KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 27. novembril 2009. a, Tallinnas Haldusasja number 3-09-1904 Haldusasi Harju

§ 44lg 1 alusel, siis toimub menetluse uuendamine haldusorgani enda initsiatiivil.

Otsustades Ilmandu külas asuva Panga kinnisasjaga piirneva maa ostueesõigusega erastamise võimalikkust, on Harku Vallavalitsus oma 10.02.2009 korralduses nr 196 märkinud, et Maa-ameti 03.02.2009 vastuskirjast nr 4.1-4/44 ei nähtu, et käesolevaks ajaks oleks erastamiseks taotletavat maad reaalselt riigi omandisse jäetud ehk oleks moodustatud vastavad katastriüksused ja 3 Keskkonnaminister oleks andnud käskkirja nimetatud üksuste riigi omandisse jätmiseks. Eelnevat arvestades on vallavalitsus oma korralduses leidnud, et on kohustatud A. L. taotluse lahendamisel lähtuma MaaRS § 20 lõikest 1, mille kohaselt kui maad taotletakse riigi omandisse MaaRS § 31

1. lõike punkti 8 alusel (millel põhines Keskkonnaministeeriumi 07.11.2005 taotlus), on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist MaaRS § 221 sätestatud ulatuses.“ KOLMANDA ISIK SEISUKOHT
2. Harju maavanema protest on alusetu ja sisutu ning Harku Vallavalitsuse toimingud ja korraldused alates aastast
3. a on ainuõiged. Protest on esitatud aja venitamise vms mittejuriidilisel eesmärgil. Ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisest on tänaseks möödunud 12 aastat ja on äärmiselt ebaloomulik, et riigi esindaja seda täiendavalt oma protestiga venitab. Ühtlasi nõustub kolmas isik vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtadega. Maa-amet on varasemalt põhjalikult tutvunud kogu dokumentatsiooniga asjas ning väljastanud Harku Vallavalitsusele oma seisukoha. A. L. poolt 18.02.2009 Harku Vallavalitsusele esitatud kirjas on sellele ka seisukoht antud. Muudele asjaoludele või väidetavatele puudustele ei ole Maa-amet tähelepanu juhtinud. Seetõttu on arusaamatu, millistel põhjustel on Maa-amet oma 25.03.2009 kirjaga nr. 4.1-5/3134 esitanud Harju maavanemale järelevalve taotluse. Kolmas isik on Harju maavanema 11.05.2009 korralduse nr 1230-k osas Harku Vallavalitsusele oma 01.06.2006 kirjas seisukoha esitanud. Riik on läbi oma esindaja asunud vaatamata tema teise esindaja (Harju maavanem) protestile teostama toiminguid, mis on suunatud Panga kinnistu juurde ostueesõigusega maa erastamiseks. Nii on maakatastri poolt väljastatud katastriüksuse moodustamise lähteülesanne ja maaüksused on kantud katastrisse. Kolmas isik on kandnud kulusid teostades maa ostueesõigusega erastamisele suunatud toiminguid (sh. maa mõõdistamine). Kolmas isik kinnitab, et jääb oma 18.02.2009 ja 01.06.2009 kirjades toodud seisukohtade juurde. Kuna protesti põhjendused ei erine nendest, mis maavanem esitas Harku Vallavalitsusele oma 18.05.2009 korraldusega nr 1230-k, siis ei pea kolmas isik vajalikuks selles osas varem esitatud vastuväidete kordamist, niivõrd kuivõrd neid on laialdaselt ja põhjalikult käsitletud nii Harku Vallavalitsuse 02.06.2009 korralduses nr 685 kui ka protestiga vaidlustatud haldusaktides. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Harju maavanem on esitanud protesti Harku Vallavalitsuse
5. jaanuari
6. a korralduse nr. 69 (edaspidi Korraldus nr. 69) ning Harku Vallavalitsuse
7. veebruari
8. a korralduse nr. 196 (edaspidi Korraldus nr. 196) peale. Kohus võtab kõigepealt seisukoha Korralduse nr. 69 ning seejärel Korralduse nr. 196 seaduslikkuse kohta.
9. Korraldusega nr. 69 uuendas Harku Vallavalitsus Ilmandu külas asuva Panga kinnisasjaga piirneva maa ostueesõigusega erastamise menetluse. Riigikohus on haldusasja nr. 3-3-1-36-04 p-s 9 leidnud, et haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks ei ole takistust olukorras, kus isik on esitanud taotluse omandireformi käigus antud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Seega kehtivad ka maa ostueesõigusega erastamise menetluses

§-s 44 sätestatud menetluse uuendamise alused.

