Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Marek Saarepuu kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 14-15). 17.05.2006.a sõlmisid AS Hansapank ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 06-075802-VL summas 35 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.05.2010.a. Kostja kohustus tasuma lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12. kuupäeval summas 1 032,10 krooni. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.12.2008.a. Alates 12.12.2008 kuni 12.04.2009.a kostja täies ulatuses laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 5 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 5.03.2009.a saaatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 20.03.2009.a. 13.04.2009.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles, pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud lepingu põhiosa võlgnevust kahel korral summas 340,50 krooni. Seisuga 4.03.2010.a moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 14 730,71 krooni, s.h. põhiosa 12 597,21 krooni, intress 1 159,21 krooni ajavahemiku 12.12.2008-13.04.2009 eest ja põhiosa viivis 974,29 krooni ajavahemiku 12.12.2008-4.03.2010 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 14 730,71 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (12 597,21 krooni) alates 5.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni
KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 34-35). Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 12 597,21 krooni. Kostja on seisukohal, et kuna ta on proovinud korduvalt jõuda hagejaga kohtuvälisele kokkuleppele, siis tuleks hagi viivise välja mõistmise osas jätta rahuldamata. KOHTUISTUNG Hageja esindaja esitas kohtule taotluse lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta. Kostja, Marek Saarepuu, seletuste kohaselt on ta mitu korda käinud pangas rääkimas, et sõlmida kompromiss, kuid panka see üldse ei huvitanud ning seetõttu ei ole ta nõus viiviseid maksma. Põhisummaga on ta nõus. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja on esitanud kohtule 17.05.2006. a poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr 06-075802VL (tl 16) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (
) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, kuid vaidleb vastu viiviste nõudele.
lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12 597,21 krooni põhivõlgnevuse katteks.
lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu kohaselt oli intressimäär 18 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtete kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 1 159,21 krooni ajavahemiku 12.12.2008-13.04.2009.a eest. Kuna kostja ei ole vaidlustanud arvutatud intressi suurust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 159,21 krooni intressi katteks. Kostja vaidleb vastu viivise nõudele.
lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. 2 Vastavalt
lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma ning asjaolu, et kostja ei saavutanud hagejaga kohtuvälist kokkulepet, ei ole aluseks viivise tasumisest vabastamiseks. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhiosa viivis 974,29 krooni ajavahemiku 12.12.2008-4.03.2010.a eest ja alates 5. märtsist 2010.a viivis
MS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 lausel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.