← Eesti

3-09-1581/23

Obsah (7)§ 61§ 19§ 16§ 15§ 9§ 25§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Lilianne Aasma ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2010, Tallinn Haldusasja numb

§ 61lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. J. O. õppis Sisekaitseakadeemia politseikolledži politsei eriala riigieelarvevälisel kaugõppekohal. Sisekaitseakadeemia Politseikolledži
  2. lennu lõputööde eelkaitsmise komisjoni (edaspidi eelkaitsmiskomisjon) 24.04.2009 protokolli kohaselt lubati J. O. lõputöö kaitsmisele tingimisi. Eelkaitsmiskomisjoni 15.05.2009 otsuse kohaselt otsustati J. O.i lõputöö kaitsmisele mitte lubada, kuna üliõpilane ei ole täitnud eelkaitsmisel tehtud märkusi.
  3. Sisekaitseakadeemia rektor andis 04.06.2009 käskkirja nr 6.1-5/191, millega eksmatrikuleeris J. O., põhjendades politseikolledži direktori esildisega seda, et üliõpilane J. O. ei esitanud ettenähtud tähtajaks nõuetekohast lõputööd (eelkaitsmise 24.04.2009 protokoll nr 6.1-9/1). 3-09-1581
  4. J. O. esitas 21.07.2009 halduskohtule kaebuse rektori 04.06.2009 käskkirja tühistamise nõudes, milles leiti järgmist: 1) eksmatrikuleerimise faktiliseks aluseks on olnud vastustaja ametnike hinnangud, mille kohaselt nähtus esitatud lõputööst negatiivne suhtumine riiki, valitsusse ja reeglitesse, ent sellised hinnangud ei saa õigustada kaebuse esitaja õiguste piiramist. Ühestki õigusaktist ei tulene, et Sisekaitseakadeemia näol oleks tegemist poliitkooliga ning samuti ei ole õigusaktides sätestatud, et teatud teemade käsitlemine on ebasoovitav või et üliõpilase suhtes võiks sanktsioone rakendada seetõttu, et õppejõudude ja üliõpilase vaated erinevad. Kaebaja on sooritanud kõik lõputöö esitamise eelduseks olevad eksamid, arvestused ja praktilised tööd ning esitas eelkaitsmisele ka lõputöö, kõrvaldades selles esinenud grammatilised ja vorminduslikud ebakorrektsused, millistele eelkaitsmisel tööd hindav komisjon osutas; 2) asjaolu, et kaebuse esitaja koostas oma lõputööd teenistuskohustuste täitmise kõrvalt, on käsitatud tema negatiivse suhtumisena ja viitena kaebaja enesekriitika puudumisele. Kaitseväelasena on ta esmalt kohustatud täitma oma teenistuskohustusi. Kaebaja lõputööd on hinnatud tema poliitiliste veendumuste alusel ning seeläbi on rikutud põhiseaduse § 45, mille kohaselt ei ole Eestis tsensuuri. Ka kohtumenetluses ei ole vastustaja näidanud, kuidas eelkaitsmiskomisjon otsusele jõudis ega ka selgitanud täpsemalt, millistele nõuetele kaebuse esitaja töö täpselt ei vastanud.
