3-08-1558/34

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1558 Otsuse kuupäev

1. detsember 2009 Kohus koXXeisus Eda Muts, Roby Koik, Mai Saunanen Kohtuasi XXi kaebus riigieksami hindamise õigusvastaseks tunnistamiseks ning tuvastamiseks, et kaebuse esitaja eksamikirjandi punktisumma ületas eksamikünnise. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik 05.08.2008.a. esitas XX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjoni 30.06.2008.a otsuse nr E kirjand 21 tühistamist ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ettekirjutuse tegemist riigieksami tulemuse osas uue otsuse tegemiseks. 15.09.2009 määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata kaebuse esitaja taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 05.03.2009 määrusega tühistas Riigikohus Tartu Halduskohtu 15.09.2009 määruse ning Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2008 määruse haldusasjas nr 3-08-
2. Riigikohus luges XXi kaebuse tähtaegseks ning saatis asja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. 02.06.2009 kohtumäärusega määras kohus XXi 2008.a. eesti keele riigieksami (kirjandi) tulemuse sisuliseks hindamiseks keeleekspertiisi. Kohus määras asja läbivaatamisele kohtuistungil kolmeliikmelises kohtu koosseisus. Kaebaja teavitas 27.08.2009 toimunud kohtuistungil kohut, et kaebuse esitajal on ära langenud tuvastamis- ja kohustamisõude esitamise eeldused ning avaldas soovi muuta kaebuse nõuet. Vastustaja kaebuse nõude muutmisele vastu ei vaielnud ning kohus andis kaebuse esitajale võimaluse kirjaliku kaebuse täienduse esitamiseks. 14.09.2009 esitas kaebuse esitaja esindaja kohtule kirjaliku taotluse kaebuse muutmiseks ja muudetud kaebuse põhjendused. 14.10.2009 esitas vastustaja sellele kirjaliku vastuse. 23.10.2009 esitas kaebuse esitaja esindaja kirjaliku vastuse vastustaja seisukohale. Menetlusosalised teatasid kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebaja loobub esialgses kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudest ning palub tunnistada õigusvastaseks 26.04.2008 kirjutatud eesti keele riigieksami kirjandi teemal „Virtuaalsed inimsuhted" hindamine punktisummaga 18 punkti ja tuvastada, et kaebaja kirjandi punktisumma ületas eksamikünnise, so vähemalt 20 punkti. Kaebuse muutmist tingivad asjaolud Kohtumenetluse ajal on kaebaja uuesti sooritanud eesti keele riigieksami ja saavutatud positiivse tulemuse, seega on ära langenud alus eksamikirjandi tulemuse tühistamiseks ja HTM-i kohustamiseks eksamihinde osas uue otsuse tegemiseks. Kaebaja on aga jätkuvalt seisukohal, et 26.04.2008 kirjutatud eesti keele riigieksami kirjandit teemal „Virtuaalsed inimsuhted" on hinnatud mitte nõuetekohaselt (mitte vastavalt hindamisjuhendile). Tuvastusnõude sisu ja selle esitamise eeldused Kaebaja leiab, et tal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjusel, et talle on kirjandi ebaõige hindamisega tekitatud moraalset kahju. Kahju ei soovi ta väljendada materiaalses väärtuses, kaebaja põhjendatud huviks on saada moraalne hüvitus. Selle nõude rahuldamiseks piisab vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemisest. Eksami ebaõige hindamise tagajärg on see, et kaebajale ei väljastatud gümnaasiumi lõputunnistust, mille tõttu XX kaotas aastaks võimaluse asuda edasi õppima. Kaebaja soov oli asuda õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Ta sooritas edukalt osa eksameid, kuid reaalne võimalus õppima asumiseks takerdus gümnaasiumi lõputunnistuse puudumise taha. Kirjandi õigusvastane lõpphinde määramine ja lõputunnistuse saamata jäämine on põhjustanud põhiõiguste, nagu õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29) ja õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) riive. Riigikohus on lahendis 3-3-1-11-02 p.