← Eesti

3-09-929/54

3-09-929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2009 Tallinn Haldusasja number 3-09-929 Haldusasi Osaühing JUKMET kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 20.01.2009 maksuotsuse nr 12-5/5 ja Maksuja Tolliameti 31.03.2009 vaideotsuse nr 6-1/137-3 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 25.11.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ JUKMET, esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Hiie Lekko RESOLUTSIOON Jätta OÜ JUKMET kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Ida maksu- ja tollikeskuse (Ida MTK) 15.01.2008 maksuotsusega nr 12-5/36 kohustati OÜ JUKMET 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates tasuma riigieelarve tulude arvele tulumaksu summas 291 613 krooni ja käibemaksu summas 148 922 krooni. OÜ JUKMET esitas 28.01.2008.a sellele maksuotsusele vaide. MTA 05.03.2008 vaideotsusega nr 6-1/26-1 tunnistati Ida MTK maksuotsus kehtetuks.
  2. Ida MTK 20.01.2009 maksuotsusega nr 12-5/5 kohustati OÜ JUKMET 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates tasuma riigieelarve tulude arvele tulumaksu summas 291 613 krooni ja käibemaksu summas 148 922 krooni. OÜ JUKMET esitas 19.02.2009 sellele maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 31.03.2009.a vaideotsusega nr 6-1/137-3 rahuldamata.
  3. OÜ JUKMET esitas 28.04.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Ida MTK 20.01.2009 maksuotsuse nr 12-5/5 ning MTA 31.03.2009 vaideotsuse nr 6-1/137-3 tühistamiseks. Kohus võttis 04.06.2009 kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks MTA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  4. Kaebuse põhjendused. 4.1 OÜ JUKMET on enda hoolsuskohustust igati tavapäraselt ja mõistlikult eeldataval viisil täitnud, ei eksisteeri mitte ühtegi asjaolu, mis oleks viidanud sellele, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ oleksid varifirmad – märgitud viiteid on kaebaja saanud alles käesoleva menetluse käigus. Samuti ei eksisteeri mitte ühtegi tõendit, et kaebaja poleks reaalselt metalli saanud. Kaup oli reaalne ja seda kasutati kaebaja majandustegevuses. Maksuhalduri etteheide, et kaebajal pole säilinud vanasid äriühingute registrikaartide väljatrükke, on põhjendamatu ja õigusvastane. Enne äriregistri kõigile avalikult tutvumiseks võimaldamist Internetis käidi OÜ JUKMET poolt vastavaid väljavõtteid saamas äriregistris. Samas kuna alates 01.01.2007 olid andmed koheselt saadaval Interneti vahendusel, siis vanasid väljatrükke ei peetud vajalikuks säilitada. Vastavate registrikaartide säilitamist ei nõua mitte ükski seadus. Kaebaja ei saanud kuidagi ette näha, et maksuhaldur võib hakata nõudma dokumentide esitamist, mida seadus ette ei näe. Samuti on ainetud on maksuhalduri viited, et ainuke kaebaja toodangu ostja oli AS E-Betoonelement ning viimase poolt olid toorme kvaliteedi tõendamiseks nõutavad armatuurterase sertifikaadi või akrediteeritud labori hinnangu ja katseprotokollide olemasolu. Kaebaja on esitanud arved, mis tõendavad, et metalli müüdi ka kolmandatele isikutele (Viru Konsortsium OÜ ja OÜ Oom Konsult). 4.2 Asjaolu, et OÜ TIG METS (likvideerimisel) puhul võis olla tegemist varifirmaga, ei välista seda, et märgitud äriühingu nimel kaupa pakuti. Asjaolud annavad vaid alust eeldada, et kõnealune kaup polnud soetatud õiguspärasel viisil. Samas ei saanud OÜ JUKMET märgitud osas kahtlusi olla, kuivõrd müüjaks oli äriregistrisse kantud juriidiline isik. Maksuhaldur pole tähele pannud ega käsitlenud olulist aspekti, et M. A. tunnistab maksuotsuses küll sisuliselt üles, et OÜ TIG METS (likvideerimisel) oli varifirma ja reaalset majandustegevust ei toimunud, kuid samas jääb ka selle juurde, et ta müüs OÜ JUKMET metalli, suutmata meenutada vaid seda, kust ta seda metalli sai või viidates, et selle soetas hoopis K. K.. Põhjendamatu on maksuhalduri käsitlus M. A.e ütlustest, kus makshalduri ettekujutusega sobivad ütlused on tõendiks, kuid ütlused, mis toetavad kaebaja seisukohti, ei olevat usaldusväärsed. Rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (RahaPTS) § 6 lõike 5 täitmise osas selgitab kaebaja, et tegi OÜ-ga TIG METS esimese tehingu summas 177 644 krooni (koos käibemaksuga, arve 12.06.2006). Kõnealune summa tasuti 19.
