Obsah (9)

§ 635§ 82§ 108§ 636§ 637§ 638§ 643§ 644§ 641

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ele Liiv ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2010. a., T

) § 638 teise lause järgi, et kostja kui tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast ja ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Hageja viited, et kostja on teatanud puudustest hilinenult, on põhjendamatud. Asjakohatud on hageja viited, et kostja ei esitanud talle juhiseid õigeaegselt. Hageja ei ole kostjale esitanud arvet tehtud tööde eest. Kostjale ei ole täpselt teada, milliste tööde eest on tasumata. Selge ei ole ka, milliste tööde eest luges hageja tööd tasutuks tehtud ettemaksu ulatuses. Hageja viivisenõue on alusetu ja põhjendamatu, kuivõrd hageja ei ole kostjale arvet esitanud ja kostja ei ole töid oluliste puuduste esinemise tõttu vastu võtnud. Hageja ei ole esitanud arvet, mis saaks olla viivise arvestamise aluseks. Isegi kui kohus leiab, et kostja on olnud töövõtulepingu eest tasumisega viivituses, siis kuivõrd võlausaldaja ei ole arvet esitanud, siis ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Hageja nõue võib osaliselt muutuda sissenõutavaks, kui pooled suudavad tuvastada, millised tööd olid tehtud vastavalt kokkulepitud kvaliteedile. 4 Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 18. jaanuari 2010. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingujärgse tasu 213.512, 34 krooni, viivise kuni 3. novembrini 2008. a. 41.149, 36 krooni ning alates 4. novembrist 2008. a. kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 0, 05% põhivõlgnevusest päevas. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 14. septembril 2007. a. töövõtulepingu nr. 08/07 „Hushovd 1“, mille p. 1. 1 järgi tellis kostja hagejalt eramu ehituse tööd Norras. Lepingu hinnaks oli 225.460 krooni + käibemaks ja tööde tegemise tähtajaks 2007. aasta 42. nädal, s. o. 15. - 21. oktoober 2007. a.

§ 635lg.

1 kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu väljamõistmist. Kostja leiab, et ei pea tasu maksma, kuna ta ei võtnud puuduste tõttu töid vastu.

§ 82lg.

7 kohaselt on kostja kohustus muutunud sissenõutavaks.

§ 108

järgi on kostjal kohustus maksta lepingu alusel hagejale tasu tehtud tööde eest ja § 113 alusel viivist. Seejuures kuulub viivisenõue rahuldamisele hageja poolt taotletust 6512, 13 krooni võrra väiksemas summas. Selles ulatuses on hageja arvestanud viivise viiviselt. Kuni 3. novembrini 2008. a. tuleb välja mõista viivis 41.149, 36 krooni.

§ 636lg.

1 kohustab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hageja töövõtjana kutsus kostja kui tellija tööd

1. oktoobril
2. a. üle võtma – ehitusplatsil teostatud tööde akte alla kirjutama. Kostja kohale ei tulnud, akte alla ei kirjutanud. Juhindudes

§ 637lg.

1 kuulub maksmisele kokku lepitud tasu. Tasu suuruses leppisid pooled kokku lepingu punktis

1. 1 – 266.042, 70 krooni. Lepingu p.
2. 2 järgi kohustus kostja maksma vastavalt lisa 2 tööde kirjeldusele, etappidele ja maksegraafikule.

§ 637lg.

4 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest kooskõlas lepingu punktidega 6 ja 8.

§ 638

kohustas kostjat valmis tööd vastu võtma, kuna töö üleandmine oli kokku lepitud lepingu punktis

2. Sama sätte alusel loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ka

§ 643

järgi oli kostjal töö viivitamata ülevaatamise või üle vaadata laskmise kohustus. Lepingu p.

