3-09-2256/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2010, Jõhvi 3-09-2256 Nordic ATV Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 30.06.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/2572-4 tühistamiseks
2. jaanuar 2010 Nordic ATV Trade OÜ esindajad Meelis Järv ja Priit Lätt ning Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Aivar Haava Resolutsioon 1.Jätta Nordic ATV Trade OÜ kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 04.03.
3. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 30.06.2009 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr 12.2-3/2572-4 (tl. 26-29), millega kohustati Nordic ATV Trade OÜ tasuma 6600 krooni suurust tollimaksu ja 5415 krooni suurust käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et Nordic ATV Trade OÜ on enda eest 15.12.2008 vormistatud tollideklaratsioonis kohaldanud valet kaubakoodi ning sellest tulenevalt tegelikkusest madalamat tollimaksumäära. 09.09.2009 vaideotsusega (tl. 34-38) jättis Maksu-ja Tolliamet Nordic ATV Trade OÜ poolt maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide rahuldamata. 09.10.2009 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitatud kaebuses (tl. 1-5) palus Nordic ATV Trade OÜ Euroopa Kohtu 27.04.2006 otsusele nr C-15/05, haldusmenetluse seaduse § 56 lg 2, maksukorralduse seaduse § 46 lg 3 p 5 ning põhiseaduse § 13, § 31 ja § 32 tuginedes maksuotsus täielikult tühistada leides, et see on tervikuna õigusvastane. Seda seisukohta põhjendas kaebaja väitega, et tema poolt imporditud ATV-d vastavad selgelt kõikidele numbrikombinatsiooniga 8701 1 algava kaubakoodi tunnustele ning lisas, et maksuhaldur pole täitnud oma tõendamiskohustust ja maksuotsuses puudub elementaarne faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline sidumine. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kirjalikus seletuses (tl. 49-50) ei peetud kaebust õigeks, paluti see rahuldamata jätta ning esitati tolliseaduse § 25 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 tuginedes oma vastuväited menetlus- ja vorminõuete rikkumise kohta esitatud väidetele. Seejuures nõustuti, et vaidlusaluste sõidukite klassifitseerimine erinevatesse rubriikidesse sõltub nende pukseerimisvõimest, kuid kaebaja on esitanud vaid tootjatehase veebilehe aadressi ning tema Eesti esindaja ja tarnija kinnituskirjad, mis ei sisalda neis olevaid väiteid tõendavaid andmeid ega ATV-de tehniliste omaduste kindlakstegemist võimaldavat dokumentatsiooni. Kohtuistungil jäid poolte esindajad kõigi kirjalike väidete ja nõuete juurde. Nordic ATV Trade OÜ esindaja Priit Lätt esitas kokku 11 976,50 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja väitis, et vedamisvõimsus on objektiivne näitaja, antud juhul tõendavad selle suurust maksutoimikusse esitatud kinnitused, veebilehel olevad andmed aga ei saa olla asjasse puutuvad, sest need ei pruugi olla sama mudeli kohta, mille kaebaja Eestisse tõi. Seejuures märkis ta ära, et Euroopa Kohtu otsuses käsitletud ATV oli väiksema mootorivõimsusega ning pidas ebaloogiliseks, et veebilehel kajastatud erinevate mootoritega mudelitel on sama vedamisvõimsus. Meelis Järv selgitas ATV olemust, väitis vaidlusaluse mudeli vedamisvõimsuse oleva vähemalt tema kahekordne raskuse ning lisas, et tema enda kogemuse põhjal on see tegelikkuses veelgi suurem. Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Aivar Haava möönis, et maksuhaldur pole andmete saamiseks tootja poole pöördunud, kuna OÜ Motorent kinnitusel poleks ka sealt võimalik täpset vastust saada ning väitis, et kauba klassifitseerimine on deklarandi ülesanne ja selleks tuleb tal endal vastavad asjaolud eelnevalt kindlaks teha. KOHTU PÕHJENDUSED Riikide vahelise kaubandustegevuse ning kaupade importimisel tasumisele kuuluvate maksudega seonduvad tolli ja isikute õigused ja kohustused on reguleeritud Euroopa Nõukogu 12.10.1992 määrusega nr. 2913/92 kehtestatud Euroopa Ühenduse tolliseadustikus ning Eesti Vabariigi tolliseaduses ja maksukorralduse seaduses. Tolli õigus kontrollida juba aktsepteeritud tollideklaratsioone ja teha pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatusi ning kohustus puuduste avastamisel vajalikud meetmed tarvitusele võtta, on kehtestatud Euroopa Ühenduse tolliseadustiku artiklis