  5. 2006 pangast st sularahata arveldamise korras. Seega puudus märgitud tehingu tegemisel kaebajal otsene RahaPTS § 6 sätestatud kohustus kontrollida isikut, kes OÜ TIG METS (likvideerimisel) esindas. Samas oli OÜ JUKMET juhatuse liige Jüri Liivak kontrollinud OÜ TIG METS (likvideerimisel) registrikaardi väljavõtet enne tehinguid. Kuivõrd OÜ TIG METS (likvideerimisel) poolt esimesel korral vahendatud metall oli OÜ JUKMET tingimustele vastav, siis tehti OÜ TIG METS (likvideerimisel) ka edaspidi tehinguid. Antud juhul võib formaaljuriidiliselt olla etteheidetav, et edaspidistel tehingutel, kus 10.07.2006 arve summa ületas 200 000 krooni, ei kontrollinud kaebaja OÜ TIG METS (likvideerimisel) esindaja isikut. Samas tuleb arvestada, et selleks ajaks olid pooled juba teinud ühe õnnestunud tehingu ning tavakäibe arusaamasid arvestades ei oleks saanud mõistlikult eeldada, et OÜ JUKMET oleks pidanud seejärel hakkama OÜ TIG METS (likvideerimisel) esindaja isikut tuvastama. 4.3 Nagu OÜ TIG METS puhul ei saa ka Aldikor OÜ-ga toimunud tehingute osas välistada, et kaebajale müüdi õiguspäratul viisil omandatud metalli. Sellest tulenevalt tuleb hinnata ka M. V. viiteid, et teda on kasutatud variisikuna, kes kirjutas alla tühjadele blankettidele, OÜ JUKMET ei olnud ta üldse teadlik, M. V. ei osalenud faktiliselt Aldikor OÜ majandustegevuse juhtimises jne. Kaebaja leiab, et selliseid väiteid on M. V. l mugav esitada, sest kui ta tunnistaks, et tema roll oleks olnud suurem, kui vaid olla variisikust juhatuse liige, siis oleks ka tema vastutus suurem. 2 Samas unustab M. V. ära, et ta on OÜ JUKMET esitanud enda passi koopia. 4.4 Analoogselt eelpool käsitletud äriühingutega ei saa ka Buxtorf OÜ-ga (likvideerimisel) toimunud tehingute osas välistada, et OÜ JUKMET müüdi õiguspäratul viisil omandatud asju. Sellest tulenevalt tuleb A. J.e ütlusi hinnata samadel motiividel kui M. V. viiteid endale kui variisikule. OÜ JUKMET on A. J.e isik Buxtorf OÜ (likvideerimisel) nimel reaalselt metalli müünud ning seda tõendab A. J.e poolt OÜ-le JUKMET esitatud enda passi koopia. 4.5 Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline tuvastada, kas kaup või teenus on soetatud teiselt maksukohuslaselt. Seega omab vastus küsimusele kas vastavad kaubad on ostetud vaidlusalustelt äriühingutelt tähendust vaid seoses käibemaksu määramisega. Maksuhaldur on ka ise iga vastava äriühingu tehinguid analüüsides märkinud, et tegelikuks müüjaks tuleb pidada tundmatut kolmandat isikut, kes ei pruugi olla käibemaksukohustuslane. Märgitud asjaolu omab seega tähendust käibemaksu aspektist kuid ei anna mingit alust OÜ JUKMET tulumaksu nõudmiseks. Kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et ülalnimetatud äriühingud pole tegelikud müüjad – vastupidi, kaebaja on seisukohal, et nimetatud äriühingud on siiski tegelikud müüjad. Samas isegi juhul, kui märgitud äriühingud ei oleks tegelikud müüjad vaid müüdud oleks näiteks varastatud metalli, mis kuulunuks hoopis kolmandale isikule, siis ei oleks kaebajale, kes käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, saanud selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. 