-s 15 leidnud, et aktsepteeritav võib olla ka üldpreventiivsetel eesmärkidel tuvastusõude esitamine. Kaebaja põhjendatud huvi eksamitulemuse õigusvastasuse tuvastamiseks lähtub ka rehabiliteerivatest eesmärkidest. Kaebaja jaoks on emotsionaalselt oluline teave, kas kirjand ületas eksamikünnist või mitte. Riigieksami tulemus on Haridus-ja Teadusministeeriumi 16.11.2006 määrusega nr 40 kehtestatud korra § 18 lg 3 kohaselt positiive alates 20 hindepallist. Kaebaja seisukoht hindamise õigusvastasuse osas Kaebaja leiab, et kirjandi hindamisel on tehtud olulisi vigu. Hindamisel tehtud iga viga on olulise kaaluga, kuna mõjutab eksami iga osa kohta antud hinnet ja hindaja antud punkte, mille põhjal arvutatakse eksami lõpptulemus. Lõpphinde ebaõigsus on tingitud hindaja (kood 28) poolt hindamisjuhendi ebaõigest tõlgendamisest, samuti on hindamisel vigadena arvestatud asjaolusid, mida ei saa veaks lugeda. Õigekirjavigade tuvastamine ja kirjandi sisu hindamine Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse väljastatud hindamisprotokollidest nähtuvad kahe hindaja poolt XX kirjandile antud punktid, mille põhjal on leitud aritmeetilise keskmisena riigieksami kirjandi punktisummaks 18 punkti. 2 Mõlemad hindajad s.o. nii esimene kui teine hindaja on hinnanud kirjandi õigekirja ehk ortograafia, hindega „1". Eesti keele riigieksami hindamisjuhendi järgi 13-16 õigekirjaviga annab hindeks „1". Kirjandi ortograafiavigade osas on kaebaja olnud läbivalt seisukohal, et ebaõigesti on kirjandis vigadena arvestatud järgmisi asjaolusid: lk 1 rida 14 sõna ,,90-ndate" ees puudub sõna või lauseosa; lk 3 rida 30 interpunktsiooniviga, kus kaebaja on pannud koma sõnade „teha" ja „mis" vahele; lk 3 rida 21 ja lk 4 read 5 ja 6 „Eesti keel" suure algustähega kirjutamine lugemine täisveaks kolmel korral; lk 4 rida 5 märgitud interpunktsiooniga; lk 4 rida 7 sõna internet kirjutamine väikese tähega. Tartu Ülikooli Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi lektori Kersti Lepajõe teostatud keeleekspertiisi tulemuste kohaselt on viie kaebaja poolt osundatud vea puhul kolmel juhul loetud veaks asjaolu, mida veana ei saa käsitleda. Ekspertiisi p-s 1 toodud vastuste kohaselt 02.06.2009 kohtumääruses esitatud küsimustele ortograafiavigade hindamise kohta, on ekspert märkinud järgmist:
3. Alapunktis a kaebaja küsimuse 1.
4. osas: „Leheküljel 1 ,,90-ndate" ees puudub „ 19" mis peaks tähistama sajandit. Selle puudumist ei saa pidada veaks ... [...]"
5. Alapunktis b kaebaja küsimuse 1.2 osas: „Leheküljel 3 on ekslikult interpunktsiooniveaks loetud koma... et neile selgeks teha, mis on vale ja mis õige".
6. Alapunktis e kaebaja küsimuse 1.
7. osas: „ 26.aprillil 2008 kehtis soovitus kirjutada Internet suure tähega ... [...]. Tegemist pole suure eksimusega, sest tendentsina kirjutada Internet väikese tähega oli keeleüldsus ammu omaks võtnud". Ekspertiisi kokkuvõttes on ekspert märkinud, et töös esineb 13 ortograafiaviga ja selle hindamine on vastavuses hindamisjuhendi juhisega hinnata 13-16 õigekirjaviga hindega „1". Kui lähtuda kirjandi peale märgitud õigekirjavigadest, siis on võimalik nõustuda, et kirjandis on 13 õigekirjaviga. Kuivõrd ekspertiisiga on tuvastatud, et vigadena on ebaõigesti arvestatud 3 viga, siis kujuneb vigade arvuks 10, mitte 13 viga. Hindamisjuhendi järgi 9-12 õigekirjaviga vastab hindele „2". Eesti keele riigieksami eristuskirja punkti 4.
