2-10-27020/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 16.08.2010 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviiasja number 2-10-27020 Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised Elatise suurendamise nõue 28 350 krooni Hageja: A T isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx Kostja: J Z isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxx Istungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Suurendada J Z (xxxxxxxxxxx) väljamõistetud elatist ja mõista temalt välja A T (xxxxxxxxxxx) kasuks A Z (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatisraha summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ja sellelt makstav tulumaks 457 krooni (kokku 2632 krooni) ning A Z (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 krooni ja sellelt makstav tulumaks 457 krooni (kokku 2632 krooni) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni A Z ja A Z täisealisuseni või kui A Z ja A Z täisealiseks saamisel õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga suurenemisel kuulub vastavas ulatuses suurendamisele ka hagejalt väljamõistetud elatis ja sellelt tasumisele kuuluv tulumaksuosa. 2 Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-27020 jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 8.06.2010.a. esitas A T Pärnu Maakohtule hagi J Z vastu poolte ühistele lastele senisest suurema elatise saamiseks. Hagi kohaselt on kostjalt Rapla Maaakohtu otsusega nr.2-1-288/01 1.10.2001.a. hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatisraha 1200 krooni kahele lapsele kokku. Kuigi summa on väike, ei ole kostja lapsi praktiliselt rahaliselt toetanud ning hageja on andnud eelnimetatud kohtuotsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks. Lähtuvalt kohtuotsusest pidanuks hageja saama elatist 14 400 krooni aastas, kuid on saanud niipalju raha ehk üheksa aasta peale kokku. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist mõlemale lapsele seaduses ettenähtud minimaalmääras alates 8.06.2009.a., so tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Juhul kui elatise miinimumsumma tõuseb, palub hageja vastavalt muuta ka väljamõistetavat elatist. Samuti palub hageja väljamõistetavale elatisele lisada tulumaksuosa, mis elatise saajal tuleb riigile tasuda. Kostja seisukoht Kostja kirjalikust vastusest nähtuvalt peab ta hageja väiteid lastele materiaalse abi mitteandmise kohta ebaõiglasteks. 2003.a. üritasid pooled oma kooselu taastada, mille vältel tehti hageja elukohas kapitaalremont ning peeti ülal tema ema piimakarja. 29.12.2003.a. lõppes kostjal „inimlik kannatus“ ning sellest alates on ta elatunud juhutöödest. Ebaõige on hageja väide, et üheksa aasta vältel on ta kostjalt elatisena saanud vaid 14 000 krooni. Hageja on saanud raha ka kostja emalt M K. 2006.a. lõpus sai tütar videokaamera väärtusega 7700 krooni, on käidud koos perega Pärnu Veepargis, kus päevakulu oli 12 000 krooni ja A Z käis Egiptuse reisil, kus kulus inimese peale 11 500 krooni. Aastatel 2008-2009.a. töötas kostja Inglismaal ja toetas nimetatud perioodil peret 24 000 krooniga. Kostja tunnistab, et 2010.a. ei ole ta suutnud lapsi toetada rohkem, kui sünnipäevadel 2000 krooniga. Käesoleval ajal on kostja töötu ja elab invaliidist ema kulul. Kuna kostjal endal on toimetulekuga raskusi, peab ta eksabikaasa poolt nõutavat elatist „astronoomiliseks“. Kohtu seisukoht Nii hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg.4 kohaselt kui ka 1.07.2010.a. kehtima hakanud perekonnaseaduse § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so käesoleval ajal 2175 krooni. Sama seaduse lg.2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvestamise alused. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue, seaduses sätestatud miinimumelatise saamiseks kummalegi lapsele, õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PS § 102 lg.2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatisraha suurust vähendada alla PS § 101 lg.1 sätestatud alammäära vaid mõjuval põhjusel, milleks võib olla elatist maksma kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on veel lapsi, kes elatise väljamõistmise korral satuksid 3 halvemasse olukorda kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma töövõimetuse või teiste ülalpeetavate kohta. Ajutine töötus ei vabasta kostjat oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest. Töövõimelise isikuna peab ta tegema kõik endast oleneva, et kindlustada nii enda kui oma laste ülalpidamine ja mitte elama oma „invaliidist ema kulul“, nagu ta oma vastuses kohtule on väitnud. Kuna elatise saaja on kohustatud sellelt tasuma tulumaksu, tuleb elatisele, mida laps on õigustatud täies ulatuses kätte saama, lisada tulumaksuosa. Hagi esitamise ajal kehtinud PS § 70 ja 1.07.2010.a. kehtima hakanud PS § 108 kohaselt võib kohus elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt, kui isik, kellet elatist nõutakse, ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Nimetatud põhimõtet ei saa rakendada olukorras, kus kostjalt on elatis kohtuotsusega välja mõistetud. Kui kohtuotsust ei täideta, on võimalik see pöörata sundtäitmisele, mida hageja hagist nähtuvalt on ka teinud. Kui väljamõistetud elatisraha suurus sissenõudjat ei rahulda, tuleb esitada hagi elatise suurendamiseks, mida kõnesoleval juhul on ka tehtud. Seega saab kohus kostjalt suurendatud elatise välja mõista alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Kuni selleni kehtib kostja suhtes varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmise kohustus. Kuna kostja viibib nii tema enda kirjalikust vastusest nähtuvalt kui ka hagejale tedaolevalt sageli välismaal tööl ning kumbki pool asja arutamist kohtuistungil ei ole soovinud, peab kohus otstarbekaks lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohtunik: Anne Randjärv