← Eesti

2-10-2376/3

Obsah (6)§407§162§ 444§173§ 174§ 177

Tsiviilasi nr.2-10-2376 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2010.a.; Valga kohtumaja Tsiviila

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning

§162

, §173,§ 174’ lg 3, § 177 lg 2, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi E. O. vastu täies ulatuses. Välja mõista E. O. laenulepingute järgne võlgnevus seisuga 12.01.2010.a. summas üksteist tuhat ükssada nelikümmend üks (11 141) krooni ja viivis alates 13.01.2010.a. kuni põhinõude ( 9 039,50 krooni) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS kasuks ning menetluskuludena riigilõiv summas kaks tuhat kakssada viiskümmend ( 2 250) krooni ja viivis menetluskuludelt (2 250 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (17.05.2010.a.). Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 30.01.2007.a. sõlmiti poolte vahel arvelduskrediidi leping nr xx-xxxxxx-xx, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5 000 krooni. Lepingu tagatiseks oli kostja igakuine raha laekumine arvelduskontole. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 19% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu

  1. kuupäev. 10.09.2007.a. kuni 10.01.2008.a. kostja intressi makseid ei tasunud. Hageja kinnitab, et kostja pole oma kohustusi täitnud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 6 417,09 krooni, sealhulgas: laenu põhiosa 5 000 krooni ja intressivõlgnevus summas 434,85 krooni, põhiosa viivis 953,60 krooni ning postikulu 28,64 krooni /tl.5/. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 15.02.2007.a. sõlmiti poolte vahel püsimaksega krediitkaardi Ego kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud kostja arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 4 000 krooni ulatuses. Lepingu p. 2 kohaselt arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas vastavalt hinnakirjale. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimaksed, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati 160 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu
  2. kuupäev /tl. 8/. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.08.2007.a. Hageja kinnitab, et kostja pole oma kohustusi täitnud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 4 723,91 krooni, sealhulgas: 2

(4)laenu(krediidi)võlgnevus summas 4 039,50 krooni ja intressivõlgnevus summas 18 krooni ning põhiosa viivis 616,41 krooni ja menetlustasu 50 krooni /tl. 19/. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingutest tulenevat võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista kahe lepingu järgi võlguolevad summad seisuga 12.01.2010.a. kogumahus 11 141 krooni ja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 250 krooni. Samuti põhinõudelt 9 039,50 krooni viivis alates 13.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni § VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluse käik 24.03.2010.a. väljastas kohus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1393/2007 alusel kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.24-27/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult Soome Vabariigi kompetentse kohtu kaudu 06.04.2010 (tl 31). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (

) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-10/ on tõendatud, et: 30.01.2007.a. sõlmiti poolte vahel arvelduskrediidi leping nr xx-xxxxxx-xx, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5 000 krooni ja 15.02.2007.a. sõlmiti poolte vahel püsimaksega krediitkaardi Ego kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud 3

(4)kostja arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 4 000 krooni ulatuses. Seega eksisteerib poolte vahel tehingutest tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus kogusummas 11 141 krooni ja põhinõudelt (9 039,50 krooni) viivis alates 13.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§173

lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

’lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuini täitmiseni. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 2 250 krooni /tl.15/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2 250 krooni ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Aare Kaldma kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.