8. „ Hinde kriteeriumid" järgi kujuneks sisu hindamisel hindega „2" esimese hindaja (kood 09) poolt eksamitööle antud hindeks 32 punkti (1x9+2x7+2x3+3x1) ja teise hindaja (kood 28) poolt eksamitööle antud hindeks 18 punkti (0x9+2x7+ 1x3+1x1). Kirjandi hinnete aritmeetiline keskmine oleks sellisel juhul olnud 25 punkti (32+18/2) ja seega ka kirjandi lõpptulemus. Teine hindaja, tähistatud koodiga 28, on kirjandi sisu hinnanud 0 punktiga. Eesti keele riigieksami eristuskirja alapunkt 4.
9. „Hindamisjuhend" tabeli lõpus on märgitud, et kogu kirjand hinnatakse 0 punktiga, kui see ei vasta teemale. Järelikult, kuna üks hindajatest on sisu hinnanud 0 punktiga, pidi kogu kirjandi punktisumma olema 0 punkti. Kuna hindaja on hinnanud ka kirjandi ülejäänud aspekte nagu õigekiri, sõnavara ja stiil ning vorm/ülesehitus, tuleb asuda seisukohale, et sisu vastas hindele „1". Sellisel juhul kujuneb teise hindaja (kood 28) poolt eksamitööle antud hindeks vähemalt 20 punkti (x9+1x7+ 1x3+1x1). Kui arvestada seejuures ortograafiavigade ebaõiget hindamist, siis kujuneb eksamitööle antud hindeks 27 punkti ( x9+2x7+1x3+1x1). 3 Kaebaja leiab, et eeltoodud arvestus näitab, et kaebaja kirjandi lõpptulemuseks oleks õiguspärasel hindamisel kujunenud vähemalt 26 punkti (20+32/2), mis oleks taganud eksamikünnise ületamise ja lõputunnistuse väljastamise. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hindajad on käsitlenud teema arendust kitsalt lähtuvalt mõistest „visuaalsed inimsuhted", mis ei ole samane virtuaalsete inimsuhete mõistega. Mõiste virtuaalsed inimsuhted samastub enim mõistega „õhu teel leviv elekter" ehk ilma vahetu kontaktita tekkiv suhe kahe inimese vahel. Vaidlusaluse kirjandi autor ongi just käsitlenud suhteid, mis tekkivad kahe isiku vahel, ilma vahetu kokkupuuteta ehk „läbi õhu". Kaebuse esitaja toob esile, et alustada tuleks autori seisukohast töö lõpus, kus autor märgib, et tema suhtleb ümbritsevaga muusika keeles, mis ongi see virtuaalne suhe, mille tema suudab luua välise maailmaga. Vastuseks Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohale märgib kaebuse esitaja, et jääb oma
10. septembril 2009.a. esitatud kaebuse taotluse ja seisukohtade juurde. Kaebaja leiab, et otsus, millega määrati eksamitulemuseks 18 hindepalli on halduskohtu poolt sisuliselt kontrollitav ekspertiisi abil kogu ulatuses, sealhulgas osas, mis puudutab õigekirjavigade määratlemist ja kirjandi sisu hindamisel hindamisreeglite järgimist. Väga olulise kaaluga on küsimus, kas hindajad on hinnangu andmisel eesti keele õigekirjareeglite vastu eksinud või mitte. Kui hindajad ei oleks hindamisel arvestanud vigadena asjaolusid, mida ei saa veaks lugeda, oleks kaebaja sooritanud eesti keele riigieksami positiivsele tulemusele. Ministeerium leiab kirjalikus vastuses, et asjaolu, kui ühel inimesel, kes ei ole keeleekspert, tekib „virtuaalsete inimsuhete“ ja „visuaalsete inimsuhete“ eristamisel oma arvamus, ei tähenda see veel seda, et temal tekkiv arvamus oleks teistele ühiskonnaliikmetele siduv. Kaebaja ei soovi oma interpretatsiooni siduda valdava enamuse arvamusega, kuid leiab, et isiklikul seisukohal, isegi riigieksami kirjandites, peaks olema oma koht ja sellist arvamust tuleks pigem innustada kui pärssida. Riigieksami kirjanditeemade avamisel on kirjutajatele ainukeseks orientiiriks riiklikult ette antud eksamikirjandi pealkirjad. Kirjandi teemad on vabalt tõlgendatavad ja kirjutajale on jäetud võimalus oma seisukohtade avaldamiseks vabas vormis vastavalt kirjutaja kultuurilisele ja vaatelisele taustale. Ainuüksi fakt, kui kirjutaja on teemat tõlgendanud