4.6 MTA 31.03.2009 vaideotsuse nr 6-1/137-3 tühistamist soovib kaebaja, kuna rikutud on maksukorralduse seaduse (MKS) § 13 lg 1 tulenevat printsiipi, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Käesoleval juhul on kaevatavas vaideotsuses asutud tuginema kriminaalasja nr 07930000159 menetluses tuvastatule. Samas ei olnud kaebaja menetlusosaline ning tal puudub ka sisuline ülevaade vastavast kriminaalasjast – kuna maksuhaldur tugineb oma kahtlustes väidetele, mille õigsust ei saa kaebaja kontrollida, on oluliselt rikutud MKS § 13 lg 1 tulenev printsiipi.
  6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Maksuhaldur on võtnud maksusumma määramisel arvesse kõik maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja hinnanud neid kogumis. Äriühingute registrikaartide säilitamise nõue tulenes RahaPTS § 9 lg-st 1 ning maksuhaldur leiab, et äriühing peab RahaPTS tingimustele vastava tehingu tegemisel tagama, et tal on esitada RahaPTS § 9 nimetatud dokumendid (nende hulka kuulub ka volikirja koopia, kui tegemist on volikirja alusel äriühingut esindama volitatud isikuga). Maksuhaldur leiab, et OÜ JUKMET ja OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ vahel väidetavalt toimunud tehingute puhul isikusamasuse tuvastamist ei toimunud. OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ registriandmetega tutvumise kohta on OÜ JUKMET juhatuse liige Jüri Liivaku on andud järjest muutuvaid seletusi. Maksuhaldurile 21.09.2007 antud seletustes (kui revisjon oli kestnud juba viis ja pool kuud) teatas Jüri Liivak, et tellimine toimub telefoni teel ja arved andis üle autojuht ning täiendavaid dokumente tehingupartnerite kohta esitada ei ole. Keegi OÜ JUKMET juhatuse liikmetest ei väitnud, et dokumendid (nt passi koopiad) on kindlasti olemas ja neid otsitakse. Vastustaja leiab, et A. J.e ja M. V. passikoopiad on muretsetud tagantjärele. M. A.e 15.04.2008 seletusest nähtub, et OÜ JUKMET esindaja kontakteerus M. A.ega. Kriminaalasja nr 07930000159 eeluurimise käigus kogutud tõenditest nähtuvalt oli M. O.i ja M. V. Eesti Vabariigi pass ning selle koopiad olid ka M. A.el. K. K.i valduses oli nii A. J.e kui M. V. passi koopiaid. M. A.e kinnitus OÜ-ga JUKMET väidetavalt toimunud tehingute kohta võib olla koostatud OÜ JUKMET tellimusel. M. A. on oma 15.04.2008 seletuses väitnud, et eelpoolnimetatud kinnituse 3 trükkis ta 30.10.2007 ise, sest pidas advokaadiga nõu. Samas nähtub esitatud kinnitusest nagu oleks tegemist vastustega küsimustele (kas need esitas M. A. ise) ning punktis 3 teatab M. A. maksuhaldurile, et tutvustab end tavapäraselt eesnime järgi (tõenäoliselt vajalik „M. T.e“ teooria kinnituseks). Eeltoodu tekitab põhjendatud kahtluse, et M. A.e kinnitus koostati OÜ JUKMET tellimusel. 5.2 Maksuotsuses ei ole käsitletud kriminaalasja nr 07930000159 eeluurimise käigus kogutud tõendeid kuna kriminaalasja nr 07930000159 eeluurimise käigus kogutud tõendid sai Ida MTK oma valdusse 26.01.2009 ja info (e-maili teel) prokuröri nõusolekust eelpoolnimetatud kriminaalasja eeluurimise käigus kogutud tõendite kasutamiseks maksumenetluses 17.02.