§ 44

lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud 4 asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Korralduse nr. 69 leheküljelt 1 nähtub, et 15.12.2008 esitas Ilmandu külas asuva Panga kinnistu omanik A. L. Harku Vallavalitsusele avalduse, milles palus kokkuvõttes uuesti läbi vaadata oma taotlus Panga kinnistuga piirneva ca 25 ha maa ostueesõigusega erastamiseks, ehk täpsemalt: 1) tuvastada pikaajalise ja igati piisava põllumajandusliku tootmisega tegelemise tunnused FIE-l A. L. ja sellise tegevuse seos Panga kinnistul asuva karjalaudaga; 2) tulenevalt eelnevast tühistada vallavalitsuse

1. aprillil
2. a tehtud otsus nr. 324, motiveerimatuse ja erastamist välistavate asjaolude äralangemise tõttu; 3) anda välja uus korraldus, milles võimaldatakse A. L.’le Harku vallas, Ilmandu külas Panga kinnistuga piirneva maa erastamise ostueesõigus vastavalt MRS täiendava ostueesõigusega erastamist võimaldavatele sätetele; 4) teha muud asjakohased toimingud, et A. L. saaks tellida maa mõõdistamise ja teostada vajalikud erastamistoimingud. Seega esitati taotlus menetluse uuendamiseks Harku Vallavalitsuse
3. aprilli
4. a korralduse nr. 324 suhtes. Nimetatud korraldusega ei andnud Harku Vallavalitsus A. L.le nõusolekut Harku vallas Ilmandu külas Panga katastriüksusega piirneva vaba maa ca 25 ha ostueesõigusega erastamiseks, kuna asus seisukohale, et A. L. õigus erastada maad Ilmandu lauda juurde ei saanud tuleneda AS Tervel poolt esitatud avaldusest, sest AS-il Tervel puudus
5. aasta detsembris subjektiivne erastamisõigus. Samuti asus Harku Vallavalitsus seisukohale, et A. L. taotletav maa on Harku Vallavolikogu
6. märtsi
7. a otsusega nr. 21 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu I etapi kohaselt perspektiivne tiheasustusala, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik. Vaidlus puudub selle üle, et A. L. kaebus Harku Vallavalitsuse
8. aprilli
9. a otsuse nr. 324 (edaspidi Korraldus nr. 324) tühistamise nõudes on jäetud Tallinna Halduskohtu poolt 01.09.2003 rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2004 otsusega jäeti A. L. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.09.2003 otsus muutmata ning Riigikohus jättis 19.01.2005 määrusega kassatsioonkaebusele menetlusloa andmata.
10. Koos haldusmenetluse uuendamise avaldusega esitas A. L. Harku Vallavalitsusele järgmised tõendid: 1) Maksu- ja Tolliameti 16.10.2008 tõend nr. 8-8/16432-1 tema füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimise kohta alates 14.11.2002; 2) FIE R. R. ja A. L. vahel 20.04.1997 sõlmitud leping 32 noorlooma pidamise kohta; 3) veterinaararst V. H. 25.09.2008 tõend selle kohta, et ta käis samal päeval Ilmandu külas Ilmandu karjalaudas, kus tuvastas loomade pidamist ja ruumide kasutamist loomapidamise eesmärgil. Riigikohus on
11. novembri
12. a kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-3-1-36-04 asunud järgmisele seisukohale: „

§ 68

lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda

§ 44

alusel haldusmenetluse uuendamist.

§ 44

lg 1 loetleb alused, millede esinemise korral haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendab. Seega tuleb

§ 68

lg-t 1 ja § 44 lg-t 1 nende koostoimes mõista selliselt, et kui isik esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse, milles väidab mõne

§ 44

lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu, ja haldusorgan on selle aluse olemasolu kindlaks teinud, siis peab haldusorgan menetluse uuendama. Uuendatud menetluses peab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustama üldjuhul oma diskretsiooniõiguse alusel (

§ 64lg 2)“ (p 11).

„

§ 68

lg-st 1 ei saa aga teha järeldust, et keelatud on esitada haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlusi muudel alustel kui neil, mis on 5 sätestatud

§ 44lg-s 1.

