) § 129 lg-le 1, mis sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule. Riigikohtu üldkogu hindas
juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas
Seega ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni 2 otsuse peale esitatud kaebust ning OÜ Ferra Capital kaebus tuleb saata lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
lg-le 6, sealjuures ei nähtu vaidlustuskomisjoni otsusest, millise dokumendi OÜ Ferra Capital oleks pidanud riigihanke hanketeate IIIosa punkti 2.1 alapüunkti 5 osas kvalifitseerumiseks täiendavalt esitama. 12. Asjakohatu on viide, et hankedokumentide järgi ei saa pakkujaks olla kontsern, sest pakkumuse esitas OÜ Ferra Capital, mitte kontsern. OÜ Ferra Capital on üksnes 3
lg 6 alusel kasutanud mõningaid kontserni näitajaid enda kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks.
15.Vaidlusaluses riigihankes esitasid oma pakkumused vaid kaks pakkujat ning juhul, kui Maksu- ja Tolliamet oleks OÜ-le Ferra Capital jätnud andmata võimaluse esitada hanketeate III osa punktis 1.1 nõutud vastutuskindlustuse leping või kinnitus selle sõlmimise kohta tagantjärele, oleks riigihanke eesmärk jäänud täitmata, st poleks saavutatud hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivse ärakasutamise eesmärki. Maksu- ja Tolliameti riigihanke komisjoni 09.04.2008 protokolli nr 1.1-3/41 punktist 3 nähtub, et AS Jõgeva Elamu pakkumus ületab riigihanke eeldatavat maksumust, mistõttu ei oleks Maksu- ja Tolliametil üldse võimalik sõlmida hankelepingut AS-ga Jõgeva Elamu. 16. AS Jõgeva Elamu on hanketeate samas punktis riiklike maksude tasumise tõendamise osas selgelt aru saanud, et tuleb esitada vastav tõend, mitte pakkuja enda kinnitus. Ka
lg 3 p-st 2 tulenevalt saab kohalike maksude tasumist kinnitada vaid vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamisega. Seega oli täiendavate dokumentide nõudmine mõlemal juhul samaväärne ning vaidlustuskomisjon on AS-lt Jõgeva Elamu kohalike maksude tasumise osas vastava tõendi esitamisega seonduvat tõlgendanud meelevaldselt. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg-le 6, mille kohaselt pakkuja võib tõendada oma tehnilise või kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Vaidlustuskomisjon leidis, OÜ Ferra Capital poolt esitatud andmete alusel ei olnud võimalik anda hinnangut, kas OÜ Ferra Capital esitatud kvalifitseerimisdokumentide puhul võiks hanketeate osa III p 2.1. alap-i 5 tingimusele vastavuse tuvastamise puhul kuuluda rakendamisele
lg 6, kuna OÜ Ferra Capital ei esitanud pakkumuses mingit selgitust, kuidas ja kes hankelepingut tegelikult täitma hakkab . 19. Seoses OÜ Ferra Capital võimaliku mittevastavusega hanketeate osa III p 2.2 alap-ga 10 leidis vaidlustuskomisjon, et OÜ Ferra Capital kvalifitseerimisel eeltoodud nõudega vastavuses ei ole Maksu- jaTolliamet jällegi täitnud
Hanketeate III osa p 2.2 alap 10 kohaselt peab pakkuja esitama väljavõtte viimase majandusaasta kinnisvara korrashoiu teenuse osutamisega seotud netokäive olema vähemalt 5 miljonit Eesti krooni. OÜ Ferra Capital esitas aga kontserni, mitte pakkuja, raamatupidamise andmed.Kuna kontsern ei ole
-i mõttes pakkuja , ei ole kvalifitseerimise tingimustes nõutud pakkuja netokäibena võimalik arvestada, täiendavate selgitusteta kogu kontserni netokäivet. 20. Seoses OÜ Ferra Capital võimaliku mittevastavusega hanketeate osa IIIp-le 1.1 tuvastas vaidlustuskomisjon, et pakkumuste esitamisel ei olnud OÜ Ferra Capital pakkumusele lisatud hanketeate eelnimetatud punkti alusel nõutavat kinnitust vastutuskindlustuse olemasolu kohta, mistõttu hankija nõudis OÜ-lt Ferra Capital hanketeate osa III p-s 1.1 nõutud kinnituse esitamist täiendavalt, viidates seejuures
lg-le 3.