4. Nimetatud sätte kohaselt võib toll teha tollideklaratsioonis omal algatusel muudatusi, kontrollida tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kindlakstegemiseks dokumente ja kaubaga seotud toimingute andmeid ning läbi vaadata ka kaupu. Kuna seejuures ei ole mingeid konkreetseid tingimusi määratletud, on tolli kaalutlusruum väga ulatuslik. Antud juhul nähtub vaidlustatud maksuotsusest (tl. 26-29) ja selle aluseks olevast kontrollaktist (tl. 18-23), et Nordic ATV Trade OÜ poolt 15.12.2008 imporditud kauba järelkontrollimise ja täiendavate maksusummade määramise põhjustas tollideklaratsiooniga 08EE5400EE92416285 deklareeritud kasutatud sõiduki ATV CAN-AM Outlander 800 XT vin koodiga 3JBEKLN169J000361 klassifitseerimine põllumajandus- ja metsatraktorite kaubakoodi 8701905000 alla. Kaupade tariifset klassifitseerimist käsitleb Euroopa Ühenduse tolliseadustiku artikkel
5. Selle punkt 6 kohaselt tuleb kombineeritud nomenklatuuri või mõne muu sellel põhineva nomenklatuuri alamrubriik määrata kindlaks vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuur on kehtestatud Euroopa Nõukogu määrusega nr 2658/87 ja sisaldub selle lisas I. Euroopa Komisjon on kombineeritud nomenklatuuri kohta andnud mitmeid selgitavaid märkusi. Euroopa Liidu Teatajas C 133/4 30.05.2008 avaldatud selgituste jaotise XVII sõidukeid käsitlevas punktis 87 on öeldud, et alamrubriikidesse 87019011 - 87019090 kuuluvad traktorina kasutamiseks 2 ette nähtud maastikusõidukid, loetletud nende tunnused ja märgitud muuhulgas, et vedamisvõimsus piduriteta järelkäru puhul peab olema vähemalt sõiduki enda kahekordse raskuse suurune. Veel on selgitatud, et kui sõidukitel on kõik eespool nimetatud tunnused ja need vastavad alamrubriikide 87019011 – 87019050 selgitavatele märkustele, tuleb sõidukid klassifitseerida põllumajandus- ja metsatraktoriteks, muul juhul kuuluvad need alamrubriiki 87019090 ning kui maastikusõidukid ei täida kõiki eelpool nimetatud tingimusi, klassifitseeritakse need rubriiki
6. Samas on märgitud ka, et ATVd ("quads") ei kuulu nendesse alamrubriikidesse ning viidatud seejuures rubriigile 8703 ja alamrubriigile
7. Seega on Euroopa Komisjon asunud selgelt seisukohale, et ATV-deks nimetatavad sõidukid tuleb klassifitseerida kas rubriik 8703 või alamrubriik 95030010 all. Ka juhul kui jätta Euroopa Komisjoni eelnimetatud selgitus ATV kuuluvuse kohta tähelepanuta ning lähtuda ainult kaebuses viidatud Euroopa Kohtus 27.04.2006 tehtud lahendist nr C-15/05, pole käesoleva vaidluse põhjuseks olevat sõidukit võimalik kaebaja poolt soovitud viisil klassifitseerida. Nimetatud otsuses on kohus leidnud, et kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi 870190 alla klassifitseerimise üheks oluliseks eelduseks on sõiduki tehnilised omadused, mis võimaldavad tal tõugata enda kahekordsest raskusest suuremat raskust. Nordic ATV Trade OÜ maksutoimikus nr 12.2-3/2572 on vaidlusaluse sõiduki kohta vaid 19.12.2008 koostatud hindamise akt nr 69 ja fotod (nimetatud toimiku lehed 21-26), milledest nähtuvad ehitusaasta 2008, mootori võimsus 51 kW ja registrimass või täismass 343 kg, kuid puuduvad andmed vedamis- või pukseerimisvõimsuse kohta. Maksuhalduri poolt 31.03.2009 tehtud tootja kodulehekülje väljatrükil (maksutoimiku lehed 27-28) on sarnase sõiduki spetsifikatsiooni märgitud tühimassiks 301 kg ja pukseerimisvõimsuseks 590 kg. Kohtuistungi päeva seisuga oli kodulehel