Välja mõista Narva Linnavalitsuselt V S kasuks menetluskulu summas 9711 krooni. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, 04.09.2009.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V S on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse ja selle täienduse Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti 26.05.2009 käskkirja nr 1-6/8 õigusvastaseks tunnistamiseks ja 6 kuu ametipalga suuruse hüvituse välja mõistmiseks vastustajalt. 3-09-1378 Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on ebakorrektne ja palub kohtul see tunnistada õigusvastaseks: Kaebaja kasvatada on alla kolme aastane laps s.o sündinud 27.05.2009 a. Pere eelmine laps on sündinud 31.03.2006 a. Vaidlusalune käskkiri koostati üks päev enne teise lapse sündi. Kaebajale ei pakutud teist ametikohta, kuigi vastustajal olid selleks võimalused. Vastustaja ei kaalunud teise ametikoha pakkumist ja ei hinnanud kaebaja eelisõigust mingile muule ametikohale, kuigi kaebajal on juristi kvalifikatsioon ja ta suudab täita mitmeid teisi tööülesandeid. Näiteks keskkonnaspetsialisti ülesandeks oli hindamise menetluse korraldamine, millega oleks ka kaebaja toime tulnud. Kaebaja leiab, et tema vabastamine koondamise tõttu oli suunatud tegevus, kuna kaebaja tööks oli ehitusalaste rikkumiste menetlemine väärteo korras ja karistamine Narva linnas. Kaebajalt ei võetud enne haldusakti andmist seletust, vaid alles pärast haldusakti andmist sai ta anda seletuse, millega rikuti HMS § 40. Haldusakt on ka motiveerimata. Kaebaja nõuab menetluskulu summas 9711.krooni välja mõistmist vastustajalt. Kohtuistungil jäi V. S kohtule esitatud kaebuse ja selles toodud põhjendite juurde ja palus kaebuse rahuldamist. Vastustaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti esindaja S S palub jätta kaebus rahuldamata ja välja mõista menetluskuluna sõidukulud 160 krooni ja menetluskulud summas 6674 krooni. 19.05.2009 väljastati kaebajale koondamisteade. Samal päeval täideti vaba koordinaatori ametikoht mittekoosseisulise isikuga, kes töötab ka täna sellel kohal. Vaidlusalune käskkiri vormistati 26.05.2009.a. Kaebajale teisi ajutisi ametikohti (näiteks lapsehoolduspuhkuse ajaks) ei pakutud, kuna vabu ametikohti ei olnud. Selline pakkumine oleks olnud kaebaja jaoks formaalne, kuna tal puudub vastav kvalifikatsioon. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3- 09-1378 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 6 sätestatu kohustab kohut lisaks kaebaja õiguste rikkumise ja vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse tuvastamisele kontrollima kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud direktsiooni piire ja eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti, milline ei sisalda piisavaid faktilisi asjaolusid ega üldse mingeid kaalutlusi, pole kohtul võimalik kontrollida. Mittekontrollitav haldusakt aga on igal juhul õigusvastane ja rikub tema adressaadi õigusi. Avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 1 ja 2 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnik õigustatud nõudma vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja teenistusest vabastamise aluse muutmist, samuti on tal õigus loobuda ennistamisest ja nõuda hüvituseks oma kuue kuu ametipalka. Asja materjalide kohaselt Narva Linnavolikogu 14.05.2009 a otsusega nr 70 kinnitati Narva Linnavalitsuse struktuur ja koosseisud alates 01.06.2009.a. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti 26.05.2009 käskkirjaga nr 1-6/8 vabastati kaebaja alates 01.06.2009
lg 1 alusel, ametikoha koondamise tõttu.
