) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse
§-s 187 sätestatut. OÜ H(likvideerimisel) seaduslik esindaja esitas 29.03.2010 avalduse OÜ H(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 20 822.73 krooni väärtuses. Kohustusi on võlgnikul 2 378 586.29 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku majandustegevus on alates
180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital - 736 198 krooni, seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 1 794 305 krooni ja seisuga 18.03.2010 oli võlgniku omakapital – 2 306 531 krooni. Negatiivne omakapital näitab, et äriühingu kohustused ületavad võlgniku vara ja osakapitali väärtust.
kohaselt peavad osanikud juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, tarvitusele võtma abinõud omakapitali vastavusse viimiseks seadusest tulenevate nõuetega või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Vaatamata asjaolule, kas osanikud otsustavad pankrotiavalduse esitamise või mitte, on juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohustus juhul, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, esitada 3 2-10-14771 pankrotiavaldus.
tuleneb, et osaühingu osakapital peab vastama
Võlgniku omakapital ei vastanud
nõuetele juba 2008.a, kuid sellele vaatamata ei järginud võlgniku juhatus
Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 29.03.2010 äriühingu likvideerija poolt. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kuludeks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pikaajaline kahjum majandustegevuses, ebaõnnestunud äriprojekt, kahjum vara ümberhindamisest likvideerimisväärtusele ja liialt väike osakapital ning suur võõrkapitali kasutamine. Ajutine haldur nõustub võlgniku esindaja poolt esile toodud ütlustega võlgniku makseraskustesse sattumise põhjenduste kohta. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendused on tagajärg, kuid mitte võlgniku maksejõuetust põhjustanud asjaolud. Eeltoodud asjaolud näitavad, et võlgniku juhatuse liikmed on jätnud oma kohustused täitmata, millest tulenevalt on tekkinud kahjum, äriprojekt on ebaõnnestunud jms. osaühingu juhatuse liikmete ülesandeks on planeerida ja kontrollida äriühingu tööd. Äriühingu tulude vähenemisel oleks võlgniku juhatuse liige võtma tarvitusele abinõud, et äriühingu kulud ei ületaks tulusid ning juhul, kui seda ei oleks suudetud vältida, siis esitama õigeaegselt pankrotiavalduse. Võlgniku likvideerija seletuse ja ajutise pankrotihalduri andmetel ebaõnnestus võlgnikul äriprojekt, mille kohaselt kavandati aktsiaseltsilt ESüüritud müügiplatsil äritegevust laiendada. Kuna platsil ei olnud kaasaja nõuetele vastavat müügipaviljoni, mida oleks võimalik kasutada aastaringselt, siis otsustas võlgnik ehitada uue ja kaasaegse müügipaviljoni ja seeläbi äritegevust laiendada. Võlgnik projekteeris hoone ja tegi muid vajalikke kulutusi, kuid projekt ebaõnnestus, kuna maa omanik AS ES keeldus hoone projekti kooskõlastamast ja ei soovinud koostööd müügipaviljoni rajamisel. Üürileping lõpetati ja seetõttu oli edasine paviljoni rajamine perspektiivitu. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriplaani koostamisel hoolsuskohustust, kuna tegi kulutusi uue müügipaviljoni projekteerimisel omamata selleks eelnevat üürileandja kirjalikku nõusolekut. Kuna kulutused müügipaviljoni projekteerimisele ja üürilepingu lõpetamisega seotud kulutused – taimede müügialuste, restide, kinnituste, taimede-istikute, mida polnud võimalik talvistes oludes teisaldada ja külmakahjustatud istikute maha kandmine – süvendasid võlgniku maksejõuetust ja muutsid võlgniku varatuks, on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. 27.04.2010 määras kohus OÜ H(likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 25 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l H(likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ H(likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. 4 2-10-14771 Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.