lg 3 võimaldab hankijal nõuda pakkujatelt pärast pakkumuste esitamist kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja pakkumuste sisu selgitamist, kuid ei võimalda nõuda ettenähtud ajal esitamata dokumente. Nõudes OÜ-lt Ferra Capital hanketeate osa III osa p-s 1.1 nõutud kinnituse täiendavat esitamist ning arvestades seda pakkuja kvalifitseerimisel, ei olnud Hankija tegevus kooskõlas
21.Samas kontekstis juhtis hankija tähelepanu asjaolule, et AS Jõgeva Elamu pakkumuses ei olnud esitatud hanketeate osa III p 2.2 alap-s 3 nõutud tõendit kohalike maksude tasumise osas, mistõttu hankija pöördus 25.03.2008.a eelnimetatud tõendi esitamise nõudega AS-i Jõgeva Elamu poole, kes nõutud dokumendi seejärel esitas. Hankija hinnangul käitus ta seega samamoodi mõlema võistleva pakkuja – AS-i Jõgeva Elamu ja OÜ Ferra Capital suhtes, andes mõlemale võimaluse esitada tagantjärele dokumente, mida nad koos pakkumusega ei olnud esitanud. Vaidlustuskomisjon leidis, et hanketeate osa III p 2.2 alap 3 sõnastusest ei tulenenud üheselt, et pakkujatel oleks tulnud esitada tõend kohalike maksude tasumise osas, vaid piisas pakkuja omakäelisest kinnitusest, kuigi
Asjaolu tõttu, et hankija tegi vea ega nõudnud hanketeates vastavate maksuhaldurite tõendite esitamist, ei saanud sellise tõendi esitamata jätmist AS-i Jõgeva Ehitus poolt käsitleda AS-i Jõgeva Elamu eksimusena. Seetõttu leidis vaidlustuskomisjon, et täiendava dokumendi nõudmisel OÜ-lt Ferra Capital ning AS-ilt Jõgeva Elamu ei olnud tegemist sarnaste asjaoludega. 23. Väär on OÜ Ferra Capital seisukoht, et kuna riigihanke eesmärk on hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, oli põhjendatud, et juhul, kui riigihankes oli kaks pakkujat, kes mõlemad eksisid dokumentide esitamisel ,andis hankija mõlemale pakkujale võimaluse täiendavalt dokumente esitada, koheldes neid võrdselt. OÜ Ferra Capital ja AS Jõgeva Elamu kvalifitseerimise dokumentide esitamise puhul ei olnud tegemist sarnaste asjaoludega. Hanketeate osa III p 2.2 alap 3 sõnastusest (mille alusel nõuti täiendavat dokumenti AS-ilt Jõgeva Ehitus) ei tulenenud üheselt, et pakkujatel oleks tulnud esitada kohalike maksude maksuhalduri tõend kohalike maksude tasumise kohta. Samas puudub kahtlus, et hanketeate osa III p 1.1 kohaselt oli pakkujatelt nõutud kinnituse esitamist vastutuskindlustuse olemasolu kohta ning OÜ Ferra Capital seda koos kvalifitseerimise dokumentidega ei esitanud. Seetõttu ületas Hankija pakkujalt sellist dokumenti hiljem nõudes, talle
IV KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD 5 24. Maksu- ja Tolliamet (hankija) peab kirjalikus arvamuses kaebuse kohta kaebust õigeks ja leiab, et vaidlustuskomisjoni otsus ei ole õiguspärane ega põhjendatud. 25.OÜ Ferra Capital kasutas
lg 6 märgitud pakkuja õigust ja esitas hanketeate III osa punkti 2.1 alapunktis 5 nimetatud tingimustele vastamise tõendamiseks OÜ Pesumati poolt sõlmitud vastavate lepingute nimekirja.