  5. Sisekaitseakadeemia kaebust põhjendatuks ei pidanud ning taotles selle rahuldamata jätmist, põhjendades oma seisukohta järgmiselt: 1) eelkaitsmiskomisjon otsustas lubada kaebaja lõputöö kaitsmisele tingimisi, määrates puuduste likvideerimise ja lõputöö uuesti eelkaitsmiskomisjonile esitamise tähtajaks 08.05.2009, eeldades, et lõputöö juhendaja on tutvunud tehtud parandustega. Kaebaja juhendaja P. V. aga seda teinud ei olnud; 2) Sisekaitseakadeemia Nõukogu 18.08.2008 otsusega nr 0-7.1/44 kinnitatud Sisekaitseakadeemia õppekorralduseeskirja (õppekorralduseeskiri) punktiga 245 ja selle alusel prorektori 14.10.2008 käskkirjaga nr 5-5/134 kehtestatud Sisekaitseakadeemia lõputööde korra (lõputööde kord) punkti 9 kohaselt peab eelkaitsmiseks lõputöö vastama üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi nõuetele ning olema sisuliselt valmis, kuid ei pea olema köidetud ja lõplikult vormistatud. Õppekorralduseeskirja punkti 258 kohaselt hindab ja kontrollib lõputöö juhendaja lõputöö valmimist tervikuna ning lõputöö juhendajal on kohustus tagada töö vastavus rektori 23.02.2009 käskkirjaga nr 6.1-5/58 kinnitatud kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendis (vormistamisjuhend) sätestatud nõuetele; 3) eelkaitsmiskomisjon tutvus kaebaja poolt uuesti esitatud lõputöösse sisseviidud parandustega ja jõudis üksmeelselt arvamusele, et eelkaitsmisel esitatud märkustega ei ole täiel määral arvestatud, mistõttu loeti kaebaja valmis lõputöö tähtajaks mitteesitatuks; 4) Sisekaitseakadeemia Nõukogu 16.09.2008 otsusega nr 0-7.1/53 kinnitatud Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise tingimuste ja korra (vastuvõtukord) § 28 lg 3 punkti 2 kohaselt eksmatrikuleeritakse üliõpilane vastustaja algatusel, kui ta ei esita kursuse-, uurimis- või lõputööd ettenähtud tähtajaks.
  6. Tallinna Halduskohtu 13.10.2009 otsusega rahuldati J. O. kaebus. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste enda kanda. Halduskohtu otsuse põhjendused on järgmised: 1) vastustaja rektori käskkiri, millega otsustatakse üliõpilase eksmatrikuleerimine, on avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud ning üliõpilase õiguste lõpetamisele suunatud otsustus ehk haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes. HMS § 56 lõikes 1 sätestatakse, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole, mistõttu on vastustaja rektor HMS § 56 lõikes 1 sätestatud nõuete vastu oluliselt eksinud; 2) käesoleval juhul ei nähtu, kas või kuidas on eelkaitsmiskomisjon kaebaja poolt teistkordselt esitatud lõputöö nõuetekohasust kontrollinud. Kohtule esitatud kirjalikust 2