1. 1 nägi ette tööde üleandmise etappide kaupa – peale iga etapi lõppu üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Lepingu p.
2. 2 järgi kohustus kostja akti 3 kalendripäeva jooksul allkirjastatult hagejale tagastama. Kostja ei kirjutanud alla ühtki akti ega tagastanud neid hagejale allakirjutatult. Sama tähtaja jooksul pidi kostja vastuvõtmisest keeldumise korral esitama hagejale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Ühtegi sellist otsust kostja hagejale ei esitanud. Lepingu p.
3. 2 viimases lauses leppisid pooled kokku, et kui kostja ei ole akti 3 kalendripäeva jooksul tagastanud või esitanud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta, loetakse akt kostja poolt aktsepteerituks. Lepingu p. 3 järgi kohustus hageja kostjale teatama tööde lõplikuks üleandmiseks tööde lõpetamise prognoositava aja 3 päeva ette ning kostja kohustus tööd vastu võtma või esitama pretensioonid teostatud tööde kohta tööde lõpetamise päeval. Hageja teatas kostjale tööde lõpetamisest ja kutsus kostja töid vastu võtma (akti kohapeal alla kirjutama). Kostja kohale ei ilmunud. Kooskõlas

§ 82

lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

-i eespoolviidatud sätetest, § 76 lõikest 1 ja lepingu p.

1. 2 viimasest lausest juhindudes on kohustus muutunud sissenõutavaks, kuna kostja, saades tööde üleandmisevastuvõtmise aktid ja neid mitte alla kirjutades puuduste tõttu, ei esitanud lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul motiveeritud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta. Esitatud elektrooniline kirjavahetus tõendab, et pärast lepingu sõlmimist hakkas kostja seadma lisatingimusi, hageja tegi kostjale etteheiteid töökorralduse, materjalide, juhtnööride 5 puudumise, lepingu rikkumise, ebareaalsete tähtaegade, tehtud tööde, ooteaegade, väiksemaks jäänud töömahust tingitud kahjude hüvitamise, tööfrondi tagamata jätmise kohta. Kostja
2. septembri
3. a. vastuskiri tõendab hagejaga nõustumist. Hageja vastuse kohaselt puudusid kostjal tööjoonised, mille järgi töid teha. Hageja
4. oktoobri
5. a. elektroonilises kirjas kostjale on hageja viidanud lepingu ülesütlemise võimalusele.
6. oktoobril
7. a. on kostja hagejale saatnud e-kirja, kus märgib, et tööd on vaja lõpetada, lubab materjalide olemasolu laupäevaks ja lisatööde eest maksmist tunni alusel.
8. oktoobri
9. a. e-kirjas teatab hageja kostjale osa voodrilaudade puudumisest ja viitab tellijapoolsele lepingurikkumisele;
10. oktoobri e-kirja järgi takistab tööde lõpetamist see, et ei ole selge, kas elektrija torutööd on lõpetatud, puuduvad nurgaliistud, uste-akende ääreliistud ja nendega seoses juhised (kas hageja peab üldse seda tööd tegema). Samas kirjas on hageja teinud vaegtööde akteerimise ja nende lepingust väljalülitamise ettepaneku. Lepingu p.
11. 2 järgi oli tööfrondi ja kõigi tööde teostamiseks vajalike materjalide olemasolu tagamine kostja kohustus. Lepingu p.
12. 4 järgi oli kostja kohustatud hagejale üle andma kogu tööks vajaliku projektdokumentatsiooni ja tööjoonised. Ülalviidatud ekirjavahetus tõendab, et kostja rikkus mõlemat lepingupunkti. Hageja tegi kostjale korduvalt ettepanekuid tööde ülevaatamiseks ja avaldas arvamust, et tema poolt tehtud tööd vastavad lepingule. Sellele vaatamata kostja töid üle ei vaadanud ega esitanud seaduses ja lepingus sätestatud korras ja tähtajal pretensioone. Alles
13. veebruaril
14. a. on kostja hagejale esitanud nõude kliendilt saabunud informatsiooni alusel. Ka see tõendab, et kostja hageja lepingupartnerina tehtud töid üle ei vaadanud. Sama klient on
15. oktoobril
16. a. kostjale teatanud, et hageja töötajad on vabad lahkuma kostja aktseptita, kui töö on tehtud. Lepingu p.
17. 5 järgi oli kostja kohustatud kontrollima ehitustööde käiku ja kvaliteeti ning pidi kontrollist tulenevad märkused hagejale esitama kirjalikult. „Nõue“ ei ole koostatud vastavuses lepingu punktiga
19. Selle koostas kostja mitte kontrolli teostamise tagajärjel, vaid oma kliendilt saadud teabe põhjal. Kostja väitis, et
20. oktoobri
21. a. kokkuvõte ei olnud piisav alus tasu maksmiseks, kuna tabeli järgi ei ole võimalik tuvastada, milliseid töid tehti, millised jäid tegemata. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping aga ei näinud ette arvete esitamist tehtud tööde eest tasumiseks. Tööde ja nende eest tasumise kohustuse tuvastamiseks, pidanuks kostja järgima

§ 644

lõiget 1 ja sõlmitud töövõtulepingut.

§ 641lg.

1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Ka kohtumenetluses ei ole kostja tõendanud hageja poolt tehtud tööde lepingule mittevastavust. Tõendatud on kostja poolt lepingu rikkumine.

§ 641lg.

3 alusel ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kooskõlas

§ 644

lõikega 3 ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Vaatamata väitele, et hageja töö ei vastanud lepingu tingimustele, ei kohaldanud kostja

§-s 646 ettenähtud õiguskaitsevahendeid, jättis vaid tööde vastuvõtmise aktid alla kirjutamata, tööd vastu võtmata, pretensioonid esitamata ja tööde eest tasumata. Ooteaja tasu 300 krooni lepinguga ettenähtud 250 kroonini vähendamisele ei kuulu.

1. septembri
2. a. e-kirjas nõustus kostja 300-kroonise ooteaja tasuga. 300 krooni kuulub kostjalt väljamõistmisele. Viivitus oli tingitud kostjast, mitte hagejast. Hagejale saadetud lähetuse edasilükkamise (24 tunni võrra) teade ei vabasta kostjat ooteaja eest tasumisest. Nii lühikese etteteatamise aja jooksul on ebamõistlik arvata, et hageja saanuks tööd ümber korralda selliselt, et töötajatel oleks olnud ooteajal võimalik tööd teha Eestis. 6 Õige ei ole kostja väide, et viivise nõudmiseks puudub alus, kuna hageja ei esitanud kostjale arvet. Pooltevaheline leping ei näinud ette tasu maksmist tööde eest vastavalt lisa 2 tööde kirjeldusele, etappidele ja maksegraafikule. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
3. oktoobri
4. a. lepingu kokkuvõte ei ole piisav alus tasu maksmiseks. Tegemist on tabeliga, mille järgi ei ole võimalik tuvastada, milliseid töid tehti ja millised jäid tegemata. Nimetatud järelduse on kohus ka otsuses kajastanud, kuid siiski jõudnud vastuolulisele motiveerimata seisukohale, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei näinud ette arvete esitamist tehtud tööde eest tasumiseks. Apellandile ei ole esitatud arveid tehtud tööde eest ning seega ei ole ka teada, milliste tööde eest on tal tasumata. Selge ei ole ka, milliste tööde eest luges vastustaja tööd tasutuks tehtud ettemaksu ulatuses. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, millest tulenevalt oli ettemaksu tasumiseks arve vajalik, kuid hilisemate tööde määratlemiseks mitte. Maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkudes jätnud tuvastamata, millised tööd olid vastustaja poolt tehtud, millised jäid tegemata ning millised tööd tegi vastustaja väidetavalt lisaks kokkulepitule. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 leidnud, et lepingulise tasu nõude rahuldamiseks tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle töö eest tegelikult tehti. Vaidlustatud kohtuotsuses neid kõrgema kohtu seisukohti järgitud ei ole. Vaidlus oli poolte vahel selles, millised tööd loeti lepinguga kokkulepituks ning millised tööd lisatöödeks. Vastustaja ei ole teinud lisatöid, vaid on parandanud oma oskamatute töötajate ebakvaliteetselt tehtud töid. Kohus ei ole otsuses tuvastanud, millised tööd tegi hageja väidetavate lisatöödena, küll aga on kohus välja mõistnud 213.512, 34 krooni, mille põhjalt võiks teoreetiliselt oletada, et nimetatud summa hulka on arvestatud ka väidetavad lisatööd. Maakohus leidis, et maksmisele kuulub kokkulepitud tasu, tuvastades tasu kokkuleppeliseks suuruseks lepingu punktis
5. 1 nimetatud summa – 225.460 krooni + käibemaks, kokku 266.042, 70 krooni. Hagiavalduse punktis
6. 23 on hageja märkinud, et
7. septembril
8. a. edastas hageja kostjale arve nr. 172 esimese etapi tööde teostamise eest vastavalt lepingule summas 59.000 krooni, mis on kostja poolt tasutud. Punktis
9. 27 on märgitud, et läbirääkimiste tulemusel sõlmisid pooled
10. septembril
11. a. kompromissi, mille tulemusel kostja tasus hagejale võlgnevusest 59.000 krooni. Seega nähtub hagiavaldusest, et kostja on hagejale vaidlusaluse lepingu tasuna maksnud 118.000 krooni. Kohtu tuvastatud asjaoludest tulenevalt oleks pidanud väljamõistetud summa olema sel juhul 266.042, 70 – 118.000 = 148.042, 70 krooni, kohus on aga otsuse resolutsiooni järgi kostjalt välja mõistnud 213.512, 34 krooni. Otsusest ei nähtu väljamõistetud summa kujunemine ning on seetõttu kostjalt väljamõistetud summa osas vastuoluline. Maakohtu otsusest ei nähtu täpset tasunõuet, tasu kokkulepet ning tegelikult teostatud töid. Maakohus leidis, et töövõtuleping ei näinud ette arvete esitamist tehtud tööde eest tasumiseks. Samuti on kohus leidnud, et kohustus on muutunud sissenõutavaks, kuna kostja, saades tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja neid mitte alla kirjutades puuduste tõttu, ei esitatud lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul motiveeritud vastust vastuvõtmisest keeldumise kohta. Selline järeldus on vastuolus kõrgema kohtu praktikaga. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks (

§ 82lg.

7 mõttes) ja kas sellele nõudele on esitatud vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Eeldades hagejal õigust teostatud tööde eest saada mingis ulatuses veel täiendavalt tasu, tuleb hagejal nimetada täpne aeg, millal muutus nõue 7 sissenõutavaks, ning põhjendada, miks loeb hageja nõude just sellest ajast sissenõutavaks. Hageja nõude sissenõutavaks muutumise aega ei nimetanud. Samuti ei ole kohus oma otsuses märkinud kuupäeva, mis ajast muutus hageja lepingujärgne nõue sissenõutavaks. Otsusest ei nähtu ka, mis ajast muutus sissenõutavaks hageja väidetavate täiendavate tööde tasunõue.

1. oktoobri
2. a. e-kirjas saadetud lisa ei saa käsitleda isegi teostatud tööde loeteluna, kuna loetelu sisaldab töid, mida hageja tegi, kavatses veel teha või jättis tegemata. Kindlasti ei saa nimetatud tõendit lugeda teostatud tööde eest esitatud arveks, kuivõrd sellel puuduvad igasugused viited arve tasumise tähtaja, rekvisiitide jm. osas, samuti on see esitatud enne hageja poolt tööde lõpetamist. Kostja ei allkirjastanud oluliste puuduste esinemise tõttu üleandmise–vastuvõtmise akti ja seega ei ole nõue muutunud sissenõutavaks. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637lg.

4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtu esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine

§ 637lg.

4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Isegi kui nõustuda maakohtu otsuses märgituga, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, s. t., kostja on hageja töö vastu võtnud ja hageja oleks tehtud tööde kohta esitanud arve, siis ei ole kostja jätnud hagejale maksmata põhjuseta, vaid on kasutanud seadusest tulenevat õigust kohustuse täitmisest keeldumiseks, kuni hageja on rahuldanud kostja sissenõutavaks muutunud nõude. Töö ei vastanud lepingutingimustele ning tehtud tööd ei saa pidada ka keskmise kvaliteediga tehtuks. Hageja ei ole tõendanud, et tehtud tööd vastasid lepingule. Küll on kostja esitanud juba kohtueelses menetluses hagejale nõude puudustest ja vaegtöödest, millele eelnes esindajate vahel ka sage meilivahetus. Selles nõudes on põhjalikult kirjeldatud töid, mille puuduste kõrvaldamisel tuli kostjal kasutada kohalikku tööjõudu, töödejuhtimist ning materjali 198.870 krooni eest. Maakohus on jätnud tähelepanuta ning hindamata tõendid, mis käsitlesid puudusi töödes, samuti e-kirju ning nõuet, milles hageja möönab puuduste olemasolu või millest nähtub hagejale puudustest teada andmine. Töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast ja seda, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Kohtu järeldused ja hageja viited selle kohta, et kostja ei ole esitanud või on teatanud puudustest hilinenult, on põhjendamatud. Nõude on kostja esitanud hagejale küll 25. veebruaril 2008. a., kuid sellele eelnes piisav meilivahetus ilmnenud puuduste kohta. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg.