lg 3 tuginevalt esitas OÜ Ferra Capital hanketeate III osa punkti 2.2 alapunktis 10 nimetatud tingimustele vastamise tõendamiseks OÜ Ferra Capital 2006.a. konsolideeritud majandusaasta aruande. Aruandest nähtub, et tegemist on konsolideeritud raamatupidamise aruandega, milles kajastuvad emaettevõtte OÜ Ferra Capital ja tema tütarettevõtete OÜ Pesumati ja OÜ Madarik finantsnäitajad. Raamatupidamise seaduse § 27 kohaselt koostatakse konsolideeritud aruanne põhimõttel, mille kohaselt moodustab emaettevõtja tütarettevõtjatega ühtse terviku. Eespooltoodust tulenevalt on õiguspärane pakkuja kvalifikatsiooni tõendamine teise isiku vastavaid näitajaid kasutades ning pakkuja poolt kvalifitseerimiseks esitatud dokumentide vastuvõetavuse ja piisavuse hindamine toimub hankija kaalutlusõiguse alusel. Sellised seisukohad on esitatud ka Riigihangete seaduse seletuskirjas § 40 lg 3 ja § 41 lg 6 osas. 26. OÜ Ferra Capital oli hankijale piisavalt ja veenvalt põhjendanud enda kvalifitseerimiseks esitatud teiste isikute näitajate olemasolu ja nende kasutamise võimalikkust. Kuna OÜ Ferra Capital on OÜ Pesumati 80% osa omanik ja OÜ Madarik 100% osa omanik, tuleb OÜ-d Pesumati ja OÜ-d Madarik käsitleda pakkujaga seotud ettevõtjatena
lg 7 tähenduses.
lg 7 kohaselt eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt omab või valitseb üle poole teise ettevõtja osa- või aktsiakapitalist. OÜ Ferra Capital kui emaettevõtja ning OÜ Madarik ja OÜ Pesumati kui tütarettevõtjad moodustavad ühtse kontserni ning OÜ Ferra Capital ja OÜ Pesumati vahel on 02.01.2008 sõlmitud koostööleping nr 02/2008, mille kohaselt osutab OÜ Pesumati kinnisvara korrashoiuteenust OÜ Ferra Capital klientidele. OÜ Ferra Capital pakkumuses märgitu ja vaidlustuskomisjonis vaidlustuse läbivaatamisel OÜ Ferra Capital poolt esitatud kinnituse kohaselt on hankelepingu täitmiseks kasutatavatel spetsialistidel töösuhe nii OÜ-ga Pesumati kui ka OÜ-ga Ferra Capital. Lähtudes nimetatust oli Maksu- ja Tolliameti jaoks piisavalt põhjendatud asjaolu, et OÜ Ferra Capital esitas osutatud kinnisvara korrashoiu tagamise teenuse mahu tõendamiseks samasse kontserni kuuluva OÜ Pesumati vastavad andmed. Nimetatust tuleneb ka asjaolu, et hankelepingu täitmiseks kasutatavad spetsialistid omavad vastavat kogemust, mis nähtus samuti OÜ Ferra Capital poolt pakkumuses esitatud OÜ Pesumati hankelepingute loetelust ja mahust. Maksu- ja Tolliamet hindas OÜ Ferra Capital kvalifitseerimisel nende pakkumuses esitatud vastavat tõendusmaterjali (konsolideeritud majandusaasta aruanne; koostööleping koos selgitustega; asjaolu, et OÜ Ferra Capital; OÜ Madarik ja OÜ Pesumati esindajaks (juhatuse liikmeks) on sama isik – äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib juhatuse liige äriühingut esindada kõigis õigustoimingutes) vastuvõetavaks ja piisavaks. Vaidlustuskomisjoni otsusest ei nähtu millisel õiguslikul ja sisulisel põhjusel ei oleks Maksu- ja Tolliamet saanud kvalifitseerida OÜ-d Ferra Capital viimase poolt kvalifitseerimiseks esitatud dokumentide, sh samasse kontserni kuuluva teise isiku näitajate alusel. Riigihangete seaduse § 31 lg 7 kolmanda lause kohaselt ei kohaldata allhanke piiramist allhankele pakkujaga seotud ettevõtjalt. Kuna hankijal ei ole seadusest tulenevat õigust piirata pakkuja poolt hankelepingu täitmist allhanke korras temaga seotud ettevõtjate vahendusel, siis peab pakkujal olema ka võimalik tõendada oma 6 kvalifikatsiooni nõuetekohasust vajaduse korral seotud ettevõtjate näitajate abil. OÜ Ferra Capital on kinnitanud oma 04.04.2008 vastuskirjas Maksu- ja Tolliametile, et hankelepingu täitmisel allhanget kasutada ei kavatseta, kuna töö teostajatel on töösuhe mõlema ettevõttega ning selgitanud, et koostööleping oli pakkumusele lisatud kui kontsernisisest võimekust illustreeriv ja selgitav dokument. 27. Maksu- ja Tolliameti poolt OÜ-le Ferra Capital ja AS-ile Jõgeva Elamu esitatud nõuded dokumentide esitamiseks on analoogsed. Nimetatud nõuete esitamata jätmise tagajärjel ei oleks kummalgi pakkujal olnud võimalik osaleda edasises hankemenetluses, st et AS Jõgeva Elamu oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 alusel ning OÜ Ferra Capital jätta kvalifitseerimata riigihangete seaduse § 39 lg 6 alusel.