(7)3-09-1581 seletusest nähtub, et eelkaitsmiskomisjon tegi otsuse kaebaja töö kohta suuliselt, mistõttu ei ole tegelikult kontrollitav, kes selle otsuse tegi. Isegi kui aga eeldada, et eelkaitsmiskomisjon uuesti esitatud lõputööga tõepoolest tutvus, on täiesti selgusetu, millistele konkreetsetele nõuetele lõputöö ei vastanud ning kus sellised nõuded on kehtestatud; 3) kirjalike tööde, sealhulgas lõputööde koostamise ja vormistamisega seotud nõuded on kehtestatud vormistusjuhendis. Lisaks kirjalike tööde puhtalt vormistuslikele nõuetele on seal reguleeritud ka kirjalikule tööle esitatavad sisulised nõuded. Võimalik, et sarnaseid nõudeid on kehtestatud ka muudes vastustaja sisemistes õigusaktides, mis kohtule aga käesoleva menetluse raames teada ei ole. Käesoleval juhul ei nähtu kaebaja eksmatrikuleerimise käskkirjast ega ka ühestki seal viidatud dokumendist, mis oleks kaebajale olnud kättesaadav, millistele nõuetele uuesti esitatud lõputöö ei vastanud ning milles täpselt see mittevastavus väljendus. Paljasõnaline avaldus, et eelkaitsmisel esitatud märkustega ei ole täiel määral arvestatud ja lõputöö ei vasta lõputöö kaitsmisele lubamise nõuetele, on põhjendusena ilmselgelt ebapiisav; 4) isegi kui lugeda vastustaja politseikolledži rektori E. N. kaebajale saadetud e-kirjas väljendatud seisukohti asjassepuutuvaks põhjenduseks, ei ole ka E. N. e-kirjas ning 18.06.2009 kaebajale saadetud samasisulises rektori kirjas esitatud põhjendused teistkordselt esitatud lõputöö nõuetele mittevastavuse kohta piisavad. Jääb arusaamatuks, millise lõputööle esitatava nõudega läheb vastuollu E. N. e-kirjas väljendatud hinnang, et tööst kumab läbi negatiivne suhtumine riiki, valitsusse, reeglitesse jm. Teiseks on eelviidatud e-kirjas märgitud, et mõned eelkaitsmisel esitatud märkused olid väga olulised, mis eeldaks omakorda kogu lõputöö sisu ülevaatamist. Selline seisukoht on kummaline, kuivõrd lõputööde korra punktist 10 tulenevalt on põhimõtteliste vigadega töö tingimisi lõppkaitsmisele lubamine välistatud; 5) kuigi õppekorralduseeskirja punktis 258 reguleeritakse juhendaja kohustusi lõputöö juhendamisel ning muuhulgas on juhendaja ülesanne ka suunata lõputöö sisulist ja kirjalikku vormistamist, ei tulene ühestki normist, et juhendajaga koostöö mittetegemine välistaks lõputöö kaitsmisele lubamise; 6) isegi kui nõustuda vastustaja seisukohaga, et eelkaitsmiskomisjoni poolt tehtud otsus on rektori otsuse eelhaldusaktiks, oleks tulnud eelkaitsmiskomisjonil vormistada põhjendatud otsus selle kohta, millised 24.04.2009 protokollis nimetatud puudused olid jäetud likvideerimata. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-48-02 määruses leidnud, et eelhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku akti on vajalik siis, kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu. Selleks, et otsustada, kas ja millal oli kaebajal võimalik leida, et eelhaldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, tuleb vajadusel hinnata muuhulgas ka vastava haldusmenetluse keerukust, kas ja kuidas on haldusorgan täitnud selgitamiskohustust ja kas eelhaldusaktis on vaidlustamisviide. Seega ei saa kaebajale eelhaldusakti mittevaidlustamist ette heita, sest eelhindamiskomisjon ei ole kaebaja lõputöö teistkordsel läbivaatamisel mistahes põhjendatud otsust vormistanud ega selgitanud vaidlustamise korda. Samuti nähtub, et kaebaja on asunud tema jaoks negatiivse otsuse põhjendusi välja selgitama ning kindlaks tegema seda, kas ja kuidas selline otsus tema õigusi mõjutab. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 13.10.2009 otsus tühistada ning teha uus otsus, jätta J. O. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiste väidetega: 1) kuna kohtule esitatud kaebusest ei selgunud konkreetne vaidlustatav haldusakt, määratles kohus tulenevalt

