KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2010, Tallinn Haldusa

) § 129 lg 1 põhiseadusevastasuse tõttu pädevust vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadata. 5. OÜ Ferra Capital palus kaebuses vaidlustuskomisjoni otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS Jõgeva Elamu vaidlustus rahuldamata. Kaebaja leidis, et esitas oma pakkumuses kvalifikatsiooni tõendamiseks riigihanke objektiga sarnaste tööde loetelus koos OÜ-ga Ferra Capital ja OÜ-ga Madarik ühte kontserni kuuluva OÜ Pesumati sõlmitud hankelepingud, kuid väljendas nii hankijale kui ka vaidlustuskomisjonile selgelt, et hankelepingut hakkab reaalselt täitma OÜ Ferra Capital ise. Hankija pidas seejuures esitatud tõendusmaterjali vastuvõetavaks ja piisavaks. Üldsõnaline ja pealiskaudne on vaidlustuskomisjoni väide, et OÜ Ferra Capital ei võinud tõendada oma vastavust hanketeate p-s III.2.1.5 sätestatud kvalifitseerimistingimusele samasse kontserni kuuluva teise äriühingu näitajate alusel vastavalt

§ 41lg-le 6, sealjuures ei nähtu vaidlustuskomisjoni otsusest, millise dokumendi OÜ Ferra Capital oleks pidanud hanketeate p III.2.1.5 osas 2

§ 41

lg 6 alusel kasutanud mõningaid kontserni näitajaid enda kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks. Asjakohatu ja mõistetamatu on vaidlustuskomisjoni seisukoht, mille kohaselt OÜ Ferra Capital poolt pakkumises esitatud koostöölepingust ei selgu OÜ Ferra Capital ja OÜ Pesumati vahekord suhetes kolmandate isikutega, kuna koostööleping on oma olemuselt leping, mis ennekõike reguleerib lepingupoolte omavahelisi suhteid. OÜ Ferra Capital esitas pakkumuses konsolideeritud majandusaasta aruande, millest nähtub, et kontserni 2006. a netokäive oli 32 682 372 krooni. Aruandest nähtub, et tegemist oli konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega, milles kajastuvad emaettevõtja OÜ Ferra Capital ning tütarettevõtjate OÜ Pesumati ja OÜ Madarik finantsnäitajad. Raamatupidamise seaduse § 27 kohaselt koostatakse konsolideeritud aruanne põhimõttel, mille kohaselt moodustab emaettevõtja tütarettevõtjatega ühtse terviku. Vaidlustuskomisjon ei ole selgitanud, millise dokumendi OÜ Ferra Capital oleks pidanud esitama, et vaidlustuskomisjoni seisukoha kohaselt

§ 41lg 6 rakendamine olnuks õiguspärane.

Vaidlusaluses riigihankes esitasid oma pakkumused vaid kaks pakkujat ning juhul, kui Maksu- ja Tolliamet oleks OÜ-le Ferra Capital jätnud andmata võimaluse esitada hanketeate p-s III.1.1 nõutud vastutuskindlustuse leping või kinnitus selle sõlmimise kohta tagantjärele, oleks riigihanke eesmärk jäänud täitmata, st poleks saavutatud hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise eesmärki. Maksu- ja Tolliameti riigihanke komisjoni 09.04.2008 protokolli nr 1.1-3/41 p-st 3 nähtub, et AS Jõgeva Elamu pakkumus ületab riigihanke eeldatavat maksumust, mistõttu ei oleks Maksu- ja Tolliametil üldse võimalik sõlmida hankelepingut AS-ga Jõgeva Elamu. AS Jõgeva Elamu on hanketeate samas punktis riiklike maksude tasumise tõendamise osas selgelt aru saanud, et tuleb esitada vastav tõend, mitte pakkuja enda kinnitus. Ka