erinevalt hindajast, ei tähenda see veel seda, et kirjandi sisu ei vasta teemale. Ekspert leiab samuti, et virtuaalseid inimsuhteid on võimalik tõlgendada laiemalt, kui pelgalt internetiga seonduvalt. Kirjutajaid ei instrueerita ega suunata enne kirjandi kirjutama hakkamist. Samuti ei anta kirjanditeemade puhul kirjutajatele juhiseid, millest peaksid kirjutajad nimetatud teema avamisel lähtuma. Selliselt on kirjutajatel vaba voli tõlgendada ette antud kirjanditeemat ning nad ei pea arvestama mingite kitsendustega. Kui ministeerium leiab, et selline subjektiivne mõõde, nagu teksti sisu, on hindamisel olulise tähtsusega, peab kirjutajatele avaldama kriteeriumid, mille järgi kirjandi sisu hinnatakse ja kas konkreetse teemakäsitluse juures tuleks arvestada teatud pärssivate asjaoludega. Selliseid suuniseid 2008.a. riiklikul eesti keele riigieksamil ei antud. 4 Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht Haridus- ja Teadusministeerium ei pea kaebust õigeks ning vaidleb sellele vastu. Kaebaja esindaja on kaebuse muutmisel tuginenud Tartu Halduskohtu poolt kohtumäärusega määratud ja
11. juulil 2009.a Tartu Ülikooli Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi lektori Kersti Lepajõe poolt koostatud ekspertiisile. Vastustaja ei nõustu ekspertiisi teostaja seisukohaga, et ,,90-ndate" ees „19", mis peaks tähistama sajandit, puudumist ei saa pidada veaks. Vastustaja juhib seoses eksperdi arvamusega tähelepanu ka sellele, et ekspertiisi teostaja on märkinud ekspertiisi esimese punkti alapunktis b kaebaja küsimuse osas järgmist „Leheküljel 3 on ekslikult interpunktsiooniveaks loetud koma „... et neile selgeks teha, mis on vale ja mis on õige". Samas on kaebaja esindaja jätnud tähelepanuta ekspertiisi läbiviija sama alapunkti edasise selgituse. Asjaolu, et kaebaja on töös esialgselt esitanud lause korrektselt ilma õigekirja veata, kuid on parandanud selle enne töö esitamist valeks, ei muuda see esitatud lauset korrektseks ja ei saa väita, et töös esitatud lause on ilma õigekirja veata. Ekspertiisi teostaja on märkinud, et Internet kirjutamine väikese tähega pole suur eksimus, sest tendentsina kirjutada Internet väikese tähega oli keeleüldsus ammu omaks võtnud. Kaebaja esindaja arvamus pidada eksperdi seisukoha valguses kaebaja poolt kirjandis kirjutatud lauset korrektseks, on vale. Asjaolu, et ekspertiisi läbiviija pole kinnitanud, et tegemist on suure veaga, ei tähenda, et tegemist pole õigekirja veaga. Kindlasti ei saa ka asuda seisukohale, et tegemist oli korrektse keelekasutusega. Seda lähenemist toetab selgelt ekspertiisi läbiviija poolt üldise seisukoha kuupäevaline väljatoomine, mis viitab selgelt sellele, et nimetatud ajal oli üldine arvamus selline. Lisaks sellele on kaebaja kirjutanud sõna „internet“ sõna lõpus kahe järjestikuse „t“ tähega, mis tähendab, et sõna ei ole esitatud kujul kuidagi õigekirja reeglitega kooskõlas. Üleliigne „t“ täht on eksamitöö hindajate poolt alla joonitud, mis tähendab, et õigekirja veana on tegelikult käsitletud hoopis nimetatud eksimust, mitte sõna alguses oleva tähe märkimist suure algustähena. Lisaks sellele on kaebaja töö eelviimase lõigu viimases lauses kirjutanud sõna „mittekorrektselt“ ühe „r“ tähega, mis on samuti õigekirja viga. Nimetatud viga on jäänud töö hindajatel ja eksperdil märkamata. Kuna kaebaja esindajal ei õnnestunud ümber lükata hindajate poolt väljatoodud õigekirjavigade arvu, ei saa võtta tõsiselt ka kaebuse muutmises toodud arvutuskäike kaebaja võimaliku eksamikirjandi pallide määramise osas, sest pallide üldarv ei muutu. Samuti on kaebaja esindaja jätnud tähelepanuta ekspertiisi läbiviija selgitused eksamitöö kvaliteedi osas ekspertiisi punktis
