TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1200 Määruse kuupäev 27.05.2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla toiminguga (27.02.2010 kartulipü

§ 11lg 31 p 5).

1. Saata määruse koopia koos tõlkega vene keelde kaebuse esitajale teadmiseks. Kaebus tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
2. 27.04.2010 (kohtusse saabus 29.04.2010) esitas Aleksandr Streltsov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub välja mõista mittevaraline kahju tema ebaseadusliku kohtlemise, inimväärikuse alandamise ja tema õiguste piiramise eest summas 100 000 krooni. Kaebuse kohaselt 27.02.2010 kell 12.15 serveeris toidujagaja Mihkel lõunasöögiks A. Streltsovile kartulipüreed, millele valas koore peale. Kaebaja väitel on ta taimetoitlane ja talle antakse koor eraldi. Kaebaja keeldus söögist ja viskas söögi toidujagajale tagasi. Seepeale oli toidujagaja väljendanud end ebatsensuurselt, intsidenti oli pealt näinud vangla valvur. Kaebaja leiab, et teda jäeti ilma lõunasöögita ja seetõttu sai ta toidujagaja ja valvuri poolt ebaseadusliku kohtlemise, inimväärikuse alandamise ja õiguste piiramise osaliseks. A. Streltsov on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 30.04.2010 tegi kohus päringu Viru Vanglale. 06.05.2010 Viru Vangla vastusest nähtub, et A. Streltsov on 27.04.2010 ja 28.04.2010 esitanud seoses toidu jagamisega 500 000 EUR-i ulatuses kahju hüvitamise nõude. Kohtu seisukoht 1 2.

§ 11

lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2008.a määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.

§ 7

lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kahju hüvitamise nõudeõigus on vaid isikul, kelle õigusi on rikutud. Haldustoimingu õigusvastasus on haldustoiminguga tekitatud kahju hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks. A. Streltsovi kaebuse sisust nähtuvalt vaidlustab kaebuse esitaja Viru Vangla toidujagaja toimingu 27.02.2010 lõunasöögi jagamisel, mille tagajärjel kaebuse esitaja jäi ilma lõunasöögist ja valvur A. Pikkoja poolt kaebaja õiguste rikkumisele kaasaaitamise. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamist isik nõuda vaid kindlatel alustel, mis on loetletud RVastS § 9 lõikes

1. A. Streltsov väidab, et 27.02.2010 lõunasöögita jäämisega alandati tema inimväärikust.
2. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole välja toonud neid asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, ning kohtu arvates ei saanud vaidlusaluse toiminguga A. Streltsovile tekkida sellist kahju mida peaks rahaliselt hüvitama. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja inimväärikust alandada lõunasöögiks kartulipüree serveerimine koos koorega. Nähtuvalt kaebusest viskas kaebuse esitaja ise kausi koos toiduga toidujagajale tagasi, seega viis kaebuse esitaja ise end olukorda, kus ta jäi kas osaliselt või täielikult lõunasöögita. Toitu ei jaganud mitte vangla töötaja vaid teine kinnipeetav. Samuti ei nähtu kaebusest, et Viru Vangla valvur A. Pikkoja oleks 27.02.2010 intsidendiga seoses kaebaja õigusi rikkunud ja seetõttu oleks saanud kaebajale tekkida vangla töötaja süülisest tegevusest tulenevalt mittevaraline kahju. Kaebaja on kaebuses väitnud, et A. Pikkoja jälgis toidujagamist ja mõnikord aitas kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja väide, et mõnikord valvur A. Pikkoja aitas kaebaja õigusi rikkuda on liiga üldsõnaline ja umbmäärane ega saa seetõttu olla halduskohtusse kahju hüvitamise nõudega pöördumise õiguslikuks ega faktiliseks aluseks. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja hüvitamiskaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Viru Vangla, kellelt kaebaja taotleb 100 000 krooni väljamõistmist, tegevusega ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud ega pole tekitatud kaebuse esitajale sellist kahju, mis kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Nähtuvalt taotletud summa ebareaalsusest (100 000 krooni), võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks ei ole oma väidetavate rikutud õiguste kaitse, vaid kohtumenetluse algatamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 11lg 31 p 5, tagastab kohus A.

Streltsovi kaebuse. Eda Muts kohtunik 2