§ 38

lg 3 p-st 2 tulenevalt saab kohalike maksude tasumist kinnitada vaid vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamisega. Seega oli täiendavate dokumentide nõudmine mõlemal juhul samaväärne ning vaidlustuskomisjon on AS-lt Jõgeva Elamu kohalike maksude tasumise osas vastava tõendi esitamisega seonduvat tõlgendanud meelevaldselt.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.10.2009 otsusega haldusasjas nr 3-09-1343 (endine nr 3-08-983) OÜ Ferra Capital kaebuse ja tühistas Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 12.05.2008 otsuse nr 40-08/
2. Samuti mõistis kohus vaidlustuskomisjonilt OÜ Ferra Capital kasuks välja tasutud riigilõivu 10 000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Ferra Capital esitas hanketeate p-des III.2.1.5 ja III.2.2.10 sätestatud kvalifitseerimise tingimuste täitmise tõendamiseks osaliselt OÜ Pesumati ja OÜ Madarik kohta käivaid andmeid (kolme viimase aasta jooksul osutatud kinnisvara korrashoiu teenuse maht ja teenuse osutamisega seotud netokäibe suurus). Vaidlust ei ole ka selles, et hankemenetluses ei saa olla pakkujaks kontsern ja tegemist ei olnud ühispakkumisega. Vaidlustuskomisjon leidis, et OÜ Ferra Capital esitatud andmete alusel ei olnud võimalik hinnata

§ 41

lg 6 kohaldatavust, sest pakkumuses ei ole antud ühtegi selgitust, kuidas ja kes hankelepingut täitma hakkab. Samuti leidis vaidlustuskomisjon, et OÜ Ferra Capital esitas kontserni, mitte aga pakkuja raamatupidamise andmed ning hankijal puudus alus ilma 3

§ 40

lg-st 3 ja § 41 lg-st 6 tulenevalt on pakkujal võimalus kasutada majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamiseks lisaks oma näitajatele ka teise isiku vastavaid näitajaid, samasugune võimalus on sätestatud pakkujale ka oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamiseks. Samuti tuleneb

käsitletavaist sätteist, et otsustamaks selle üle, kas teisel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning kas pakkujal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada, on hankijale antud kaalutlusõigus. Haldusasja materjalist nähtuvalt on hankija kooskõlas

§ 56

lg-ga 3 nõudnud pakkujalt lisaks esitatud dokumentidele (OÜ Ferra Capital ja OÜ Pesumati 02.01.2008 koostööleping nr 02/2008; OÜ Ferra Capital 2006. a konsolideeritud majandusaasta aruanne) ka selgitusi ning vaidlustuskomisjoni seisukoht, mille kohaselt ei ole antud ühtegi selgitust, kuidas ja kes hankelepingut täitma hakkab, on ebaõige. Kuigi riigihanke komisjoni 09.04.2008 protokollist nr 1.1-3/41, samuti Maksu- ja Tolliameti peadirektori 10.04.2008 käskkirjast ei nähtu otseselt põhjendusi, miks hankija pidas OÜ Ferra Capital 04.04.2008 selgitusi piisavaks, on viidatud protokollis ära märgitud OÜ Ferra Capital kinnitus, et allhanget ei kasutata ning koostööleping oli esitatud kontsernisisest võimekust illustreeriva ja selgitava dokumendina. Seega arvestas hankija kaalumisel muu hulgas nimetatud asjaoludega.

§ 31

lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata allhanke piiramist allhankele pakkujaga seotud ettevõtjalt. Kuna hankijal ei ole seadusest tulenevalt õigust piirata pakkuja poolt hankelepingu täitmist allhanke korras temaga seotud ettevõtjate vahendusel, siis peab pakkujal olema ka võimalik tõendada oma kvalifikatsiooni nõuetekohasust vajaduse korral seotud ettevõtjate näitajate abil. OÜ-d Pesumati ja OÜ-d Madarik tuli käsitleda pakkujaga seotud ettevõtjatena

§ 12lg 7 ja konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses.