  7. Saadud teave ning asjasse puutuvad materjalid saadeti Ida MTK poolt vaide menetlejale. Kriminaalasja nr 07930000159 eeluurimise käigus kogutud materjalidest nähtub, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ olid äriühingud, mida kasutati M. O’i, R. O.’i, K. K.’i ja M. A.’e poolt varifirmadena fiktiivsete arvete vormistamiseks. Kogutud tõenditest nähtub, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ juhatuse liikmed ja M. A. tegelikkuses tehinguid ei teinud. 5.3 Maksuhaldur palus 09.07.2008 korraldusega nr 12-2.2/5028 E-Betoonelement AS-l esitada EBetoonelement AS ja OÜ JUKMET vahel perioodil 01.05.2006-31.12.2006 toimunud tehingute kohta dokumendid: arved, saatelehed, lepingud jne). E-Betoonelement AS väljastas maksuhaldurile töövõtulepingu nr LV-2005/3 koos selle kolme lisaga. E-Betoonelement AS poolt ei esitatud lepingumuudatusi ega täiendavaid lisasid. Seega oli maksuhalduri eeldus, et kontrollitaval perioodil OÜ JUKMET tehtud tehingutes juhinduti lepingust sellises redaktsioonis nagu ta maksuhaldurile esitati, täiesti põhjendatud. On ebatõenäoline, et OÜ JUKMET asus lepinguliste suhete algusjärgus koheselt lepingut rikkuma ostes tundmatult äriühingult, ilma kvaliteedinõuetele vastavuse tunnistuseta kallimat kaupa (väidetavad tehingud OÜ-ga Tig Mets). 04.07.2009 seletustes kinnitas Jüri Liivak, et AS E-Betoonelement tarnis toorainet ainult temale valmistatava toodangu jaoks ja teistele äriühingutele toodangu valmistamiseks tuli toorainet mujalt osta. Ka kinnitas Jüri Liivak, et ostetava kauba kvaliteet on tähtis ning kui on kahtlus, nõutakse sertifikaati. Kindlasti nõutakse aga sertifikaati juhul, kui valmistoodangule nõutakse sertifikaati. Tulenevalt eeltoodust väidetavalt OÜ-lt Tig Mets (likvideerimisel), Buxtorf OÜ-lt (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ soetatud materjalist valmistatud toodangut AS-le E-Betoonelement ei müüdud. Seega peaks eelpoolloetletud äriühingutelt soetatud tooraine kajastuma OÜ JUKMET 2006.a inventuuri andmetes materjali jäägina. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et põhiline OÜ JUKMET toodangu ostja oli kontrollitaval perioodil AS E-Betoonelement ning kaebuse esitaja on selle väite kummutamiseks esitanud vaid Viru Konsortsium OÜ ja OÜ Oom Konsult arved töödeldud armatuurterase müügi kohta koguses 116,6 kilo (mis moodustab ca 0,01 % kogu müüdud toodangust). 5.4 Tulumaksu osas on oluline väljamakse ehk siis teisisõnu – selleks, et lugeda mingi kaup/teenus ettevõtlusega seotuks tuleb tuvastada, et need konkreetsed kaubad/teenused saadi just nende konkreetsete väljamaksete (raha), mis tehti varifirmade arvelduskontodele ja sealt koheselt sularahas välja võeti, alusel. OÜ JUKMET poolt maksuotsuse p 5.2 tabelis toodud arvete alusel tehtud ülekanded (väljamaksed) kogusummas 976 271,00 krooni ei ole ettevõtlusega seotud kulu. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus tuvastanud, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ vahel ei ole tegelikkuses tehinguid toimunud. Kuna OÜ JUKMET tegi ülekandeid nimetatud varifirmade kontodele, siis sellest tulenevalt on väljamakse tehtud ka mittetegelikule müüjale. Seega on tulumaks määratud õigesti. KOHTU PÕHJENDUSED 4