Isiku selline õigus tuleneb juba PS §-st 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märkukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Kuid Haldusmenetluse seadusest ei tulene, et haldusorgan on kohustatud

§ 44

lg-s 1 sätestatud alustest erinevatele alustele tuginevat haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlust igal juhul sisuliselt menetlema. Kuna sellise taotluse menetlemiseks muud korda ette nähtud ei ole, tuleb sellist taotlust käsitleda avalduse või märgukirjana Avaldustele vastamise seaduse tähenduses ja taotlusele selles seaduses sätestatud korras vastata. Vastuses sellisele taotlusele võib haldusorgan selgitada, et

§ 44

lg-s 1 sätestatud aluse puudumise tõttu menetlust ei uuendata ja haldusakti kehtetuks ei tunnistata“ (p 12). „Välistatud ei ole aga, et isiku sellelaadses taotluses võib olla esitatud andmeid või seisukohti, mis võivad ajendada haldusorganit oma varasemaid seisukohti muutma ja haldusakti kehtetuks tunnistama. Sellisel juhul uuendab haldusorgan haldusmenetluse akti kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Kuna vastavat taotlust ei olnud esitatud

§ 44lg 1 alusel, siis toimub uuendamine haldusorgani enda initsiatiivil“ (p 13).

16. Hoolimata A. L. taotlusest nähtub Harku Vallavalitsuse Korraldusest nr. 69, et Harku Vallavalitsus on menetluse uuendanud omal algatusel. Sellisel juhul küll Riigikohtu lahendist nähtuvalt

§ 44

lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemine vajalik ei ole, kuid tuleb eeldada, et haldusmenetluse uuendamine peab siiski olema sisuliselt põhjendatud – st. et haldusorganile peavad taotlusest ja sellele lisatud tõenditest ilmnema sellised uued asjaolud, mis talle varasema haldusakti andmisel teada ei olnud ning mis tõid kaasa sisult ebaõige otsuse tegemise. Siinkohal on oluline märkida, et Tallinna Halduskohus tühistas Harku Vallavalitsuse 22.04.2003 korralduse nr. 324 mitte Harku Vallavalitsuse poolt kaalutlusõiguse ebaõige teostamise tõttu, vaid põhjusel, et õigusnormi abstraktne faktiline koosseis ei olnud täidetud. Tallinna Halduskohus kontrollis A. L. vastavust MaaRS § 22.1 lõikes 2.2 esitatud nõuetele 30.07.1999 müügitehingu (Ilmandu külas, Harku vallas, Harjumaal asuva lauda ja pumbamaja omandamine AS-lt Terveli) ajal või vahetult selle järgselt ning asus seisukohale, et MaaRS § 22.1 lõikes 2.2 sätestatud õiguse tekkimiseks on määrava tähtsusega, kas kaebuse esitaja oli

