Obsah (6)

§ 325§ 314§ 200§ 632§ 62§ 637

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number Tsiviilasi 2-07-34550 Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tä

) § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta apellatsioonikohtu menetlusse võtmata põhjusel, et see on esitatud peale apellatsioonitähtaja lõppu.

1. Asja materjalidest nähtuvalt edastas Harju Maakohus kohtuotsuse hageja lepingulisele esindajale v/adv Siim Roodele ning kostja juhatuse liikmele Leonid Jakersonile e-posti teel 15.12.2009 ja palus kinnitada kohtuotsuse kättesaamist (t lk 166). Otsuse teatavaks tegemisest nimetatud kuupäeval oli menetlusosalisi teavitatud ka kohtuistungil 30.10.2009, kus osalesid mõlemad esindajad (protokoll t lk 152-157). Kostja juhatuse liige kohtuotsuse kättesaamist e-posti teel, hoolimata ka kohtu 13.01.2010 järelepärimisele (t lk 170), ei kinnitanud. 04.02.2010 ja 10.02.2010 on kostja esindaja keeldunud vastu võtmast kohtuotsust allkirja vastu postiasutuse töötajalt (t lk 171) ning 19.02.2010 keeldus kostja esindaja kohtuotsust vastu võtmast, kui seda püüdis temale üle anda hageja esindaja (t lk 172). Apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtule 12.05.2010 ja selles märgib apellant, et sai otsuse kätte „12.mail 2010 käsipostiga“. Maikuus otsuse saatmise kohta tsiviilasja toimikus märked puuduvad. Ka nähtub kostja esindaja 19.04.2010 pöördumisest maakohtu kantselei poole (t lk 173), et kostja ei väitnud, et ei olnud saanud kohtuotsust kätte. Kostja järelepärimine oli suunatud täpsustamaks kohtuotsuse jõustumise päeva, mitte aga ei vaidlustatud selles asjaolu, et otsus oli jõustunud. Ringkonnakohtu järelepärimisele 19.05.2010, milles paluti kostjal selgitada kohtuotsuse kättesaamise asjaolusid, kostja ei vastanud, edastades vaid kaebuse teksti digitaalselt allkirjastatuna.
2. Harju Maakohtu 15.12.2009 otsus tuleb lugeda kostja esindajale kätte toimetatuks

§ 325

alusel 19.02.2010, kui ta keeldus otsust vastu võtmast hageja esindajalt (asjaolu on kinnitanud ka v/adv M.Greinoman). Isegi juhul, kui oleks põhjust kahelda hageja esindaja toimingus nimetatud kuupäeval, tuleks otsus igal juhul lugeda kätte toimetatuks 10.02.2010, mil kostja esindaja keeldus sama dokumenti vastu võtmast postiasutuselt.

§ 325

kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse see kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Seaduslikke aluseid, millised oleksid andnud kostja juhatuse liikmele aluse keelduda Harju Maakohtu 15.12.2009 otsuse vastuvõtmisest, kolleegiumile teada ei ole. 3 4. Samuti on

§ 314

lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt saaja üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile. Sama sätte lg 5 sätestab, et dokument loetakse elektrooniliselt käte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saaja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saaja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi.

§ 200

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama sätte lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia ning lg 4 alusel on menetlusosaline kohustatud teatama kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. 5. E-posti aadressi leonid@ipsojure.ee, mille kaudu maakohus kostja esindajaga on suhelnud kogu menetluse vältel ja millele edastas nii kohtuotsuse kui järelepärimise, on kostja esindaja ise kohtule avaldanud. Kostja esindaja ei ole teatanud kohtule eposti aadressi muutumisest, ka ringkonnakohtuga suhtlemiseks (25.05.2010 saadetud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta ning apellatsioonkaebus digitaalse allkirjaga) on ta kasutanud sama aadressi. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kostja juhatuse liige on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt ja on venitanud menetluse käiku. 6.

§ 632

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

§ 62

lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00ni. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks tähtajaks kostja jaoks 22.03.

1. Tallinna Ringkonnakohtule saabus kaebus 12.05.
2. Tulenevalt eeltoodust esitas hageja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega.
3. Kuna apellatsioonkaebus esitati pärast tähtaja möödumist, jätab ringkonnakohus kaebuse vastavalt

§ 637lg 1 p-le 2 menetlusse võtmata ja tagastab selle.

Imbi Sidok Ande Tänav Tiit Kollom