  8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. 6.1 KMS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on muu hulgas maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. 6.2 OÜ JUKMET on 2006 juuni käibedeklaratsioonis maha arvanud sisendkäibemaksu OÜ TIG METS (likvideerimisel) 12.06.2006 arvel nr 705 näidatud summas 27 098 krooni, 2006 juuli käibedeklaratsioonis maha arvanud sisendkäibemaksu OÜ TIG METS (likvideerimisel) 10.07.2006 arvel nr 829 näidatud summas 31 052 krooni ja 31.07.2006 arvel nr 918 näidatud summas 28 594 krooni, 2006 augusti käibedeklaratsioonis maha arvanud Buxtorf OÜ (likvideerimisel) 30.08.2006 arvel nr 49 näidatud summas 26 341 krooni ja 2006 detsembri käibedeklaratsioonis maha arvanud sisendkäibemaksu Aldikor OÜ 12.12.2006 arvel nr 45 näidatud summas 35 837 krooni. 6.3 Asjas puudub vaidlus, et nii OÜ JUKMET kui OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ olid vaadeldaval perioodil käibemaksukohustuslased ning OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ on esitanud kaebajale sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast seaduses sätestatud nõuetele vastavad arved. Maksuotsusest nähtuvalt tingis kaebajale täiendava käibe- ja tulumaksu määramise kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolu, et eelnimetatud arvetel kajastatud tehingud OÜ JUKMET ja OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ vahel tegelikkuses aset ei leidnud ning tegelikuks kaupade müüjaks tuleb pidada tundmatuid kolmandaid isikuid. Antud juhul vaidlevad pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ olid kaebajale väljastatud arvetel näidatud kauba müüjateks ning sellest sõltuvalt, kas kaebajal tekkis õigus arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning kas vaidlusalustel arvetel kajastatud summad on käsitletavad kaebaja ettevõtlusega seotud kuluna. 6.4 Maksuotsuses on põhjalikult käsitletud OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ reaalse majandustegevuse puudumisega seotud asjaolusid ning kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ puhul oli tegemist äriühingutega, mille eesotsas on variisikud, mille tegevust kontrolliti tegelikkuses äriühinguga juriidiliselt mitteseotud isikute poolt ning milles puudus reaalne majandustegevus. Asjaolu, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ juhatuse liikmed ja M. A. tegelikkuses tehinguid ei teinud kinnitab ka kriminaalasja nr 07930000159 eeluurimise käigus kogutud teave, mille kohaselt olid OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ äriühingud, mida kasutati M. O’i, R. O.’i, K. K.’i ja M. A.’e poolt varifirmadena fiktiivsete arvete vormistamiseks. Eeltoodu on tõendatud järgnevate kriminaalasja nr 07930000159 eeluurimise käigus kogutud tõenditega: 1) läbiotsimisprotokoll 22.01.2008, vaatlusprotokollid nr 1 05.02.2008 ja nr 2 08.02.2008, mille käigus vaadeldi M. A.e 5 sõiduautost VW Passat reg nr xxxxxx läbiotsimise käigus ära võetud dokumente, sülearvutit ja pitsateid. Muuhulgas võeti ära: Buxtorf OÜ arve nr 60; OÜ Tig Mets arved 644, 826, 824, 53, 106, 238, 245; M. V. passi koopia; kollane märkmepaber kirjaga TIG METS Hansapank 221027083287; OÜ Tig Mets arve nr 626; valge paber kirjetega arve Tig Mets arve 381; volikiri 25.02.2005 OÜ Tig Mets juhatuse liige (volitatud isik M. A.) 2 eks; 2 valget A4 paberit, millistel Imre T.e allkiri; Krediidipanga kontokaart nr 4278645959001 – OÜ Aldikor; Hansapank pangakaart nr 4797264000193913 – OÜ Buxtorf; 2) läbiotsimisprotokollid 22.01.2008, vaatlusprotokollid nr 3 21.02.2008 ja kuupäevaga 21.02.2008, mille käigus vaadeldi K. K.’i sõiduautost MB reg nr xxxxxx ja koduselt aadressilt Imaveres läbiotsimise käigus ära võetud dokumente ja pitsateid. Muuhulgas võeti ära: Tig Mets OÜ tempel; OÜ Tig Mets kassa sissetulekuorderid; OÜ Tig Mets arved (maksjaks OÜ Rekandi S&T); OÜ Aldikor konto nr 221033589157 väljavõte; A. J. passi koopiad; M. V. passi koopia; koostöölepingud OÜ Buxtorf ja OÜ Balti Betoonpõrandad vahel (18.07.2006) ning OÜ Buxtorf ja Merlmark Invest OÜ vahel (25.09.2006); OÜ Aldikor müügiarved OÜ-le Rekandi S&T; väike paberilipik, millel kirjed: Hansapank, kontor BJ, 4797315001614347, M. A., kood 3894; A 4 formaadis leht, millele trükitud tekst OÜ Aldikor, OÜ Portoson ja OÜ Tig Mets kohta; OÜ Buxtorf konto nr 221032385983 PINkalkulaator; Ühispank konto 10010463238017 PIN-kalkulaator - V. M.; 3) läbiotsimisprotokollid 22.01.2008, mille käigus vaadeldi M. O.’i sõiduautost MB S320 reg nr xxxxxx ja koduselt aadressilt XXXXXX-XXXXXXX läbiotsimise käigus ära võetud dokumente ja pitsateid (kd II tl 32-60). Seega on tuvastatud, et nimetatud äriühingute puhul oli tegemist reaalselt mittetegutsevate ettevõtetega, mida kasutati fiktiivsete arvete väljastamiseks. 6.5 Kohus leiab, et maksuotsuses on põhjendatult kaebajale ette heidetud, et kaebaja ei kontrollinud OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ andmeid ega nende äriühingute juhatuse liikmete ja volitatud isikute isikusamasust ega täitnud seega äris tavapärast hoolsuskohustust. OÜ TIG METS (likvideerimisel) 12.06.2006 arve nr 705, 10.07.2006 arve nr 829 ja 31.07.2006 arve nr 918, Buxtorf OÜ (likvideerimisel) 30.08.2006 arve nr 49 ning Aldikor OÜ 12.12.2006 arve nr 45 järgi oli kaubaks erinevas mõõdus armatuurraud. Arvetest nähtuvalt OÜ JUKMET OÜ-lt TIG METS (likvideerimisel) armatuurrauda kokku summas 568 659 krooni, Aldikor OÜ-lt summas 234 931 krooni ning Buxtorf OÜ-lt (likvideerimisel) summas 172 681 krooni (kd II tl 9597). OÜ JUKMET algdokumentide juures tehingutega OÜ-ga TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ-ga (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ-ga ei olnud kaebaja hoolsuskohustuse täitmise kinnituseks peale arvete muid tehingu toimumist tõendavaid dokumente (lepingud, saatelehed, materjali kvaliteedi sertifikaadid, labori hinnangud). Vastustaja leiab õigesti, et äriühing peab suutma tõestada, et ta tehingu tegemisel viis läbi isikusamasuse tuvastamise. Kuni 28.01.2008 kehtinud RahaPTS § 6 lg 5 kohaselt on isik kohustatud tuvastama sama seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni. RahaPTS § 9 lõige 1 sätestas, et isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg-s 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia. RahaPTS § 9 lõike 2 kohaselt esitab Eestis registreeritud juriidiline isik isikusamasuse tuvastamiseks vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peab sisalduma 1) juriidilise isiku nimi, tegevusala, asukoht ja aadress; 2) registreerimise number; 3) juhataja või juhatuse liikmete nimed, elukohad, isikukoodid (juhul, kui need olemas on) ning 6 nende volitused juriidilise isiku esindamisel. Seega peaks vastavaid tõendavaid dokumente säilitama tehingu