1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist, s. t. see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Asjakohatud on kohtuotsuses toodud hageja viited sellele, et kostja ei esitanud talle juhiseid õigeaegselt. Töövõtja vabaneb vastutusest tellija materjalist või eeltöödest tingitud lepingu mittevastavuse eest

§ 641lg.

3 järgi üksnes siis, kui ta neid eelnevalt piisavalt kontrollis (RK lahend 3-2-1-80-08). Hagiavalduses on hageja ise osaliselt möönnud, et teostas tööd ebakvaliteetselt. Seega juhul, kui maakohus leidis, et kostja on tööd vastu võtnud, oleks ta pidanud tuvastama iga kostja poolt vastuvõetud töö eraldi, sel juhul oleks ka selgunud, millised tööd jäid hagejal üldse tegemata ning millised tööd olid tehtud ebakvaliteetselt. Kohus on otsuses leidnud, et kostja ei kirjutanud alla ühtki akti ega tagastanud neid hagejale allakirjutatult. Samas ei ole kohus märkinud, millistel kuupäevadel apellandile esitatud aktid oleks pidanud kostja allkirjastatult tagastama, kui kostja oli seisukohal, et hageja ei ole nõuetekohaselt töid teostanud. 8 Kohus on jätnud täielikult arvestamata ning hindamata asjaolu, et hagejal puudub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ehitustööde tegemiseks väljastatav litsents, mistõttu hageja osaühingus puudub inimene, kes vastutaks ehitusnormidele vastava töö teostamise eest, kes oleks pädev juhtima ehitusettevõtet ning kontrollima töö vastavust kehtestatud ehitusnormidele. Poolte vahel sõlmitud ehitise töövõtulepingu punkti

