Obsah (4)

§ 76§ 164§ 101§ 113

2-08-83042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 21. juuni 2010 kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113, § 396 lg 1.

1. Kostja registreeris ennast 25.01.2007 väikelaenu taotleva isikuna SMS Kiirlaen OÜ interneti kodulehel www.smskiirlaen.ee sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Pärast autentimist saadeti kostja poolt esitatud e-mailil aadressile kontrollkiri, mille kätte saamist kostja kinnitas. Samuti saatis kostja tema poolt andmetes esitatud mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Peale mida aktiveeriti kostja poolt loodud kasutajakonto ning kostja sisestas kliendisüsteemi sisenemiseks kasutajatunnuse ning enda poolt registreerimisel valitud salasõna. Seega olid kostja isik autenditud.
2. OÜ SMS Kiirlaen ja kostja sõlmisid laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist laenu summas 4 000 krooni, mis kanti kostja pangakontole . Kostja kohustus laenu summas 4 000 krooni ja lepingutasu summas 800 krooni tagastama hiljemalt 09.02.
3. SMS Kiirlaen OÜ esitas kostjale ka laenu tasumiseks arve summas 4 800 krooni, viivisega 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustust ei täitnud, vaatamata hageja poolt kostjale edastatud sõnumitele ja e-kirjadele.
4. 19.03.2008 loovutas SMS Kiirlaen OÜ nõude hagejale vastavalt nõudeõigus loovutamise raamlepingule , millest hageja teavitas kostjat võlateatise ja korduvate hagihoiatustega, millele kostja ei reageerinud.
5. Laenulepingu punkti 11.1 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivise maksmine ei vabasta kostjat laenulepingu järgse tasumise kohustusest. Hageja arvestas viivist alates 10.02.2008 summas 27 458,40 krooni. Mõistlikkus põhimõttest lähtuvalt vähendas hageja viivise protsenti päevas 0,148%-ni ja seega on kostja viivisevõlgnevus 4 780,99 krooni. Kostja vastuväited
6. Kostja tunnistab nõuet ning palub võimalust lahendada antud asi kokkuleppega. Kohtu põhjendused
7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.
8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded 2 2-08-83042 ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 10.

§ 164

lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud võlanõuete üleandmise akti -6, mille kohaselt on SMS Kiirlaen OÜ loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Laenuleping punkti 10.1 kohaselt juhul, kui laenusaaja rikub lepingust tulenevaid kohustusi on laenuandjal õigus loovutada kõik laenusaaja vastu suunatud rahalised nõuded kolmandatele isikutele ning selleks on laenuandja poolt antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et nõue on loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana SMS Kiirlaen OÜ asemele. 11. Võlaõigusseaduse (

) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte vahel sõlmitud interneti vahendusel laenuleping (tl 3107), mille kohaselt võimaldas SMS Kiirlaen OÜ kostjal võtta kiirlaenu summas 4 000 krooni laenutasuga 800 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et eeltoodud lepingu oleks kostja sõlminud oma tahte vastaselt ja et kostja ei oleks aru saanud mis tingimustel ta lepingu sõlmis. SMS Kiirlaen OÜ kandis kostja kontole Hansapangas laenu summas 4 000 krooni (tl 38). Kostja kohustus laenu summas 4 000 krooni ja lepingutasu summas 800 krooni tagasi maksma hiljemalt 09.02.2008. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud tähtaegselt, seega võlgneb kostja hagejale 4 800 krooni. Kostja tunnistab võlgnevust ning seega leiab kohus, et võlgnevus on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 4 800 krooni. 12.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on vähendanud viivise protsendi päevas 0,148%-ni päevas ja palub kostjalt välja mõista viivise 4 780,99 krooni. Kostja tunnistab viivisenõuet, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 4 780,99 krooni. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka jätkata laenuandja poolt väljastatud arve alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 14.12.2009 kuni põhinõude täitmiseni 13. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 14. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 2-08-83042 Maire Lukk Kohtunik 4