Seotud ettevõtjate puhul oli põhjendatud Maksu- ja Tolliameti poolt emaettevõtja valitseva mõju eeldamine tütarettevõtjate suhtes ning eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et Maksu- ja Tolliamet on otsustamisel teinud kaalutlusvea. Ekslik on vaidlustuskomisjoni seisukoht ka selles, et AS-lt Jõgeva Elamu hanketeate p-s III.2.2.3 märgitud kohalike maksude tasumise kohta tõendi nõudmine ei olnud samaväärne OÜ-lt Ferra Capital hanketeate p-s III.1.1 märgitud dokumendi nõudmisega. AS Jõgeva Elamu on hanketeate samas alapunktis märgitud riiklike maksude tasumise tõendamise osas selgelt aru saanud, et tuleb esitada vastav tõend, mitte pakkuja enda kinnitus ning on esitanud riiklike maksude osas Maksu-ja Tolliameti teatise koos pakkumusega. Ka

§ 38

lg 3 p-st 2 tulenevalt saab kohalike maksude tasumist kinnitada vaid vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamisega, mistõttu pakkuja pidi hanketeates nimetatud kohustust mõistma vajadusena esitada maksuhalduri tõend. Seega oli Maksu- ja Tolliameti poolt täiendavate dokumentide nõudmine mõlemal juhul samaväärne ning Maksu- ja Tolliamet tunnistas õiguspäraselt ja võrdse kohtlemise nõuet arvestades mõlemad pakkujad kvalifitseerimise tingimustele vastavaks. Väär on aga kaebaja väide, et kuna vaidlusaluses riigihankes esitasid pakkumused vaid kaks pakkujat, siis neist ühe hankemenetlusest kõrvaldamise tulemusel jäänuks täitmata riigihanke eesmärk kasutada hankija rahalisi vahendeid otstarbekalt ja säästlikult ning kasutada efektiivselt ära olemasolevaid konkurentsitingimusi. Riigihanke eesmärkide saavutamise tagavad hankemenetluse üldpõhimõtteid ja õigusaktides sätestatud menetluskorda järgides läbiviidud riigihanked. Sealjuures ei võimalda seadus teha järeldust, et ühe eesmärgi saavutamine õigustab hankemenetluse reeglite eiramist, millega võidakse omakorda rikkuda hankemenetluse teisi eesmärke ja üldpõhimõtteid. 4

§ 40

lg 3 ja § 41 lg 6 alusel oli OÜ-l Ferra Capital võimalik esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks ka OÜ Pesumati ja OÜ Madarik kohta käivaid andmeid majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta.

§ 40

lg-st 3 ei tulene, et riigihanke tingimustes nõutavaid finantsnäitajaid, tehtud töid ja sõlmitud lepinguid võiks pakkuja tõendada teise isiku vastavate andmetega.

§ 40

lg 3 käsitleb üksnes hankelepingu täitmiseks vajalike ja teistele isikule kuuluvate vahendite kohta andmete kasutamist kvalifitseerimise tingimustele tõendamisel. Halduskohtu viited

§ 12lg-le 7 ja § 31 lg-le 7 ei ole asjakohased.

Pakkuja kvalifitseerimiseks pidid tema enda näitajad vastama hanketeates toodud tingimustele. Halduskohus on pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimise osas ebaõigesti tuginenud

§ 41

lg-le 6, mis ei ole käesoleva asja lahendamisel kohaldatav, sest puudub vaidlus OÜ Ferra Capital vastavuse üle hanketeate p-s III.2.3 sätestatatud tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele. OÜ Ferra Capital poolt esitatud tööde loetelust ja lepingute nimekirjast ei selgu, kes oli tegelikult tööde teostajaks.

§ 3p 2 kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Maksu- ja Tolliamet esitas põhjendused OÜ Ferra Capital kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta alles vaidlustusmenetluse käigus. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda käskkirja tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas vaidlustusmenetluses esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Vaidlustatud käskkirjas ei ole viidatud

§ 40lg-le 3 ja § 41 lg-le 6.