1. 3 kohaselt kohustub tellija tähtajaks tasumata summade eest viivist 0, 05% päevas lepingu summast päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõue on alusetu ja põhjendamatu, kuivõrd hageja ei ole kostjale arvet esitanud ja kostja ei ole töid oluliste puuduste esinemise tõttu vastu võtnud ning seega ei ole kostjal maksekohustust tekkinud. Hageja ei ole esitanud lepingu punktist
2. 3 tulenevat tähtaega, s. t. esitanud arvet, mis saaks olla viivise arvestamise aluseks. Ka ei ole kohus otsuses märkinud täpset viivise arvestamise perioodi ega välja toonud viise arvestamise metoodikat. Samuti ei nähtu otsusest ning kontrollitav ei ole, millise perioodi eest hageja kohtu arvates viiviselt viiviseid arvutas. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada, küll tuleb otsuse põhjendust täiendada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidluse all ei ole, et pooled sõlmisid
3. septembril
4. a. töövõtulepingu eramu ehitustööde tegemiseks Norras. Lepingu kohaselt pidi hageja tegema lepingu lisas 2 loetletud tööd, lepingu hinnaks oli 225.460 krooni + käibemaks (koos käibemaksuga 266.042, 70 krooni) ja tööde tegemise tähtaeg oli
5. a.
6. nädal (
7. –
8. oktoobrini
9. a.). Lepingus lepiti kokku, et töövõtja annab tööd tellijale üle üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mille tellija on kohustatud 3 kalendripäeva jooksul saamisest allakirjutatult töövõtjale tagastama; vastuvõtmisest keeldumise korral pidi tellija sama tähtaja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Samuti lepiti kokku, et kui tellija ei ole selle tähtaja jooksul akti tagastanud või esitanud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta, loetakse akt tellija poolt aktsepteerituks (lepingu punktid
10. 1 ja
11. 2). Lepingu punktis
12. 3 nähti ette, et tööde lõplikuks üleandmiseks teatab töövõtja tööde lõpetamise prognoositava aja 3 päeva ette; tellija kohustub tööd vastu võtma või esitama pretensioonid teostatud tööde kohta tööde lõpetamise päeval. Mõlemad pooled sõlmisid lepingu oma majandustegevuses. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitas kostjale
13. oktoobril
14. a. akti tööde I etapi vastuvõtmiseks (tl. 53 – 54), seejärel esitas hageja kostjale
15. oktoobril
16. a. tabeli tehtud tööde mahtude ja maksumuste kohta (tl. 48 – 49) ja
17. oktoobril
18. a. esitas hageja akti II etapi tööde vastuvõtmiseks (tl. 56 – 57);
19. oktoobril
20. a. teatas hageja ka kostjale, et esitab tööd vastuvõtmiseks
21. oktoobril
22. a. Kostja töid hageja pakutud ajal vastu võtma ei ilmunud, ei tagastanud hagejale allkirjastatud akte ega esitanud ka otsust tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta, motiveeritud otsusest rääkimata. Vaidlust ei ole selle üle, et
23. oktoobriks oli hageja lõpetanud kõik tema poolt tehtud tööd ning pärast seda ei ole hageja objektil töid teinud. Pretensiooni puuduste kohta töödes esitas kostja hagejale
24. veebruaril
25. a. (tl. 60). Hageja põhinõudeks kostja vastu summas 213.512, 34 krooni on tööde vastuvõtuaktides ja
26. oktoobri
27. a. tabelis kajastatud kostja poolt tasumata tööde maksumus, sealhulgas lisatööde ja kostjast tuleneva ooteaja maksumus. Tabeli kohaselt tegi hageja töid kokku 331.512, 34 (käibemaksuga) krooni eest, millest hageja on maha arvestanud kostja poolt tasutud 118.000 krooni. Seega ei vasta tegelikkusele kostja väide, nagu oleks hageja hagisumma arvestamisel võtnud arvesse üksnes poole tema poolt tasutust summas 59.000 krooni. 9 Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu ei oleks hageja poolt kostjale esitatud andmed võimaldanud aru saada sellest, millised tööd hageja kostjale vastuvõtmiseks esitas ning millised neist olid lepingujärgsed ja millised täiendavalt kokkulepitud tööd.
28. oktoobril
29. a. hageja poolt kostjale tabeli kujul esitatud andmed (tl. 49) sisaldavad kõiki selleks vajalikke arvandmeid, sealhulgas on eraldi välja toodud lepingus kokkulepitud tööd ja nende faktiline tegemine liikide, mahtude ja maksumuste lõikes, sama liiki andmeid sisaldab tabel lisatööde kohta. Nii nähtub tabeli andmetest, et hageja esitas kostjale vastuvõtmiseks vastavalt lepingus kokkulepitule ja kooskõlas lepingus märgitud mahu ja maksumusega töid kokku 180.040, 60 krooni eest (sealhulgas maja elementide montaaž, lagede sisevoodrilaua paigaldus, I korruse siseseintele villade, elektrikaabli kõride ning tooside paigaldus, seinte voodrilaua paigaldus, I korruse põranda konstruktsiooni paigaldus, katusekonstruktsiooni paigaldus; kõik summad tööde liikide viisi arvestatud käibemaksuta); lepingus kokkulepitud, kuid lepingus märgitud mahust suuremas mahus tehtud töid maksumusega 9975 krooni (lae konstruktsiooni paigaldus, mille lepingus ettenähtud mahuks oli 49, 8 m2, kuid tegelikult paigaldati 79, 80 m2); lepingus kokkulepitud, kuid lepingus märgitud mahust väiksemas mahus tehtud töid maksumustega 13.650 krooni ja 600 krooni (SBS katte paigaldus, mille lepingus ettenähtud mahuks oli 130, 46 m2, kuid tegelikult paigaldati 91 m2, ja välisuste paigaldus, mida oli ette nähtud paigaldada 2 tk, kuid paigaldati 1). Tabelist nähtub ka, et lepingus kokkulepitud töödest ei esitatud kostjale vastuvõtmiseks räästakastide ehitust ja katmist välisvoodrilauaga maksumusega 18.427, 50 krooni, mille tegemata jätmise kohta sisaldab tabel ka selgitust. Lisatöödeks on tabeli kohaselt olnud koorma mahalaadimine (2340 krooni), vundamendi lõhkumine (3120 krooni), terrassi vundamentide ehitus (15.600 krooni), siseseinte käsitsi montaaž (1560 krooni), lakke ja siseseintesse lisapapi paigaldus (4680 krooni), vaheseina ümbertegemine Johni soovil (1950 krooni), ühe toa seinalaudise topelt paigaldus (3726 krooni), topelt paigaldamisele kuuluva laua demontaaž (780 krooni), ukseaugu suuremaks tegemine (1170 krooni), kusjuures lisamaterjalina on kulunud 6, 5 rulli SBS-i (2283 krooni). Tabelisse on märgitud ka ooteaja 56 tunni (´a 300 krooni) maksumus 16.800 krooni ning lisakulutused II vahetuse saatmiseks objektile summas 25.788 krooni. Lõpptulemusest on lahutatud 3120 krooni terrasside paigalduse eest. Eespoolmärgitud tööde ja kulude maksumus kokku on 280.942, 66 krooni, millele käibemaksuosa 50.569, 68 lisades on vastuvõtmiseks esitatud tööde lõplikuks maksumuseks 331.512, 34 krooni, nagu hageja hagiavalduseski on märkinud. Vaidlust ei olnud selle üle, et vastuseks hageja poolt eespoolkäsitletud tabelis esitatud andmetele ei nõudnud kostja täiendavaid selgitusi ning ainus märkus, mille kostja tegi, puudutas lisatasu
30. septembri ooteaja eest (tl. 50). Apellatsioonikohtu istungil ei osanud kostja pool mõistlikult selgitada seda, millised andmed jäid kostjale hageja poolt esitatud andmetes arusaamatuks, milliseid andmeid oleks ta lisaks vajanud, aga samuti, miks ei palunud ta hagejalt neid andmeid või selgitusi, kui talle esitatud andmetes tõepoolest midagi arusaamatuks jäi. Kohtumenetluses kinnitas kostja, et vähemalt osa hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud töödest on tehtud, ei esitanud aga konkreetseid väiteid selle kohta, millised tööd olid tema väidetel tegemata. Ka ei ole kostja esitanud mingeid konkreetseid väiteid selle kohta, nagu ei oleks hageja poolt kostjale vastuvõtmiseks esitatud lisatööde tegemises kokku lepitud või nagu ei oleks neid lisatöid tehtud. Lepingu kohaselt pidi hageja tegema eramu püstitamiseks vajalikud tööd ja lisaks kostja mööndusele, et osa töid on tõesti valmis, nähtub asjaolu, et eramu on ka tegelikult püstitatud, hageja esitatud fotodelt. Lisatöödes kokkuleppimise kohta esitas hageja poolte e-kirjavahetuse, mida maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Niisugustel asjaoludel oleks kostja pidanud juhul, kui ta leidis, et osa töid jättis hageja tegemata, konkreetselt osutama nendele väidetavalt tegemata töödele, siis oleks hagejal omakorda olnud võimalik tõendada seda, et tööd, mille valmisolekut kostja on vaidlustanud ja mille hageja oli kostjale vastuvõtmiseks esitanud, olid ka tegelikult valmis. 10 Kolleegium leiab aga samas ka, et lepingu punktis
31. 2 kokkulepitud kord töövõtjale tellija pretensioonidest teatamiseks laieneb kõigile töödes avastatud puudustele, sealhulgas nendele, mis on seotud vaegtöödega. Vaidlust ei ole selle üle, et ehitusobjektile töid vastu võtma kostja ei ilmunud.
32. oktoobri
33. a. e-kirjas on kostja soovitanud hagejale võtta tööde vastuvõtuaktidele kelleltki objektil viibivalt isikult allkiri ja teha pilte (tl. 58). Sellest nähtub kostja soovimatus tööde vastuvõtmisega tegelda, kuigi sellekohane kohustus kostjale tulenes nii lepingu punktidest
34. 2 ja
35. 3 kui ka