§ 19

lõikest 7 oma 17.08.2009 määruses kaebuse esemeks Sisekaitseakadeemia rektori 04.06.2009 käskkirja nr 6.1-5/191. Sama määrusega pandi vastustajale kohustus esitada kaebuse kohta vastus ja vastuväiteid kinnitavad tõendid. Vastustaja esitas

§ 16lg 2 kohaselt need väited koos tõenditega, mida ta pidas HMS § 54 tulenevalt asjassepuutuvaks. Kuna kaebus oli ebaselge ja puudustega, ei 3

(7)3-09-1581 saanud vastustaja aga kasutada

§ 15

lõikes 1 sätestatud menetlusosalise õigusi ja anda konkreetseid asjassepuutuvaid seletusi, esitada tõendeid ja vastuväiteid; 2) eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 punkti 2 mõttes. Kuna rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 15 lg 2 ja lg 4 ning siseministri 23.01.2006 käskkirjaga nr 38 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia politsei eriala rakenduskõrgharidusõppe õppekava” (õppekava) sätestavad, et rakenduskõrghariduseõppe nominaalkestus on neli aastat ja õpe lõpeb lõputöö kaitsmisega, on vastustajal kohustus omal algatusel eksmatrikuleerida üliõpilane kaalutlusõiguseta õppekava nominaalkestuse lõppedes seoses õppekava täimise või täitmata jätmisega. Lõputöö tähtajaks mitteesitamise puhul on tegemist õppekava nominaalkestuse lõppedes õppekava täitmata jätmisega. Seega on eksmatrikuleerimisotsuse sisu määratud kindlaks eelkaitsmiskomisjoni protokollilise otsusega; 3) kui kaebaja leidis, et eelkaitsmiskomisjoni protokollilise otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, oli tal õigus õppekorralduseeskirja punktist 279 tulenevalt seitsme päeva jooksul otsusest või toimingust teadasaamisest arvates seda vaidlustada. Kuna kaebaja on sooritanud eksamid haldusõiguse üld- ja eriosa õppeaines, pidi ta mõistma, et eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus rikub tema õigusi. Vastavalt RakKKS § 24 lõikele 2 peavad üliõpilased järgima muuhulgas ka õppekorralduseeskirjas üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest; 4) eelkaitsmiskomisjoni otsusest kaitsmisele mittelubamise kohta teavitas kaebajat 15.05.2009 elektroonselt õppereferent E. N.. Kaebaja nimetatud otsust seitsme päeva jooksul ei vaidlustanud, vaid pöördus alles 28.05.2009 elektroonselt selgituste saamiseks õppereferendi poole. Kuna kaebaja oli vaide tähtaja ületanud ning ei taotlenud ka tähtaja ennistamist, käsitles vastustaja nimetatud pöördumist märgukirjana. Sellest tulenevalt oli kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamisel vaidlusaluse otsuse osas kaebuse esitamise tähtaeg

§ 9

lõikest 1 tulenevalt möödunud; 5) Riigikohus on lisaks halduskohtu poolt viidatule haldusasjas nr 3-3-1-48-02 tehtud määruses leidnud, et pärast tähtaja möödumist mõjuvate põhjusteta esitatud kaebuse rahuldamine võib rikkuda teiste protsessiosaliste õigusi ja põhjendatud huve, sealhulgas õiguspärast ootust, et tähtaegselt vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Vastustajal ja kolmandal isikul peab olema võimalus avaldada oma arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus pole menetlusnorme rikkudes tähtajast kinnipidamist eelmenetluses kontrollinud. Selline kohtupoolne menetlusviga ei tohi halvendada teiste protsessiosaliste seisundit. Seepärast on neil vastavalt

§ 15

lõikest 1 õigus taotleda tähtaja küsimuse lahendamist ka pärast eelmenetlust juhul, kui kohus ei ole andnud eelmenetluses võimalust tähtaja küsimuses seisukohta võtta või kui kohus on asunud asja sisuliselt läbi vaatama, kuid protsessiosalise arvates on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Samas ei ole kohus vastustaja poole vaidlusaluse otsuse tähtaja ennistamise osas pöördunud; 6) kohus ei ole järginud uurimisprintsiipi. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi. Kohus seda ei teinud. 7. J. O. palub kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele jätta Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebus rahuldamata, põhjendades taotlust järgmiselt: 1) referendi e-kirja ei saa lugeda võrdseks eelkaitsmiskomisjoni protokolliga. Esimene vaidlustatav haldusakt oli rektori 04.06.2009 käskkiri, millega kaebaja eksmatrikuleeriti. Nimetatud käskkirjas oli märgitud vaidlustamise ajaks 30 päeva; 2) väide, et kohus menetles kaebust, mis oli ilmsete puudustega, ei ole asjakohane. Vastustajal olid kohtumenetluses kõik võimalused enda vastuväidete ja kõigi tõendite 4

(7)3-09-1581 esitamiseks. Esitatud kaebusest selgub üheselt, missuguse otsuse kaebuse esitaja vaidlustas ning mis olid kaebuse esitamise sisulised ja õiguslikud põhjendused; 3) apellatsioonkaebusele lisatud tõendite esitamine ringkonnakohtu menetluses ei ole lubatav ja vastavalt