lg 4 ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega oleks olnud tegemist juhul, kui hankija oleks täiendava dokumendi esitamise võimaluse andnud vaid ühele pakkujale. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani diskretsiooniline otsustus rajanes asjakohastel kaalutlustel (täiendava dokumendi esitamise võimalus anti mõlemale pakkujale, kuna nimetatud võimaluse mitteandmisega oleks tulnud hankemenetlus lõpetada ning alustada käesoleva hankemenetluse objektiks olevate teenuste hankimisega algusest peale). 28. Kolmas isik AS Jõgeva Elamu on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu, Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 12.05.2008.a. otsus on õige ja seaduslik ja palub jätta kaebus rahuldamata. OÜ Ferra Capital enda majandusliku ja finantsseisundi näitajad ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. OÜ Ferra Capital pakkumus tugineb OÜ Pesumati finantsnäitajatele ja viimase poolt tehtud töödele ning lepingutele. 29.
lõikest 3 ei tulene, et riigihanke tingimustes nõutavaid finantsnäitajaid, tehtud töid ja sõlmitud lepinguid võiks pakkuja tõendada teise isiku vastavate andmetega.
3 käsitleb hankelepingu täitmiseks vajalike ja teistele isikule kuuluvate vahendite kohta andmete kasutamist kvalifitseerimise tingimustele tõendamisel. Eeltoodust tulenevalt pidi pakkuja kvalifitseerimiseks tema enda näitajad vastama hanketeates toodud tingimustele. Vaidlustuskomisjon tuvastas õigesti, et OÜ Ferra Capital ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. 30.Kaebaja on ebaõigesti tuginenud
lõikele 6, mis ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatav, kuna asjas puudub vaidlus OÜ Ferra Capital vastavuse üle hanketeate III osa punktis 2.3 sätestatatud tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele. 31.OÜ Ferra Capital esitas pakkumuse koosseisus kinnituse, mille kohaselt ettevõte on kolme viimase aasta jooksul osutanud kinnisvara korrashoiu teenust vähemalt käesolevas riigihankes tehtavast pakkumusest kolm korda suuremas mahus, kusjuures vähemalt ühel objektil on teenust osutatud käesoleva riigihanke pakkumusega sarnases mahus. Eeltoodud kinnituse tõendina on esitatud tööde loetelu ja lepingute nimekiri, kuid ei selgu, kes on tegelikult tööde teostajaks. Kuna OÜ Ferra Capital pakkumuses puuduvad asjakohased täpsustused, siis vaidlustuskomisjoni otsuses leiti õigesti, et OÜ Ferra Capital poolt esitatud teenuste mahu kohta käivad andmed on eksitavad. Samuti leiti vaidlustuskomisjoni otsuses, et OÜ Ferra Capital pakkumusest ei nähtu üheselt, kuidas on pakkumuse esitaja hankelepingu täitmisel seotud teiste isikutega, kelle tehtud töid ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks esitab OÜ Ferra Capital töödena. Vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt ei ole Maksu- ja Tolliamet küsinud OÜ-lt Ferra Capital vajalikke selgitusi. 7 32.Maksu- ja Tolliameti 10. aprilli 2008.a. käskkirjas nr. 139-P puuduvad põhjendused. Alles vaidlustusmenetluse käigus esitas Maksu- ja Tolliamet põhjendused OÜ Ferra Capital kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Vaidlustatud käskkirjas ei ole viidatud
Ainuüksi see asjaolu näitab, et Maksu- ja Tolliamet ei ole viidatud sätteist lähtunud.Vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti
4 järgi lubamatu. Asjas ei ole tuvastatud, et hanketeate III osa punktis 1.1 nõutud vastutuskindlustuse lepingu kohta kinnituse esitamata jätmine oleks ebaoluline, seega kuna OÜ Ferra Capital pakkumus ei vastanud hanketeates esitatud tingimustele, siis pidanuks Maksu- ja Tolliamet tema pakkumuse tagasi lükkama. 34.Kuna asjas ei vaielda AS-i Jõgeva Elamu kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks tunnistamise üle, siis ei ole asjassepuutuv kaebaja käsitlus kohalike maksude tasumise kohta tõendi nõudmisest AS-ilt Jõgeva Elamu. V KOHTU PÕHJENDUSED 35. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et OÜ Ferra Capital kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Oma seisukoha põhjenduseks tugineb kohus alljärgnevale. 36. Vastavalt
lg 1 peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Vaidlusaluse riigihanke 103778 hanketeate III osa”Juriidiline-, majanduslik-, finantsiline- ja tehniline teave” punkti 2.1, mis sätestas nõuded pakkujate või taotlejate individuaalsele seisundile, sealhulgas kutse-või ettevõtlusregistrisse kuulumisega seotud nõuded, alapunkti 5 kohaselt peab pakkuja olema kolme viimase aasta jooksul osutanud kinnisvara korrashoiu tagamise teenust vähemalt käesolevas riigihankes tehtavast pakkumusest kolm korda suuremas mahus, kusjuures vähemalt ühel objektil peab pakkuja olema osutanud korrashoiu tagamise teenust käesoleva riigihanke pakkumuse mahuga sarnases mahus. Hanketeate sama osa p 2.2, mis sätestas pakkujate majanduslikule ja finantsseisundile esitatavad nõuded, alapunkti 10 kohaselt pidi pakkuja viimase majandusaastakinnisvara korrashoiu teenuse osutamisega seotud netokäive olema vähemalt 5 miljonit Eesti krooni.
lg 6, sest pakkumuses ei ole antud ühtegi selgitust, kuidas ja kes hankelepingut täitma hakkab. Seonduvalt OÜ Ferra Capital osa III punkti 2.2 alapunktis 10 8 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavusega asus vaidlustuskomisjon seisukohale, et OÜ Ferra Capital esitas kontserni, mitte aga pakkuja raamatupidamise andmed. Riigihankes on pakkujaks OÜ Ferra Capital, mitte kontsern, kuhu OÜ Ferra Capital kuulub. Hankijal puudus alus ilma täiendavate selgitusteta arvestada pakkuja OÜ Ferra Capital netokäibena kogu OÜ-st Ferra Capital, OÜ-st Pesumati ja OÜ-st Madarik koosneva kontserni netokäivet. 39.
reguleerib pakkuja (või taotleja) majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamist ning sätestab lõikes 3, et kui see on pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku vahendite alusel, kui ta tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et sellel isikul on hankelepingu täitmiseks vajalikud ja hankelepingu esemele vastavad vahendid olemas ja pakkujal või taotlejal on võimalik vajaduse korral selle isiku vastavaid vahendeid hankelepingu täitmiseks kasutada.
reguleerib pakkujate (või taotlejate) tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamist ning näeb lõikes 6 ette, et kui see on pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja tõendada oma tehnilise või kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas, sõltumata tema õiguslike suhete iseloomust selle isikuga. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning pakkujal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada. Eespooltoodud sätteist tulenevalt on
-s sätestatud pakkujale võimalus kasutada majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamiseks lisaks oma näitajatele ka teise isiku vastavaid näitajaid, samasugune võimalus on sätestatud pakkujale ka oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamiseks. Samuti tuleneb