1. aastal põllumajandusliku tootmisega tegelevaks isikuks ning kas ta omandas sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone. Tallinna Halduskohus leidis, et tõendid, et kaebuse esitaja tegeleb põllumajandusliku tootmisega, on olemas alates aastast
2. Samuti leidis kohus, et
3. aastal ei saanud Ilmandu laut olla sihtotstarbelises kasutuses, sest samal ajal koostatud eksperthinnangu kohaselt oli lauda edasine kasutamine võimalik ja põhjendatud peale suuremahulisi ümberehitustöid. Kohus on seisukohal, et A. L. poolt haldusmenetluse uuendamiseks esitatud tõendid Tallinna Halduskohtu eeltoodud järeldusi ümber ei lükka. Pigem vastupidi, Maksu- ja Tolliameti 16.10.2008 tõend nr. 8-8/16432-1 A. L. füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimise kohta alates 14.11.2002 kinnitab Tallinna Halduskohtu järeldust, et põllumajandusliku tootmisega ei saanud A. L. tegelema hakata enne
4. aastat. Siinkohal tuleb lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi 01.02.2002 otsusest nr. 3-3-1-3-02, kus leiti, et „põllumajandusliku tootmisega tegelemine on taime- ja loomakasvatus eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnuseks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine või selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi.“ Eeltoodust lähtudes saab põllumajandusliku tootmisega tegeleda siiski vaid kas füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Sel põhjusel ei oma tähtsust ka FIE R. R. ja A. L. vahel 20.04.1997 sõlmitud leping 32 noorlooma pidamise kohta. Veterinaararst V. H. 25.09.2008 tõend selle kohta, et ta käis samal päeval Ilmandu külas Ilmandu karjalaudas, kus tuvastas loomade pidamist ja ruumide kasutamist 6 loomapidamise eesmärgil ei tõenda A. L. poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemist
5. aastal. Haldusmenetluse uuendamise otsustamiseks on vastustaja A. L.lt nõudnud selgituste andmist, mille käigus on A. L. esitanud muuhulgas ka juba Tallinna Halduskohtu viidatud haldusasjas esitatud tõendi – AS Dromanti 24.03.1995 eksperthinnangu, mille kohaselt oli laudahooone kasutamine võimalik ja põhjendatud peale suuremahulisi ümberehitustöid, millest nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus tegid järelduse, et loomakasvatushoone ei olnud sihtotstaarbelises kasutuses. Samuti leidsid nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus 20.01.2003 koostatud aktile tuginedes, et laudast loomade hoidmiseks kasutati vaid ca 30 m2, kus hoiti 9-11 lammast. Ükski A. L. poolt vaidlusaluses haldusmenetluses esitatud tõend eeltoodud kohtute järeldusi ümber ei lükka. Lisaks tuleb märkida, et suurem osa A. L. poolt vastusena Harku Vallavalitsuse küsimustele esitatud tõendeid ei kajasta üldse vaidluse lahendamiseks olulist
6. aastat, vaid hoopis hilisemaid aastaid 2006-2008, mis ei mõjuta haldusakti seaduslikkust. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et Harku Vallavalitsusel puudus alus nii haldusmenetluse uuendamiseks kui ka esitatud tõendite alusel Ilmandu külas asuva Panga kinnisasjaga piirneva maa ostueesõigusega erastamise lubamiseks. Lisaks tuleb Korralduse nr. 196 kohta märkida, et kuigi selle p-ga 1 peeti võimalikuks Ilmandu külas asuva Panga kinnisasjaga piirneva, tagastamise käigus vabaks jäänud maa, ligikaudse pindalaga 26 ha A. L. poolt ostueesõigusega erastamist, ei tunnistanud Harku Vallavalitsus Korraldusega nr 196 kehtetuks Korraldust nr. 324, tekitades sellega õigusliku olukorra, kus kehtima jäi ka korraldus, millega A. L.le nõusolekut vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamiseks ei antud.
7. Korraldusega nr. 196 tunnistas vallavalitsus kehtetuks Harku Vallavalitsuse
8. novembri
9. a korralduse nr. 1798 „Seisukoht maa riigi omandisse jätmise kohta“ punkti 1 alapunktid 1 ja
10. Seega oli käesolevas asjas ka teine huvitatud osapool – Eesti riik, kelle huvidega oleks Harku Vallavalitsus samuti pidanud arvestama. Kuigi Riigikohus on eespool viidatud haldusasjas nr 3-3-1-36-04 leidnud, et „haldusakti kehtetuks tunnistamist haldusorgani poolt ei välista see, et varem on sama haldusakti vaidlustatud halduskohtus ning et see kaebus on jäänud rahuldamata“ (otsuse p 21), annab jõustunud kohtuotsus huvitatud isikutele reeglina õiguspärase ootuse selles, et jõustunud kohtulahendiga jõussejäetud haldusakti haldusorgani poolt enam ei muudeta. Õiguspärane ootus on seda tugevam, mida kauem aega on jõustunud kohtulahendist möödunud. Käesoleval juhul on A. L. pöördunud Harku Vallavalitsuse poole haldusmenetluse uuendamise taotlusega ca 3 aastat pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Sellises olukorras peab haldusorgan haldusmenetluse uuendamise aluseid eriti hoolikalt kaaluma ning analüüsima ka seda, kas taotlus haldusmenetluse uuendamiseks on esitatud seaduses selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 44

lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest. A. L. 15.12.2008 taotlus haldusmenetluse uuendamiseks esitati

§ 44lõikes 3 sätestatud tähtaega rikkudes.

Lisaks tuleb märkida, et HKMS § 75 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid ja –määrusi menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teistmine). Seega on jõustunud kohtulahendeid võimalik uuesti läbi vaadata vaid teistmise teel. Käesoleval juhul on Harku Vallavalitsus asunud kohtute poolt hinnatud õiguslikke asjaolusid ise õigusvastaselt ümber hindama, tundmata samas huvi selle vastu, miks ei pöördunud A. L. uute asjaolude ilmnemisel teistmisavaldusega Riigikohtusse. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus protesti täies ulatuses ning tühistab vaidlustatud korraldused. 7 Tiina Pappel Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON 1. 2. 3. Rahuldada A. L. apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 27.11.2009 otsus osas, millega Tallinna Halduskohus tühistas Harku Vallavalitsuse 20.01.2009 korralduse nr 69. Muus osas jätta A. L. apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista Harju maavanemalt A. L. kasuks välja menetluskulud summas 100 (ükssada) krooni. 8