dokumentidega koos. Maksuhaldurile 12.09.2007 antud seletustes teatas Jüri Liivak, et tellimine toimus telefoni teel ja arved andis üle autojuht ning täiendavaid dokumente tehingupartnerite kohta esitada ei ole (kd II tl 19-20). Kohus nõustub vastustajaga, et Jüri Liivaku väide tõendab, et tegelikkuses ei ole keegi OÜ JUKMET juhatuse liikmetest ega töötajatest ei A. J.’e ega M. V. ’ga kohtunud (mida kinnitavad ka J. ja V. ) ning tõenäoliselt on eriarvamusega esitatud A. J.e ja M. V. passikoopiad muretsetud tagantjärele. Sellele, et kaebaja ja OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ vahel väidetavalt toimunud tehingute vahel isikusamasuse tuvastamist ei toimunud, viitavad ka kaebaja vastuolulised seletused OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ registriandmetega tutvumise kohta. Maksumenetluse alguses antud seletustes ütleb Jüri Liivak, et kontrollis eelpoolnimetatud äriühingute andmeid Krediidiinfost (kd I tl 23-24). Maksuhalduri poolt revisjoniaktis välja toodud asjaolu, et Krediidiinfost on võimalik saada vaid üldiseid andmeid, tulemusena pakkus maksukohustuslane eriarvamuses välja variandi, et eelpoolnimetatud äriühingute andmete kontrollimisel tutvus Jüri Liivak interneti teel äriühingu registrikaardiga ning tuvastas ka seda esitanud isiku (kd I tl 56-57). Maksuhaldur tõi 15.01.2008 maksuotsuses nr 12-5/36 välja, et kontrollitaval perioodil, 01.02.2006 kuni 31.12.2006 ei olnud äriühingute andmete kontrollimine interneti teel nende B-kaardist väljatrükki tehes veel võimalik ning seega ei saanud sellisel viisil kindlaks teha ka juhatuse liikme nime. 28.01.2008 vaides väitis kaebaja, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ andmete kontrollimine toimus selliselt, et Jüri Liivak sai Krediidiinfost täpse ärinime ja registrikoodi ning selle järgi võttis ise või laskis kellelgi teisel võtta äriregistri osakonnast kinnitamata B kaardi koopia, kus nähtus ka vastava äriühingu juhatuse liige (kd I tl 90-91). Kaebaja viitab küll RahaPTS § 9 lg-le 2¹, mille kohaselt registrikaardi väljavõtet ei pea esitama, kui krediidi- või finantseerimisasutusel või käesoleva seaduse paragrahvi lg-s 1 nimetatud isikul on ligipääs äriregistri andmetele arvutivõrgu kaudu, kuid kontrollitaval perioodil puudus kaebajal ligipääs äriregistri andmebaasile arvutivõrgu kaudu. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu teist poolt, siis puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Kuivõrd OÜ JUKMET ei ole täitnud piisavalt oma hoolsuskohustust tehingu teise poole tuvastamisel, tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut ja ei saa eeldada, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. 6.6 Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et OÜ TIG METS raamatupidamise ja tehingutega tegelenud M. A.e vastuolulised seletused metalli soetamise ja edasimüügi kohta OÜ TIG METS nimel viitavad sellele, et nimetatud tehinguid ei ole toimunud. Samuti kinnitavad kriminaalasja nr 07930000159 käigus kogutud tõendid M. A.e poolt 13.06.2008 maksuhaldurile teises maksumenetluses antud seletusi OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ kui varifirmade kohta ning muudavad ebausaldusväärseks M. A.e antud seletused tehingute tegeliku toimumise kohta OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ vahel. Kriminaalasja