käsitletavaist sätteist, et otsustamaks selle üle ,kas teisel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning kas pakkujal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada, on hankijale antud kaalutlusõigus. 40. Haldusasjas esitatud dokumentidest, sealhulgas vaidlustuskomisjoni käesolevas haldusasjas vaidlustatud 12.05.2008.a. otsusele aluseks olnud toimikus sisalduvatest dokumentidest nähtuvalt oli OÜ Ferra Capital pakkumusele lisatud OÜ Ferra Capital ja OÜ Pesumati vahel 02.01.2008 sõlmitud koostööleping nr 02/2008, mille punkti 1 kohaselt OÜ Pesumati osutab kinnisvara korrashoiuteenust OÜ Ferra Capital klientidele. Nimetatud koostöölepingust nähtuvalt toetub leping asjaolule, et OÜ Ferra Capital on 80 % ulatuses OÜ Pesumati osanik ja OÜ Ferra Capital 100% osanik on OÜ Pesumati ülejäänud 20 % osanik .Vastuseks Maksu- ja Tolliameti 01.04.2008 nõutud selgitustele pakkumuses sisaldunud koostöölepingu kohta ning järelepärimisele selle kohta, kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb pakkuja kasutada allhankijat ( vaidlustuskomisjoni toimik, tl 76), selgitas OÜ Ferra Capital 04.04.2008 kirjas (vaidlustuskomisjoni toimik, tl 77) esiteks, et OÜ Ferra Capital ja OÜ Pesumati moodustavad kontserni, kus esimesena nimetatu on 80 % teisena nimetatu osanik, samuti kattuvad ülejäänud osanikud,teiseks selgitas OÜ Ferra Capital, et lepingu täitmisel allhanget kasutada ei kavatseta, kuna töö teostajatel on töösuhe mõlema ettevõttega. Koostööleping oli pakkumusele lisatud kui kontsernisisest võimekust illustreeriv ja selgitav dokument. 9 Samuti oli OÜ Ferra Capital hanketeate III osa punkti 2.2 alapunktis 10 nimetatud tingimustele vastamise tõendamiseks esitanud OÜ Ferra Capital 2006.a. konsolideeritud majandusaasta aruande, millest nähtuvalt OÜ Ferra Capital kui emaettevõtja ning OÜ Pesumati ja OÜ Madarik kui tütarettevõtjad moodustavad ühtse kontserni, sealjuures OÜ Ferra Capital on OÜ Pesumati 80 % osa omanik ja OÜ Madarik 100 % omanik. Konsolideeritud raamatupidamise aruandes kajastuvad emaettevõtte OÜ Ferra Capital ja tema tütarettevõtete OÜ Pesumati ja OÜ Madarik finantsnäitajad. Raamatupidamise seaduse § 27 kohaselt koostatakse konsolideeritud aruanne põhimõttel, mille kohaselt moodustab emaettevõtja tütarettevõtjatega ühtse terviku. Ülalnimetatud dokumentidest nähtuvatele andmetele lisaks on Maksu- ja Tolliamet küsinud selgitust, kuidas ja kes hankelepingut täitma hakkab ja OÜ Ferra Capital on hankijale (ka vaidlustuskomisjonile) selgitanud, et hankelepingut hakkab reaalselt täitma OÜ Ferra Capital ise. Samuti on OÜ Ferra Capital kinnitanud, et hankelepingu täitmiseks kasutatavatel spetsialistidel on töösuhe nii OÜ-ga Pesumati kui ka OÜ-ga Ferra Capital. Seega on hankija nõudnud kooskõlas
lg-ga 3 pakkujalt selgitusi ning vaidlustuskomisjoni seisukoht, mille kohaselt ei ole antud ühtegi selgitust, kuidas ja kes hankelepingut täitma hakkab, asjas esitatud dokumentisdes sisalduvale ei vasta. 41. Käsitledes eespool
lg 3 ja 41 lg 6 on kohus sealjuures märkinud , et viidatud sätteist tulenevalt on pakkuja poolt kvalifitseerimiseks esitatud dokumentide vastuvõetavuse ja piisavuse hindamiseks hankijal kaalutlusõigus. Kuigi riigihanke komisjoni 09.04.2008 protokollist nr 1.1-3/41, samuti Maksu- ja Tolliameti peadirektori 10.04.2008 käskkirjast nr 139-P ei nähtu otseselt põhjendusi, miks hankija pidas OÜ Ferra Capital 04.04.2008 selgitusi piisavaks, on viidatud protokollis ära märgitud OÜ Ferra Capital kinnitus, et allhanget ei kasutata ning koostööleping oli esitatud kontsernisisest võimekust illustreeriva ja selgitava dokumendina.Seega arvestas hankija kaalumisel muu hulgas nimetatud asjaoludega.
lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata allhanke piiramist allhankele pakkujaga seotud ettevõtjalt. Kuna hankijal ei ole seadusest tulenevalt õigust piirata pakkuja poolt hankelepingu täitmist allhanke korras temaga seotud ettevõtjate vahendusel, siis peab pakkujal olema ka võimalik tõendada oma kvalifikatsiooni nõuetekohasust vajaduse korral seotud ettevõtjate näitajate abil. Põhjendatud on kolmanda isiku Maksu- ja Tolliameti seisukoht, mille kohaselt tuli OÜ-d Pesumati ja OÜ-d Madarik käsitleda pakkujaga seotud ettevõtjatena
Viimatinimetatud sätte kohaselt pakkujaga seotud ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes ettevõtja, mis on otseselt või kaudselt pakkuja valitseva mõju all või mille valitseva mõju all on pakkuja või mis koos pakkujaga on omandiõiguse, rahalise osaluse, õigusakti või muul alusel kolmanda isiku valitseva mõju all. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt omab või valitseb üle poole teise ettevõtja osa- või aktsiakapitalist või osade või aktsiatega esindatud häältest või võib nimetada rohkem kui poole teise ettevõtja juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest. Konkurentsiseaduse § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju ettevõtja võimalus otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib muu hulgas seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite otsuseid või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Seega seotud ettevõtjate puhul oli põhjendatud Maksu- ja Tolliameti poolt emaettevõtja valitseva mõju eeldamine tütarettevõtjate suhtes ning eespooltoodust kogumis tulenevalt puudub alus väita , et Maksu- ja Tolliamet on otsustamisel teinud kaalutlusvea. Seega on Maksu- ja Tolliameti 10 seisukoht esitatud tõendusmaterjali piisavusest ning pakkuja kvalifikatsiooni vastavusest põhjendatud . 42. Põhjendatud on kaebuse väide, mille kohaselt on ebaõige vaidlustuskomisjoni seisukoht, et AS-lt Jõgeva Elamu hanketeate III osa punkti 2.2 alapunktis 3 märgitud kohalike maksude tasumise kohta tõendi nõudmine ei olnud samaväärne OÜ-lt Ferra Capital hanketeate III osa punktis 1.1 märgitud dokumendi nõudmisega. AS Jõgeva Elamu on hanketeate samas alapunktis märgitud riiklike maksude tasumise tõendamise osas selgelt aru saanud, et tuleb esitada vastav tõend, mitte pakkuja enda kinnitus ning on esitanud riiklike maksude osas Maksu-ja Tolliameti teatise koos pakkumusega. Ka
lg 3 p-st 2 tulenevalt saab kohalike maksude tasumist kinnitada vaid vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamisega, mistõttu pakkuja pidi hanketeates nimetatud kohustust mõistma vajadusena esitada maksuhalduri tõend. Seega oli Maksu- ja Tolliameti poolt täiendavate dokumentide nõudmine mõlemal juhul samaväärne ning Maksu- ja Tolliamet tunnistas õiguspäraselt mõlemad pakkujad kvalifitseerimise tingimustele vastavaks.
p 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Käesoleval juhul oli ühesuguste asjaolude korral tagatud ühetaoline kohtlemine . Kohus ei nõustu aga kaebuse esitaja väitega, et kuna vaidlusaluses riigihankes esitasid pakkumused vaid kaks pakkujat, siis neist ühe hankemenetlusest kõrvaldamise tulemusel jäänuks täitmata riigihanke eesmärk kasutada hankija rahalisi vahendeid otstarbekalt ja säästlikult ning kasutada efektiivselt ära olemasolevaid konkurentsitingimusi.Riigihanke eesmärkide saavutamise tagavad hankemenetluse üldpõhimõtteid ja õigusaktides sätestatud menetluskorda järgides läbiviidud riigihanked. Sealjuures ei võimalda seadus teha järeldust, et ühe eesmärgi saavutamine õigustab riigihangete seaduses sätestatud hankemenetluse reeglitest mittekinnipidamist. Viimatinimetatuga võidakse rikkuda hankemenetluse teisi eesmärke ja üldpõhimõtteid . VI MENETLUSKULUD 43.HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. OÜ Ferra Capital on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 10 000 krooni, muude menetluskulude väljamõistmiseks kohtule taotlust ega kuludokumente esitatud ei ole. Seega tuleb vaidlustuskomisjonilt mõista mõista OÜ Ferra Capital kasuks välja kohtumenetluses tasutud riigilõiv 10 000 krooni. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesolevas asjas on kolmas isik AS Jõgeva Elamu menetluses osalenud vastustaja poolel, mistõttu tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik Maksu- ja Tolliamet menetluskulude väljamõistmiseks kohtule taotlust ega kuludokumente esitanud ei ole. Lea Kuuse Kohtunik 11 TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Jätta AS Jõgeva Elamu apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2009. a otsust haldusasjas nr 309-1343 menetluskulude väljamõistmise osas. Mõista AS-lt Jõgeva Elamu OÜ Ferra Capital kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ulatuses. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-1343 muutmata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.