Tsiviilasi nr 2-09-19186 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- august
- a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-19186 Tsiviilasi AÕhagi I Õ vastu Menetlusosalised ja nende Hageja AÕ(isikukood XXX, elukoht XXX); esindajad Menetluse liik elatise nõudes Kostja I Õ (isikukood XXX elukoht XXX). Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista I Õ’ilt elatis tütre K Õ’i (sündinud XXX) ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni alates 01.09.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX A Õ’i (arveldusarve nr XXXXXXXXXX SEB Pank) kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused AÕ esitas 28.04.2009 Harju Maakohtule hagi I Õ’i vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine alaealine laps K Õ (sündinud XXX). Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.09.2008 igakuise elatise 4 083,75 krooni. Hageja leiab, et mõlemal vanemal on võrdsed õigused ja kohustused oma lapse eest hoolitsemisel. Pooltel on ka ühine täisealine 1
(3)Tsiviilasi nr 2-09-19186 tudengist poeg, kelle igakuiseid vajadusi katab põhiliselt hageja. Poolte ühise alaealise lapse vajadused ühe kuu kohta on summas 6 750 krooni. Hageja sissetulekuks on brutotöötasu summas 12 000 krooni kuus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile avaldab, et seoses tööandja makseraskustega ja töötasu hilisema laekumisega on kostjal raskendatud elatise õigeaegne maksmine. Kostja leiab, et elatise nõudesumma kuus on liiga suur ja on nõus maksma elatist summas 2 100 krooni kuus. Tulumaksu elatiselt lubab kostja ise tasuda. Kostja palub juba tasutud elatise summad hageja nõudest maha arvestada. Kostja sissetulekuks on brutotöötasu 4 350 krooni kuus. Kostjal on lisaks poolte ühistele lastele veel üks ülalpeetav laps E Õ (sündinud XXX). Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt PkS § 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sama seaduse § 100 lg 1 1. lause ja lg 4 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte XXX sündinud tütar elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust ei seadusest ega vastastikkustest kokkulepetest tulenevas mahus. Hageja on nimetanud tütre igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 6 750 krooni, arvestades sealhulgas põhikooli lõpuekskursiooni summas 2 500 krooni kuus, mille kohta hageja ei ole kohtule esitanud dokumentaalset tõendit. Hagiavaldusele on hageja poolt lisatud mõningad kviitungid riiete ja jalanõude ostmise kohta. Kohtu hinnangul on põhikooli lõpuekskursiooni eest tasumine ühekordne kulutus, s. t igakuiste lapsele tehtavate kulutuste hulka seda arvestada ei saa. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud igakuised lapse vajadused (6 750 krooni) on ilmselt ülepaisutatud, arvestades osundatud kulutust lõpuekskursiooni tarvis ja ületavad lapse reaalseid vajadusi. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva 2
(3)Tsiviilasi nr 2-09-19186 vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele elatis välja mõistetakse. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise PkS sätestatud miinimumsummas, s. o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 101 lg 1), mis käesoleval hetkel on 2 175 krooni kuus. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seadusekohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 632 krooni kuus. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.09.2008. Kohtumenetluse ja sellele eelnenud ajal alates septembrist 2008 kostja poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid. Sirje Õunpuu Kohtunik 3
(3)