Ainuüksi see asjaolu näitab, et Maksu- ja Tolliamet ei ole viidatud sätteist lähtunud ja motiveerimatuse tõttu tuleb käskkiri tühistada.

§ 56

lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt

§ 39

lg-s 4 nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente.

§ 39lg 4 kohaldamiseks on vajalik, et kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik dokument oleks juba esitatud, kuid antud juhul nõudis hankija 5

§ 39lg 4 järgi lubamatu.

Kuna hanketeate p-s III.1.1 nõutud vastutuskindlustuse lepingu kohta kinnituse esitamata jätmine ei olnud ebaoluline ja seega ei vastanud OÜ Ferra Capital pakkumus hanketeates esitatud tingimustele, siis pidanuks Maksu- ja Tolliamet pakkumuse tagasi lükkama. Kuna asjas ei vaielda AS Jõgeva Elamu kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks tunnistamise üle, siis ei ole asjassepuutuvad halduskohtu viited kaebajalt kohalike maksude tasumise kohta tõendi nõudmisele. 9. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

§ 40

lg 3 alusel esitas OÜ Ferra Capital

§ 40

lg 1 p-s 3 märgitud majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimusele vastamise tõendamiseks OÜ Pesumati ja OÜ Madarik netokäibe hankelepinguga seotud valdkonnas. OÜ Ferra Capital kasutas

§ 41

lg-s 6 märgitud pakkuja õigust ning esitas

§ 41

lg 1 p-s 2 märgitud tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimusele vastamise tõendamiseks osaliselt OÜ Pesumati poolt teostatud vastavate lepingute nimekirja. Halduskohus leidis õigesti, et

§ 40

lg 3 ja § 41 lg 6 alusel oli OÜ-l Ferra Capital võimalik esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks ka OÜ Pesumati ja OÜ Madarik kohta käivaid andmeid. Samuti tuleneb nimetatud sätteist hankijale kaalutlusõigus otsustamaks selle üle, kas teisel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning kas pakkujal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et Maksu- ja Tolliamet ei ole otsustamisel teinud kaalutlusviga. Arusaamatuks jääb apellandi paljasõnaline väide, et

§ 12lg 7 ja § 31 lg 7 ei ole asjakohased.

Kuna OÜ Ferra Capital, OÜ Pesumati ja OÜ Madarik olid seotud ettevõtjad, siis on põhjendatud eeldada emaettevõtja valitsevat mõju tütarettevõtjate suhtes ning asjakohane rakendada

§ 12lg-t 7.

Asjakohane on ka

§ 31

lg 7 kolmas lause, sest kuna hankijal ei ole seadusest tulenevat õigust piirata pakkuja poolt hankelepingu täitmist allhanke korras temaga seotud ettevõtjate vahendusel, peab pakkujal olema ka võimalik tõendada oma kvalifikatsiooni nõuetekohasust vajaduse korral seotud ettevõtjate näitajate abil. Vaidlustatud käskkirjas ei olnud vajalik viidata

§ 40lg-le 3 ja § 41 lg-le 6.

Käskkirjast nähtub, et nii AS Jõgeva Elamu kui OÜ Ferra Capital majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates nõutud kvalifitseerimise tingimustele ning pakkujad on esitanud kõik hankija poolt kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutud dokumendid. Viidatud on ka riigihanke komisjoni protokollile, milles see konkreetsemalt nähtub. Kuna pakkujaid pole jäetud kvalifitseerimata, puudus vajadus komisjoni protokollis kõnealuste näitajate osas vastava põhjenduse märkimiseks. Olukorras, kus AS-l Jõgeva Elamu lubati täiendavalt esitada tõend kohalike maksude tasumise kohta ning OÜ-l Ferra Capital kinnitus vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohta, on hankija kohelnud mõlemaid pakkujaid võrdselt. Mõlemale pakkujale täiendava dokumendi esitamise nõude puhul oli tegemist analoogsete nõuetega, sest dokumentide esitamata jätmise tagajärjel ei oleks kummalgi pakkujal olnud võimalik osaleda edasises hankemenetluses (AS Jõgeva Elamu tulnuks hankemenetlusest kõrvaldada

§ 38

lg 1 p 4 alusel ja OÜ Ferra Capital jätta

§ 39lg 6 alusel kvalifitseerimata).

Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani diskretsiooniline otsustus rajanes asjakohastel kaalutlustel (täiendava dokumendi esitamise võimalus anti mõlemale pakkujale, sest vastasel korral tulnuks hankemenetlus lõpetada ning alustada hankemenetluse objektiks olevate teenuste hankimisega algusest peale). 6

§ 40

lg-st 3 ja § 41 lg-st 6, et pakkuja võiks riigihanke tingimustes nõutavaid näitajaid tõendada teise isiku vastavate andmetega ning pakkuja kvalifitseerimiseks pidid tema enda näitajad vastama hanke tingimustele. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus

§ 40lg-t 3 ja § 41 lg-t 6 kohaldanud õigesti.

Asjaolude üle menetlusosalised käesolevas asjas ei vaidle (OÜ Ferra Capital kui emaettevõtja ning OÜ Pesumati ja OÜ Madarik kui tütarettevõtjad moodustavad ühtse kontserni; hankemenetluses ei saa pakkujaks olla kontsern ja tegemist ei ole ühispakkumusega; OÜ Ferra Capital eraldi võttes hanke tingimustele ei vastaks; hankija teadlikult aktsepteeris OÜ Ferra Capital poolt hanketeate p-des III.2.1.5 ja III.2.2.10 sätestatud kvalifitseerimise tingimuste täitmise tõendamiseks osaliselt OÜ Pesumati ja OÜ Madarik kohta käivate andmete esitamist). 13. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 40

lg-t 3 ja § 41 lg-t 6 ei saa vaadelda lahus

teistest sätetest ning nimetatud sätted andsid käesoleval juhul OÜ-le Ferra Capital võimaluse tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele ning tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele lisaks oma näitajatele ka OÜ Pesumati ja OÜ Madarik näitajatega. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Ferra Capital tõendas hankijale vastuvõetaval viisil, et temaga seotud äriühingutel on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning pakkujal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada. Halduskohus on põhjendatult viidanud, et kuna

§ 12

lg 7 viimase lause kohaselt tuleb eeldada OÜ Ferra Capital valitsevat mõju OÜ Pesumati ja OÜ Madarik suhtes (olles neist vastavalt 80% ja 100% osa omanik) ning

§ 31

lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata allhanke piiramist allhankele pakkujaga seotud ettevõtjalt, siis ei saa piirata ka pakkuja õigust tõendada oma kvalifikatsiooni nõuetekohasust vajaduse korral seotud ettevõtjate näitajate abil, sest hankijal puudub võimalus keelata nende ressursside kasutamist hankelepingu täitmiseks. Käesoleval juhul hankija Maksu- ja Tolliamet seda ka arvestas. 14. Asjaolust, et vaidlustatud käskkirjas ei ole

§ 40

lg-le 3 ja § 41 lg-le 6 viidatud, ei saa veel iseenesest järeldada, et nimetatud sätteid pole silmas peetud ning kaalutlusõigust ei ole teostatud. Haldusakti andmisel tehtud menetlus- ja vormivead (sh haldusakti ebapiisav motiveerimine ja kaalutlusvead) toovad HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt haldusakti tühistamise kaasa üksnes juhul, kui need võisid mõjutada asja otsustamist või haldusakt ei ole puuduste tõttu halduskohtumenetluses tõhusalt kontrollitav. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Seejuures haldusakti vormipuudused ei saa üldjuhul üldse mõjutada asja otsustamist. 7