12. Kaebaja esindaja on järeldanud, et juhul, kui üks hindajatest on sisu hinnanud 0 punktiga, siis pidi kogu kirjandi punktisumma olema 0 punkti. Kui hindaja on hinnanud ka kirjandi ülejäänud aspekte nagu õigekiri, sõnavara ja stiil ning vorm/ülesehitus, tuleb kaebaja esindaja arvates asuda seisukohale, et sisu vastas hindele
13. Vastustaja sellise lähenemisega ei nõustu. Esiteks ei saa töö sisule hinde 0 panemist vaadelda automaatselt sellena, et töö sisu ei vasta teemale. Hindamisjuhendis on selgelt välja toodud, et hinne 0 on puudulik ehk mitterahuldav. Hindamisjuhendi tüüpilise soorituse kirjelduse tabelis on selgelt välja toodud, et sisu osas tähendab hinne 0 seda, et tekst vastab teemale vaid osaliselt, st suurem osa mõttearendustest ei ole teemakohane. Sama lähenemine on ka teiste hinnatavate aspektide osas – nt sõnavara/stiili osas tähendab hinne 0 seda, et tekst on tühisõnaline ning raskesti mõistetav. Stiil ei sobi teemaga. 5 Vormi/ülesehituse osas toob hinde 0 kaasa see, kui tekst ei ole ülesehituselt tervik. Tekst ei ole sidus. Teiseks ei saa hindaja poolt töö hindamise jätkamisel eeldada, et töö eelmise aspekti hinne tõuseks seetõttu ühe palli võrra. Sellest tulenevalt ei saa arvesse võtta ka kaebaja esindaja poolt tehtud arvutuskäiku kaebaja poolt tehtud kirjandi lõpppunktisumma määramisel. Kaebuse esitaja on kaebuse muutmise lõpus esitanud mõttekäigu «virtuaalsete inimsuhete" ja „visuaalsete inimsuhete" eristamisest ja huvitava näite mustanahalisest tänavamuusikust, kuid jällegi on jätnud tähelepanuta keeleeksperdi selgitused nende sõnade eristamise kohta. Ei saa jätta tähelepanuta õigekeelsus sõnaraamatu (ÕS) selgitusi, mille kohaselt on virtuaalne võimalik, kuid toimumata; näiv, teostatud teisiti, kui näib, ning keeleeksperdi arvamust. Ekspertiisi läbiviija on seisukohal, et virtuaalsed inimsuhted on interpreteerivad kui näilised, toimumata suhted, kuid suhted, mis on põhimõtteliselt võimalikud. Laiemas tähenduses -näilised, toimumata, kuid potentsiaalselt võimalikud inimsuhted. Keeleekspertiisi läbiviija on väga selgelt ja ühemõtteliselt täheldanud, et keelest tingitud suhtlemisbarjääre erinevate rahvaste vahel pole võimalik siduda virtuaalsete inimsuhetega. Ekspert märgib, et keele oskamine ja oskamatus on reaalne ja mõõdetav parameeter, virtuaalsus aga näilisus. Kirjandi kirjutaja on meelevaldselt ühendanud keele oskamatusest tulenevad suhtlemisbarjäärid ja virtuaalsed inimsuhted. Keelest tingitud suhtlemisbarjääridele pühendab kirjandi autor aga poole oma tööst. Seega on kirjandi hindajad tõlgendanud kaebaja esindaja poolt väljatoodud sõnu korrektselt ja hindamisjuhendi kohaselt, kuna kirjandi sisu vastab vaid osaliselt teemale. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebaja soovib tuvastada asjaolu, et 26.04.2008 kirjutatud eesti keele riigieksami kirjandi teemal „Virtuaalsed inimsuhted" lõpphindeks saadud 18 punkti on määratud õigusvastaselt ning asjaolu, et kaebaja kirjandi punktisumma ületas eksamikünnise, mis on 20 punkti. Kohus analüüsib esmalt kaebeõiguse olemasolu ning seejärel hindab kaebaja nõude sisulist põhjendatust. Kaebeõigusest HKMS § 7 lg 1 kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks kaebaja põhjendatud huvi tuvastatava asjaolu suhtes. Kaebaja leiab, et tal on aktsepteeritav huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest kirjandi ebaõige hindamine põhjustas talle kannatusi ja sellega on talle tekitatud moraalset kahju. Kahju eest ei soovi ta nõuda rahalist hüvitist, piisab eksamitulemuse õigusvastasuse kindlakstegemisest. Lisaks sellele märgib kaebuse esitaja, et tema põhjendatud huvina on käsitletav ka preventiivne ja rehabiliteeriv eesmärk. Kohus on seisukohal, et tuvastusnõude esitamine preventiivsel või rehabiliteerival eesmärgil ei ole antud juhul asjakohane ja põhjendatud. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine oleks aktsepteeritav juhul, kui isikul on põhjendatud kartus, et tulevikus võib tema suhtes korduda samasugune õiguserikkumine. Antud juhul ei ole see tõenäoline. Rehabiliteerivat eesmärki ei pea kohus asjakohaseks seetõttu, et kohtu veendumusel ei ole riigieksami hindamine 18 punkti vääriliseks kahjustanud kaebaja au või head nime, mis tuleks ennistada või taastada. Mitterahuldav riigieksami tulemus tõi kaebuse esitaja jaoks kaasa gümnaasiumi lõpetamata jätmise, mis ei võimaldanud tal jätkata samal aastal õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kuigi kõik ettevalmistused selleks olid tehtud. Kaebaja väitel põhjustas see talle hingelisi kannatusi. 6 Kohus on seisukohal, et juhul kui riigieksami mitterahuldavalt sooritamise kohta tehtud otsus on õigusvastane, riivab see isiku põhiseaduse §-s 29 lg-s 1 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning põhiseaduse §-s 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Riigieksami võimalik ebaõige hindamine võib põhjustada moraalset kahju. 05.10.2006.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-06 on Riigikohus leidnud, et halduskohtumenetluses ettenähtud õiguskaitsevahendid, eeskätt õigusvastasuse tuvastamise nõue võib rahuldamise korral olla piisav, heastamaks tekitatud hingelisi üleelamisi. Lähtudes sellest Riigikohtu seisukohast aktsepteerib halduskohus kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks käesolevas asjas. Kohtu seisukoht riigieksami tulemuse kohta Kaebaja taotleb tuvastada asjaolu, et 26.04.2008 kirjutatud eesti keele riigieksami kirjandi teemal „Virtuaalsed inimsuhted" hindamine punktisummaga 18 punkti oli õigusvastane ning asjaolu, et kaebaja kirjandi punktisumma ületas eksamikünnise, mis on 20 punkti. Seoses kaebuse nõudega peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse lahendamisel saab kohus anda sisulise hinnangu üksnes sellele, kas eksamitöö hindamine on toimunud vastavuses 2007/
14. õppeaasta eksamiperioodil kehtinud eesti keele kirjandi kui riigieksami hindamisjuhendiga või mitte. Kohtul ei ole pädevust teha eksamitulemuse kohta uut otsust, seetõttu ei pea kohus punktide ümberarvestamist võimalikuks. Selline pädevus on üksnes Haridus- ja Teadusministeeriumil. Kaebaja arvates on hindamisel tehtud vigu õigekirjavigade määratlemisel ning kirjandi sisu hindamine ei vasta hindamisjuhendile. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Õigekirjavigade määratlemise ja väidetava arvu osas märgib kohus, et hindamisprotokolli kohaselt on mõlemad hindajad hinnanud õigekirja 1 punktiga ( tl 211-112). Hindamisjuhendist lähtuvalt tähendab see, et kirjandis on 13-16 õigekirjaviga ( tl 203). Kirjandi hindamise kohta asjatundja arvamuse saamiseks määras kohus keeleekspertiisi, mille teostas TÜ eesti- ja üldkeeleteaduse lektor Kersti Lepajõe ( tl 252-253). Vastuseks kaebuse esitaja küsimustele õigekirjavigade kohta tõi ekspert välja mõningad võimalused hindamisel möönduste tegemiseks. Ekspert märgib, et veaks ei saa pidada seda, et ,,90-ndate" ees puudub „ 19“, mis peaks tähistama sajandit. Teistel juhtudel, mille veaks lugemise kohta on kaebuse esitaja soovinud eksperdilt vastust saada, märgib ekspert, et ekspertiisi tarbeks saadetud koopiast ei saa täpselt järeldada, millega on tegemist, või seda, et tegemist ei ole suure eksimusega. Need märkused puudutavad kirjandi leheküljel 3 olevat interpunktsiooniviga (koma mahatõmbamist) ning sõna Internet väikese tähega kirjutamist. Viimasel juhul märgib ekspert aga ka seda, et