§ 638lausest 1.

Et kostja on jätnud alusetult tööd vastu võtmata, siis tuleb tööd vastavalt

§ 638lausele 2 ja lepingu punktile 8.

2 lugeda vastuvõetuks. Lepingu punktis

1. 3 kohustati tellijat tööd lõplikult vastu võtma või pretensiooni esitama tööde lõpetamise päeval, milleks oli
2. oktoober
3. a., seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks sel päeval. Et tööde lõpliku üleandmise ajaks olid tehtud nii põhi- kui lisatööd, mille tegemise võimaluse nägid pooled ette lepingu punktis
4. 3, lisatööde eraldi üleandmist ei toimunud ja need esitati kostjale vastuvõtmiseks vastavalt lepingu punktile
5. 3 tööde lõpliku üleandmise käigus, siis ei kerki küsimust sellest, nagu oleks tasunõue nende tööde eest muutunud sissenõutavaks muul ajal. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et pooltevaheline leping ei seadnud tasu maksmist sõltuvusse hageja poolt kostjale arve esitamisest. Apellatsioonikohtu istungil nõustus ka kostja, et lepingus ei ole arve esitamise kohustust puudutavat kokkulepet, kolleegium ei nõustu aga kostjaga, nagu saaks kostja keelduda hagejale töövõtulepingu järgi tasu maksmast viitega asjaolule, et tavapäraselt arve esitatakse.