nr 07930000159 eeluurimise käigus kogutud tõendite kohaselt on M. A., keda mainitakse kõikide eelnimetatud äriühingutega seoses, tegutsenud koos isikute grupiga eesmärgiga esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustuse vähendamise eesmärgil fiktiivseid arveid, so arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses ei müüdud. Selliste tehingute vahendamiseks kasutati variühingute arvelduskontosid, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid. Kriminaalasja materjalide hulgas üle antud läbiotsimise protokollide hulgas oli nii osaühingutele OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ rekvisiite kandvaid dokumente, äriühingute nimele 7 väljastatud konto- ja pangakaardid, kui ka nimetatud äriühingute väidetavate seaduslike esindajate (A. J. ja M. V. ) passi koopiad. Kriminaalmenetluses antud ütlustes on M. A. kirjeldanud oma ülesandeid isikute grupis, kellega ta koos tegutsedes osutas sisuliselt teenust reaalselt tegutsevatele äriühingutele, koostades viimaste palvel fiktiivseid arveid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta ja seda, et tema käes oli mapp koos erinevate varifirmade pangakaartidega, sh Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ pangakaardid (kd II tl 35-40). Kogutud tõenditest nähtub, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ juhatuse liikmed ja M. A. tegelikkuses tehinguid ei teinud st OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ ei ostnud kaupa ega osutanud teenuseid. 6.7 Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud tehingute mittetoimumine OÜg JUKMET ja OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ, mistõttu puudub OÜ JUKMET sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 6.8 Tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse §-des 49-52 sätestatud tulumaksuga muuhulgas residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Maksuotsuses on viidatud tulumaksu määramise õigusliku alusena TuMS §-le 51 lõikele 1, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Samuti on maksuotsuses viidatud TuMS § 51 lg 2 p-le 3, mille kohaselt on väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 p 3 kohaselt märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga (vt RKHK nr 3-3-1-34-07 p 15). Käesolevas asjas on tuvastatud, et OÜ TIG METS (likvideerimisel), Buxtorf OÜ (likvideerimisel) ja Aldikor OÜ nimel väljastatud arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud. Seega on tulumaksu määramine õige. 6.9 Õige on kaebaja viide MKS § 13 lg-s 1 sätestatud maksukohustuslase ärakuulamisõiguse rikkumisele vaidemenetluses. Asjas puudub vaidlus (vt kd II tl 139), et vastustaja ei võimaldanud enne vaideotsuse tegemist kaebajal esitada asja kohta oma arvamuse või vastuväited, vaatamata asjaolule, et vaidemenetluse käigus koguti, uuriti ja võeti otsustamisel aluseks täiendavaid, maksuotsuse tegemisel aluseks mitteolnud, materjale (kriminaalasja nr 07930000159 eeluurimise käigus kogutud tõendid). Siiski ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist olulise menetlusveaga, mis tooks kaasa maksuhalduri sisuliselt õige otsuse tühistamise. Kohus märgib, et kaebaja sai nimetatud täiendavate tõendite kohta esitada oma arvamuse ja vastuväited kohtumenetluse käigus.
  9. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.