15. aprillil 2008 kehtis soovitus kirjutada Internet suure tähega ja seetõttu on kirjandihindajad selle veaks lugenud. Kaebuse esitaja veendumuse kohaselt tuleks eksperdi poolt märgitud 13 vea hulgast arvata välja need hindajate märgitud vead, mida ekspert ei ole veaks lugenud, sealhulgas viga, mille kohta ekspert märgib, et tegemist ei ole suure eksimusega, ja viga, mille kohta märgib ekspert, et tal ei ole võimalik täpselt määratleda, millega on tegemist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et eksperdi toodud võimalikud mööndused, mida õigekirjavigade määratlemisel võinuks teha, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja keelekasutus oli korrektne ning hindajad on õigekirjavigu vääralt määratlenud. Hindamisprotokollis ei kajastu, mitu õigekirjaviga vahemikus 13-16 on hindajad leidnud. Pärast kaebuse esitaja küsimustele vastamist märgib ekspert, et töös esineb 13 ortograafiaviga (tl 253). 7 Kohus tugineb eksperdi seisukohale. Seega on õigekirja hinnatud vastavuses hindamisjuhendi juhisega, st õigekiri on õigesti hinnatud hindega
16. Töö sisu on hindajad hinnanud erinevalt. Esimene hindaja (kood 09) hindas töö sisu hindega 1 ning teine hindaja (kood 28) hindega
17. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui kirjandi sisu on hinnatud 0 punktiga, pidi kogu kirjandi punktisumma olema 0 punkti ning kirjandi ülejäänud aspektid ei kuulunud üldse hindamisele. Kuna teine hindaja on õigekirja, sõnavara ja stiili ning vormi/ülesehitust siiski hinnanud, arvab kaebaja, et kirjandi sisu tuleb lugeda vastavaks hindele
18. Kohus kaebaja sellise arvamusega ei nõustu. Vastustaja on õigesti märkinud, et hinde 0 panemist ei saa vaadelda automaatselt sellena, et töö sisu ei vasta teemale. Hindamisjuhendi kohaselt pannakse hinne 0 ka siis, kui tekst vastab teemale vaid osaliselt, st suurem osa mõttearendustest ei ole teemakohane. Sama lähenemine on ka teiste hinnatavate aspektide osas. Sõnavara/stiili osas tähendab hinne 0 seda, et tekst on tühisõnaline ning raskesti mõistetav või stiil ei sobi teemaga või tekstis on enam kui 11 stiiliviga. Vormi/ülesehituse osas märgitakse hindamisjuhendi tüüpilise soorituse kirjelduse tabelis seda, et hinne 0 pannakse juhul, kui tekst ei ole ülesehituselt tervik või tekst ei ole sidus või teksti vormistuses on olulisi puudujääke. Ekspert on asunud seisukohale, et kirjandi tekst vastab vaid osaliselt teemale, teemaarendus on pealiskaudne, analüüs puudub ning
19. ja
20. lehekülje mõttearendused pole teemaga seotud. Töö kokkuvõte on küündimatu, sest pole eelneva tekstiga sidus (tl 253). Lähtudes eksperdi arvamusest leiab kohus, et kirjandi sisu on hinnatud vastavuses hindamisjuhendiga. Töö hindamise vastavust hindamisjuhendile kinnitavad ka eksperdi seisukohad töö ülejäänud aspektides, nagu töö stiil ning vorm ja ülesehitus. Asjaolu, et eksperdi arvates võinuks anda töö ülesehituse eest 2 palli, ei mõjuta hindamise lõpptulemust - punktisumma jääb samaks. Kuna kohus on jõudnud veendumusele, et eksamitöö hindamine on toimunud vastavuses 2007/
21. õppeaasta eksamiperioodil kehtinud eesti keele kirjandi kui riigieksami hindamisjuhendiga, jääb XXi kaebus rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja menetluskulud tema enese kanda. Eda Muts kohtunik Roby Koik kohtunik Mai Saunanen kohtunik 8