§ 40

lg 3 ja § 41 lg 6 kohaselt otsustab hankija kaalutlusõiguse alusel, kas teise isiku andmetele tuginemise lubatavus on vastuvõetaval viisil tõendatud. Kuigi riigihanke komisjoni 09.04.2008 protokollist nr 1.1-3/41 ega Maksu- ja Tolliameti peadirektori 10.04.2008 käskkirjast nr 139-P ei nähtu otseselt põhjendusi, miks hankija arvates olid OÜ Ferra Capital selgitused piisavad, vaid üksnes konstateeritakse esitatud dokumentide piisavust ning pakkuja kvalifikatsiooni vastavust, ei saa sellest automaatselt järeldada, et hankija on otsuse tegemisel teinud kaalutlusvea. Kaalutlusõiguse teostamise kirjalike põhjenduste puudumine haldusaktis on küll oluline ja üldjuhul kohtumenetluse käigus mittekõrvaldatav vorminõuete rikkumine, kuid juhul, kui kohtul on siiski võimalik objektiivselt kindlaks teha, missuguseid asjaolusid vastustaja tegelikult kaalumisprotsessis arvestas ja kas arvestati kõiki olulisi asjaolusid, siis ei ole ka kaalutlusotsuse tühistamine halduskohtu poolt õigustatud üksnes põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-779; 08.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1974).

1. Käesoleval juhul on ringkonnakohtu arvates ilmne, et Maksu- ja Tolliamet lähtus nimelt nendest kaalutlustest ja õiguslikest alustest, mis vaidlustus- ja kohtumenetluse käigus on konkreetsemalt välja toodud. Haldusorganil ei ole seejuures haldusakti põhjenduste paikapidavuse üle toimuva vaidluse korral HKMS § 15 lg-t 1 ja § 16 lg 2 teist lauset arvestades keelatud esitada haldusakti põhjenduste kaitseks täiendavaid õiguslikke ja faktilisi argumente. Kui täiendused jäävad haldusaktis toodud põhjenduste raamidesse ehk haldusaktile ei esitata uut kandvat põhjendust, ei ole tegu haldusakti hilinenud põhjendamisega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1050, p 8). Vastustaja ei ole hakanud hilisemas menetluses haldusakti põhjendama täiesti uute ja haldusmenetluses välja toomata argumentidega, vaid üksnes täpsemalt selgitanud 10.04.2008 käskkirjas ja 09.04.2008 protokollis esitatud seisukohtade kujunemist. Seejuures olid hankijal juba enne otsuse tegemist olemas kõik kohtumenetluse käigus esitatud andmed ja selgitused ning seega on usutav, et otsuse tegemisel lähtuti otseselt ja kõrvalekaldumatult menetlusosalise esitatud teabest. Eeltoodud analüüsi põhjal oli see ka sisuliselt õiguspärane, mistõttu ei ole põhjust tühistada hankija vaidlustatud käskkirja OÜ Ferra Capital puudutavas osas.
2. Täiendavate dokumentide nõudmine OÜ-lt Ferra Capital (Maksu- ja Tolliameti 25.03.2008 kiri nr 2.6-3/3078; hanketeate p III.1.1 – vastutuskindlustuse leping või kinnitus selle sõlmimise kohta) ja AS-lt Jõgeva Elamu (Maksu- ja Tolliameti 25.03.2008 kiri nr 2.63/3079; hanketeate p-d III.2.1.3 ja III.2.2.3 – pädeva ametiasutuse tõend kohalike maksude osas kohustuste täitmise kohta) oli ringkonnakohtu hinnangul

§ 56

lg 3 mõttes samaväärne, sest mõlemal juhul tulenes dokumentide esitamise kohustus hankedokumentidest piisavalt selgelt ja samas oleks vastavate dokumentide esitamata jätmise tagajärjed olnud sama kaaluga ehk nad ei saanuks osaleda edasises hankemenetluses (OÜ Ferra Capital tulnuks

§ 39

lg 6 alusel jätta kvalifitseerimata ja AS Jõgeva Elamu tulnuks

§ 38lg 1 p 4 alusel hankemenetlusest kõrvaldada).