§ 16lõikele 1 ja Ts

MS § 237 ning § 238 lg 3 punktile 3 tuleb need dokumendid apellandile tagastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Apellandi esitatud tõendid tuleb võtta asja juurde ning kaebaja taotlus nende tagastamiseks jätta rahuldamata. Olukorras, kus halduskohus oleks uurimispõhimõttest lähtudes ise asja lahendamisel olulisi tõendeid piisavalt kogunud, oleks tulnud välja nõuda ka nimetatud tõendid. Asjaolu, miks apellant ei esitanud neid tõendeid juba halduskohtus, pole seetõttu tõendite juurdevõtmise otsustamisel määrav.
  2. Halduskohus pidas vaidlustatud haldusaktiks Sisekaitseakadeemia rektori 04.06.2009 käskkirja, millega kaebaja eksmatrikuleeriti. Apellant leiab, et rektoril puudus kaalutlusõigus olukorras, kus kaebajat polnud lubatud lõputöö kaitsmisele, tulenevalt asjaolust, et lõputöö kaitsmisele mittelubamisega ei olnud kaebajal võimalik õppekava nominaalkestusega mitteläbimisel õpinguid jätkata. Seega tulnuks apellandi arvates kaebajal vaidlustada eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus.
  3. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist tulenev halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2002 otsuse asjas nr 3-3-1-14-02 p 25). Halduskohus ei ole menetluse kestel andnud kaebajale selgitust, et vaidlustada tuleks ka eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus, millega otsustati kaebaja lõputööd kaitsmisele mitte lubada, ega ka rektori käskkirja tühistamisel selle akti vaidlustamist vajalikuks pidanud.
  4. Vaidlustatud rektori käskkirja põhjendati asjaoluga, et kaebaja ei esitanud nõuetekohast lõputööd ettenähtud tähtajaks (eelkaitsmiste 24.04.2009 protokoll nr 6.19/1). Ringkonnakohus märgib, et kuigi rektori käskkiri ei vasta vorminõuetele – 24.04.2009 protokollilise otsusega lubati kaebaja lõputööde kaitsmisele tingimisi ning lõputöö kaitsmisele otsustati teda mitte lubada eelkaitsmiskomisjoni 15.05.2009 otsusega (tl 117) –, ei too selline vormiviga kaasa HMS § 58 kohaselt käskkirja kehtetuks tunnistamist. Apellandil on õigus, et rektoril puudus kaebaja eksmatrikuleerimisel kaalutlusõigus: Sisekaitseakadeemia Nõukogu poolt kinnitatud Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise tingimuste ja korra § 28 lg 3 p 2 kohaselt eksmatrikuleeritakse üliõpilane Sisekaitseakadeemia algatusel, kui üliõpilane ei esita lõputööd ettenähtud tähtajaks. Kaebaja ei olnud läbinud õppekava (kaitsnud lõputööd) õppe nominaalkestuse jooksul ning lõputöö kaitsmisele mittelubamise tõttu ei olnud see enam võimalik.
  5. Seetõttu eeldab rektori käskkirja tühistamine ühtlasi eelkaitsmiskomisjoni 15.05.2009 otsuse vaidlustamist, millega kaebajat ei lubatud lõputöö kaitsmisele. Halduskohus ongi sisuliselt hinnanud rektori käskkirja tühistamisel eelkaitsmiskomisjoni otsuse õiguspärasust. Kohtupraktikas on korduvalt (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008 otsus asjas nr 3-31-56-08) selgitatud, et

§ 25

lg 4 ei luba halduskohtul ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Olukorras, kus eelkaitsmiskomisjoni otsused kaebaja suhtes kehtisid ning neid ei ole kohtus vaidlustatud, ei saa halduskohus tühistada vaidlustatud käskkirja põhjendusega, et eelkaitsmiskomisjoni otsused olid õigusvastased. 5

