Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused 06.07.2010.a. võttis Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja menetlusse B. AS hagi E. OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Peale hagi esitamist on kostja võlgnevusest tasunud 15000 krooni ja hageja nõudeks jäi võlasumma 91 788,98 krooni ning viivis 3581,88 krooni. 08.09.2010.a. on kohtule esitatud hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissileping, mille kohaselt kostja tasub käesoleva tsiviilasjas hagejale 100 000 krooni, s.o summa, mis on kostja poolt 13.08.2010.a. kantud kohtu deposiitarvele nr 10220034799018 SEB Pangas. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas B. AS hagis E. OÜ vastu võlgnevuse kokku summas 95370,86 krooni nõudes esitatud kompromiss ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja
kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt
lg 9 saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. 22.09.2010.a. kohtule esitatud taotluses soovib AS B. tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamist 50% ulatuses. AS B. poolt on tsiviilasjas tasutud riigilõivu 30.04.2010.a. maksekorraldusega nr 498 summas 5750 krooni; 30.04.2010.a. maksekorraldusega nr 499 summas 450 krooni (hagi tagamise taotluse esitamise eest) ning 06.07.2010.a. maksekorraldusega nr 727 summas 4250 krooni. Seega on hagilt tasutud riigilõivu kokku 10000 krooni, millest kuulub tagastamisele 5000 krooni, mis tuleb kanda riigilõivu tasunud AS B. arvelduskontole. Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetluse lõpetamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada ning määrus on lõplik. Seega ei ole käesolev määrus vaidlustatav ja jõustub
Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.