§ 637lg.

4 lause 1 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooled on tööde üleandmises kokku leppinud ja ega ole tasu sissenõutavuse osas kokku leppinud erinevalt seaduses sätestatust, näiteks nii, nagu muutuks tasu sissenõutavaks hageja poolt kostjale arve esitamisest. Seega ei mõjutanud hageja poolt kostjale arve esitamata jätmine hageja tasunõude sissenõutavust. Kolleegium ei nõustu ka kostja selle väitega, nagu oleks üksnes arve alusel võimalik aru saada, milliste tööde eest tasumist nõutakse: eespool on põhjendatud, et piisavad andmed selle kohta esitas hageja töid kostjale vastuvõtmiseks esitades, kostja ei ole aga põhjendanud, millel põhineb tema arvamus, nagu peaks arve üksikasjalikult kajastama tehtud töid, nende mahtusid, maksumust jne. Kolleegium on kogenud, et tavapäraselt sisaldab arve üksnes arve esitaja poolt nõutavat summat ja üldsõnalist selgitust selle kohta, mille eest raha soovitakse, pealegi ei ole kostja selgitanud, miks ta ei pöördunud hageja poole arve saamise sooviga, kui üksnes see takistas kostjat hagejale tasu maksmast. Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, mille kohaselt kostja on kooskõlas

§ 644lg.

3 lausega 1 kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Pooled olid lepingus kokku leppinud tähtaja, mille jooksul pidi tellija töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama, ja korra, mida järgides seda tuli teha, kostja kokkulepitud tähtaega ja korda ei järginud, ilma et oleks esile toonud mingeidki põhjendusi, mis seda õigustaksid. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks hageja hagiavalduses möönnud, et tegi töid mittekvaliteetselt, sest taolist tõdemust hagiavaldus ei sisalda. Hagiavalduses on hageja kirjeldanud vaid kostja poolt

1. veebruari
2. a. pretensioonis esitatud väiteid ning andnud nende kohta omapoolseid selgitusi. Kostja ei ole kaebuses konkretiseerinud, millist hageja väidet on ta silmas pidanud puuduse omaksvõtuna ning milline järeldus tuleks vaidluse suhtes sellest teha. See, kas hagejal oli ehitustööde tegemiseks litsents, ei mõjuta iseenesest pooltevahelist õigussuhet, mis tuleneb nende poolt sõlmitud töövõtulepingust. Ka viivise osas maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Hageja nõudis kostjalt viivist lepingu punktis
3. 3 kokkulepitud määras 0, 05% päevas, arvestades seda maksmata tasult, viivist hakkas hageja arvestama alates
4. novembrist
5. a. Hageja arvestas sellega, et
6. novembriks
7. a. oli kostja hageja tasunõudest 11 summas 331.512, 34 krooni tasunud 59.000 krooni, samuti, et
8. septembril
9. a. tasus kostja veel 59.000 krooni. Nii arvestas hageja ajavahemiku eest
10. novembrist
11. a. kuni
12. septembrini
13. a. viivist 0, 05% päevas summalt 272.512, 34 krooni (331.512, 34 – 59.000) ning et sel ajavahemikul viivitati maksmisega 302 päeva, siis kujunes viivise suuruseks 41.149, 36 krooni. Alates
14. septembrist kuni hagi esitamiseni
15. novembril
16. a. arvestas hageja viivist 0, 05% päevas summalt 213.512, 34 krooni (272.512, 34 – 59.000) ning et sel ajavahemikul viivitati maksmisega 61 päeva, siis kujunes viivise suuruseks 6512, 13 krooni. Maakohus rahuldas hageja poolt kindlaksmääratud summas esitatud viivisenõude 41.149, 36 krooni ulatuses, lugedes selle viiviseks ajavahemiku eest
17. novembrist
18. a. kuni
19. novembrini
20. a. ning kuigi maakohus leidis põhjendamatult, nagu oleks hageja arvestanud viivist summas 6512, 13 krooni viiviselt, jättes selles osas hagi taolisel põhjendusel rahuldamata, ei ole hageja maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Küll ei tee see hageja viivisearvestust ebaselgeks ja mõistetamatuks, nagu apellant on kaebuses märkinud. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kostjal kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 kanda menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud. Ele Liiv Mare Merimaa Malle Seppik