Vaidlust ei ole selles, et hanketeates silmas peetud korrektne dokument puudus nii OÜ-l Ferra Capital kui ka AS-l Jõgeva Elamu ning hankija hoiatas oma kirjades mõlemat pakkujat dokumendi esitamata jätmise korral kvalifitseerimata jätmisega (vaidlustuskomisjoni tl 67 ja tl 71). Asjaolust, et AS Jõgeva Elamu kvalifitseerimine ei ole käesolevas asjas vaidluse all, ei tulene, et halduskohtu viide ka tema esitatud dokumentatsiooni puudulikkusele oleks asjassepuutumatu, sest sellest nähtub 8

§ 3p-st 3.

Kohus on õigesti hinnanud vastustaja läbiviidud menetluse õiguspärasust tervikuna.

1. Eelneva põhjal ja HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel jääb AS Jõgeva Elamu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2009 otsus muutmata.
2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigikohtu halduskolleegium leidis, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtusse edasikaebamisel on halduskohtumenetluses (nagu ka vaidlustusmenetluses) vastustajaks hankija, siis tuleb halduskohtumenetluses menetluskulude jagamist silmas pidades lugeda HKMS § 92 lg 1 tähenduses poolteks vastavalt vaidlustaja ja hankija. Käesoleval juhul käsitleb ringkonnakohus kaebajana seega AS Jõgeva Elamu ning vastustajana Maksu- ja Tolliametit. OÜ Ferra Capital on oma menetluslikult positsioonilt kolmas isik vastustaja poolel. AS Jõgeva Elamu taotles esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmist kokku 23 224 krooni (sh kautsjon 400 krooni – 3-09-1343, tl 51-57). Apellatsiooniastmes on AS Jõgeva Elamu taotlenud 10 330 krooni suuruste menetluskulude väljamõistmist (sh riigilõiv 250 krooni). Mõlema taotluse juurde on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kuivõrd ringkonnakohus jätab AS Jõgeva Elamu apellatsioonkaebuse rahuldamata ning muutmata halduskohtu otsuse, millega rahuldati OÜ Ferra Capital kaebus ja tühistati vaidlustuskomisjoni 12.05.2008 otsus, jääb kokkuvõttes AS Jõgeva Elamu vaidlustus / kaebus rahuldamata ja tema kanda ka menetluskulud. Seejuures märgib ringkonnakohus, et Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon on AS-le Jõgeva Elamu juba tagastatud Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2009 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-15-09 ning tegemist ei ole üldse menetluskuluga, mille väljamõistmist saaks vastaspoolelt nõuda.
3. HKMS § 93 lg-st 1 tulenevalt mõistetakse menetluskulud välja üksnes eeldusel, et kohtule on enne kohtuvaidlusi esitatud menetluskulude nimekiri ja nende kandmist tõendavad asjakohased kuludokumendid. Kuivõrd Maksu- ja Tolliamet menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
4. OÜ Ferra Capital on tasunud vaidlustuskomisjoni otsuse peale 16.05.2008 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 10 000 krooni (3-08-983, tl 6). Halduskohus luges 01.07.2009 kaebuse menetlusse võtmise määrusega OÜ Ferra Capital apellatsioonkaebuse halduskohtule esitatud kaebuseks ning riigilõivu tasutuks kaebuse esitamisel, mõistes samas 05.10.2009 otsusega Riigihangete Ameti juures asuvalt vaidlustuskomisjonilt OÜ Ferra Capital kasuks välja viimase tasutud riigilõivu 10 000 krooni. Riigikohtu halduskolleegium nõustus 04.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-10 (p 23) ringkonnakohtu seisukohaga (Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-091430, p-d 25, 26), et pärast Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsust asjas nr 3-4-1-7-08 muutus riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 16 sisutuks, sest regulatsioon, mis nägi ette vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise ringkonnakohtule, tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Nimetatud sätet ei saanud tõlgendada laiendavalt selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu RLS §-s 222 sätestatud määras. Seega tuli OÜ-l Ferra Capital vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu üksnes 250 krooni, mitte aga 10 000 krooni. Sellest järeldub, et 9