lg 1 näeb ette, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Seega
lg 1 ei näe ette ametniku vabastamist ametikoha koondamise tõttu, vaid seadusandja näeb ette, et ametnikku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel. Seega on vaidlustatud 2 3-09-1378 haldusakt ebaselge ja ei vasta HMS § 55 lg 1 nõuetele. Ka ei nähtu vaidlustatud haldusaktist
Halduskohtu arvates tuleb käesolevas asjas anda vastus küsimusele, kas koondamise tõttu teenistusest vabastatud isikul on õigus taotleda, et ametiasutuse juht esitaks kaalutlused, millest nähtuks, et puudusid
§-st 116 lg 3 ja 4 tulenevad võimalused koondatu teenistusest vabastamise vältimiseks.
lg 3 näeb ette, et ametnikku ei vabastata koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Sellest sättest tuleneb asutuse kohustus leida võimalusel vaba ametikoht ja pakkuda seda ametnikule, kes kuuluks koondamise tõttu teenistusest vabastamisele. Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et
lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel (Riigikohtu halduskolleegiumi
Vaidlust ei ole selle üle, et vabastamise käskkirjas ei nähtu põhjendused, miks ametiasutuse juht ei ole kasutanud
lg 4 tulenevat õigust.
lg 4 sätestab, et "Ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad." Vastavalt
§-ile 133 lg 2 ei või ametnikku tema raseduse ajal, samuti isikut, kes kasvatab alla kolmeaastast last, teenistusest vabastada koondamise, pikaajalise töövõimetuse või tervisliku seisundi mittevastavuse tõttu, samuti atesteerimistulemuste põhjal. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et V. S on laps (E S on sündinud xxx).
lg 2 sõnastusest nähtub selgelt selle sätte eesmärk kaitsta koondamise situatsioonis võrdselt teenistusest vabastamise eest nii alla kolmeaastast last kasvatavat ema, isa kui ka muud isikut. Kaebaja teenistusest vabastamise päeval 01.06.2009 oli kaebaja kasvatada alla kolmeaastane laps, seega on vastustaja ebaõigesti kohaldanud
lg 2 ja seetõttu tuleb vaidlustatud käskkiri tunnistada seadusevastaseks.
lg 1 kohaselt makstakse ametnikule teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu hüvitust, mille suurus sõltub tema avaliku teenistuse staažist.
näeb ette nõudeõiguse ametniku ebaseaduslikult teenistusest vabastamise juhtudel.
lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab: "Kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga." Nimetatud hüvituse väljamõistmine on seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja ennistamisest loobumine.
§-s 135 lg 2 ette nähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Avaliku teenistuse seadusest ei tulene, et §-s 135 lg 2 ette nähtud hüvitust saaks lugeda kaetuks teisel alusel makstud hüvitusega. Vaidlustatud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti 26.05.2009 käskkiri nr 1-6/8 tuleb tunnistada seadusevastaseks ning V. S teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks. Kuna V. S on vabastatud teenistusest ebaseaduslikult eelnimetatud põhjustel ning ta loobus ennistamisest, siis kuulub talle
HKMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus teha asutusele motiveeritud ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ja kahjustaks sellega kaebaja huve. Ettekirjutuses määrab kohus ära summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Kohtu hinnangul on antud asjas otstarbekas teha Narva Linnavalitsusele ettekirjutus kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kuna kohtul puuduvad täpsed andmed tasu suuruse kohta. HKMS § 92 lg. 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. HKMS § 93 lg. 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema poolt kantud kohtukulud välja. V. S taotles kaebuses kohtukulude väljamõistmist tema kasuks ning esitas tema poolt kantud kohtukulude nimekirja menetluskulu summas 9711.- krooni välja mõistmiseks vastustajalt, siis tuleb V. S kasuks välja mõista kohtukulud 9711 krooni ulatuses vastustajalt. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 28.09.2010 Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2010 kohtuotsusega nr 309-1378, millega jäeti Tartu Halduskohtu 04.09.2009 otsus muutmata. Võtta tõndina asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisad, va internetilehekülg, vastustaja 08.06.2010 avalduse lisad ja 26.05.2009 käskkirja ärakir koos kättetoimetamisega. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 11 700 krooni. Jana Tanissaar Konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.