kirjas tühimassi suurus 303 kg ning suurus 590 kg tähistas kõigi Outlander tüüpi sõidukite pukseerimisvõimsust. Pukseerimis- või vedamisvõimsus on niisugune sõiduki tehniline omadus, milline määratakse tootja poolt vastava spetsifikatsiooniga ega tähenda sõiduki tegelikku võimet mingit konkreetset raskust vedada või tõugata. Seega tuleb see tõendada tootja poolt sõiduki kohta koostatud tehnilise dokumentatsiooniga, mitte aga ostja, müüja või tootja kohaliku esindaja paljasõnaliste kinnituste (tl. 89 ja maksutoimiku lehed 5-10), sarnaste sõidukite kohta omandatud kogemuste kirjeldamise (tl. 90) või konkreetse sõiduki võimekuse määratlemiseks teostatava ekspertiisiga. On vähe tõenäoline, et juulis 2008 toodetud sõiduki pukseerimisvõimsus sai olla märgatavalt suurem kui aastal 2009 või praegu pakutavatel sarnastel sõidukitel. Tootja kodulehele paigutatud sõidukite tehnilised andmed võivad küll teenida reklaami eesmärki, kuid antud juhul on need siiski ainsateks arvandmeteks, mida seda liiki sõidukite klassifitseerimisel kasutada saab. Sõidukit, mille vedamis- või pukseerimisvõimsust pole võimalik arvudes määratleda, ei saa kvalifitseerida rubriiki, mis eeldab vastava omaduse võrdlemist teist tehnilist omadust kajastava arvudes väljendatud suurusega. Tolliseaduse § 25 lg 1 kohaselt peab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavuses õigusaktidega määrama deklarant. Maksukorralduse seaduse § 6 lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt on maksukohustuslaseks maksumaksja, maksu kinnipidaja ja muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku artikkel 201 lg 3 ja tolliseaduse § 38 kehtestatu kohaselt vastutab deklarant deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse, esitatud dokumentide autentsuse ning kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku artikkel 220 lg 2 kohaselt saab järelarvestuskande välistada vaid selline viga, mida heauskselt toiminud ja kõiki tollideklaratsiooni kohta kehtivaid sätteid järginud tasumise eest vastutav isik ei saanuks avastada. Käesoleval juhul tekkis viga aga kas kaebaja tahtlikust käitumisest või hooletust suhtumisest, sest kauba õige koodi all deklareerimine eeldas selle tegelike omaduste kindlaks tegemist, milleks tuli tal endal hankida kauba tehnilisi omadusi kajastav dokumentatsioon ja see tollile esitada. 3 Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 punkti 2 annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Sama seaduse § 150 lg 1 sätestatu kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase kohustus tõendada, et maksusumma pole määratud õigesti. Nordic ATV Trade OÜ on tema suhtes tehtud maksuotsuse küll vaidlustanud, kuid pole kohtumenetluses suutnud tõendada, et määratud maksud ja nende arvestamise alused on valed. Maksuotsuses on maksuhaldur välja toonud täiendavate maksusummade arvestuse, nende määramise aluseks olnud asjaolud ning teinud viited asjakohastele õigusaktidele. Kaebaja väited kinnitavad, et ta on otsustatust aru saanud ning oma maksuotsuse põhjenduste puudulikkuse kohta esitatud väidetes pole ta osundanud ühelegi sellisele vormi- või menetlusnõuete rikkumisele, mis saaks kaasa tuua otsuse tühistamise. Eeltoodud järeldustel on Nordic ATV Trade OÜ kaebus täies ulatuses põhjendamatu, see jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata ning riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 11 976,50 krooni suurune menetluskulu (tl. 37 ja 97-101) sama seadustiku § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja menetluskulude hüvitamise nõuet ja kuludokumente ei esitanud (tl. 91). Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 28.09.2010 Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2010 kohtuotsusega nr 3-092256, millega jäeti Tartu Halduskohtu 02.02.2010 otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 4