(7)3-09-1581
  1. Seetõttu oli halduskohtul kohustus kontrollida, kas kaebajal on efektiivsemalt võimalik kaebuse eesmärki – õpingute jätkamine ja kaitsmisele lubamine – võimalik saavutada eelkaitsmiskomisjoni 15.05.2009 otsuse ja võimalusel ka 24.04.2009 otsuse vaidlustamise teel.
  2. Apellant viitab küll Sisekaitseakadeemia Nõukogu poolt kinnitatud Sisekaitseakadeemia õppekorralduseeskirja punktile 279, mille kohaselt võib üliõpilane vaidlustada õppekorraldusliku otsuse seitsme päeva jooksul otsusest teadasaamisest, ent rakenduskõrgkooli seadusest ei tulene, et halduskohtusse pöördumisel oleks kohustuslik eelnevalt vaide esitamine. Kohtusse pöördumise tähtaega õppekorralduseeskiri ei reguleeri.
  3. Apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud E. N. 15.05.2009 e-kirjast kaebajale nähtub, et kaebajat teavitati kaitsmisele mittelubamisest. Kaebaja poolt e-kirja kättesaamist kinnitavaid tõendeid ei ole, ent kaebaja 28.05.2009 e-kirjast E. N.le nähtub, et kaebaja on kaitsmisele mittelubamisest teada saanud. Kaebajale eelkaitsmiskomisjoni otsuse protokolli või seal sisalduvate põhjenduste kaebajale kättetoimetamist esitatud tõenditest ei nähtu. Asjaolu, et kaebaja eelkaitsmiskomisjoni 15.05.2009 otsust ei olnud kätte saanud, kinnitab ka kaebaja ise.
  4. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt halduskolleegiumi 10.06.2009 määrus asjas nr 33-1-25-09), et kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti (

§ 9lg 1).

Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud (

§ 9lg 6).

  1. E. N. poolt kaebajale 15.05.2009 adresseeritud e-kirjas on selgitatud, et „protokoll põhjendustega tuleb, kuid antud hetkel“ pole see tööga hõivatuse tõttu võimalik. 28.05.2009 on kaebaja pöördunud uuesti E. N. poole eelkaitsmiskomisjoni otsuse põhjenduste selgitamiseks ning kaebajale vastati ilma komisjoni otsuse põhjendusi esitamata E. N. e-kirjaga 01.06.
  2. Kaebaja eksmatrikuleerimise käskkiri anti 04.06.2009, mille vaidlustamise tähtaeg ei olnud vaidemenetluse läbimise järel halduskohtusse 21.07.2009 pöördumise ajaks möödunud.
  3. Ringkonnakohtu arvates ei saa kaebaja poolt eelhindamiskomisjoni otsuse kättesaamiseks tehtud jõupingutusi pidada ebamõistlikult aeglaseks. Haldusorgani lubadus edastada isiku õigusi piirav haldusakt on mõjuv põhjus, miks haldusakti adressaat võib jääda ootama talle selle haldusakti kättetoimetamist. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebus selles osas on tähtaegne.
  4. Seetõttu oleks halduskohus pidanud tõendite piisava kogumise korral uurimispõhimõttest lähtudes selgitama kaebajale, et rektori käskkirja tühistamiseks tuleb kaebajal vaidlustada ka eelkaitsmiskomisjoni 15.05.2009 otsus.
  5. Ringkonnakohtus ei saa kaebaja sellist nõuet esitada (

§ 34lg 3 teine lause).

Et võimaldada kaebajal kaebust täiendada – eelhindamiskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks saab olla halduskohtu poolt uurimispõhimõttest tuleneva selgitamiskohustuse täitmata jätmine –, tuleb asi saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 6

(7)3-09-1581 21. Kuna ringkonnakohus saadab kaebuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks, ei võta ta ka seisukohta selle suhtes, kas eelkaitsmiskomisjoni otsus oli piisavalt põhjendatud, arusaadav ning kaalutlusvigadeta, st kaebaja lõputöö kaitsmisele mittelubamist põhjendatud asjakohaste ja lubatud kaalutlustega. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et eelkaitsmiskomisjoni otsuses kaalutlusvigade, sh mõne õigusaktidest mittetuleneva nõude täitmata jätmisega lõputöö kaitsmisele mittelubamise korral tuleb eelhindamiskomisjoni otsus tühistada. Lilianne Aasma Ruth Virkus Oliver Kask 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.