Obsah (16)

§ 174§ 630§ 632§ 442§ 187§ 468§ 438§ 173§ 164§ 455§ 456§ 457§ 461§ 214§ 652§ 631

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-60734 K.H. versus K.G. elatise vähendamise nõud

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1. K.H. hagis K.G.i vastu elatise vähendamise nõudes: 1.1 jätta rahuldamata hagi ja mitte vähendada Viljandi Maakohtu 17.01.2005 otsusega K.H.lt väljamõistetud elatist K.G.i kasuks laste ülalpidamiseks mõlemale lapsele 1345 krooni kuus. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda 2.2 elatise väljamõistmises tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3. Selgitada: 3.1

§ 174

kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 3.5

§ 442

lg 10 kohaselt on kohtuotsuse peale lubatav edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja põhjendused Viljandi Maakohtu otsusega 17.01.2005 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 1345 krooni laste L ja K ülalpidamiseks mõlemale lapsele 1345 krooni kuus. Seoses majanduslike raskustega ei ole hageja võimeline elatis maksma sellises ulatuses. Tal on ka suur elatise võlg. Temalt on välja mõistetud elatis 18.09.2009 K V kasuks lapse K ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 04.08.

1. Peale selle maksab hageja vabatahtlikult elatis H H 750 krooni kuus lapse S H ülalpidamiseks. Hageja elab Soomes ja tal on uus perekond ja ülalpidamisel alaealine laps. Elab üürikorteris, kus tuleb tasuda kuus makseid 560 eurot. Vara hagejal puudub. Kuna Soomes on elu kallis, siis palub antud asjas elatist vähendada. Tema ülalpidamiseks on 5 last, siis ei ole temal võimalik elatist maksta nõutavas summas. Ta on võimeline elatist maksma 1000 krooni kummalegi lapsele kuus. Kostja põhjendused Kostja ei pea elatise vähendamist õigeks. Elatise võlgnevus käesolevaks ajaks on 139 214 krooni. Tema sissetulekuks on lastetoetused. Hageja hoiab kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale, mille eest on ka teda karistatud. K.H. on elatis maksnud jaanuaris 2010 500 krooni, märtsis 2010 600 krooni. Kohtukulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus ära kuulanud pooled ja uurinud asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kui kohtus lahendatavaks õiguslikuks küsimuseks on kostjalt väljamõistetava elatisraha PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras, ei kuulu igakuise elatusrahana kindlaksmääramisel hindamisele poolte varaline seisund ega lapse vajadused. PKS § 61 lg-st 4 tuleneb, et selles rahalises suuruses (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) on vanem 2 kohustatud lapse ülalpidamisest osa võtma, sõltumata vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s sätestatud miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole esitanud ja kohus ei tuvastanud erandlikke asjaolusid, mille kohaselt tuleks kostjalt elatis välja mõista alla seaduses kehtestatud alammäära. PKS § 61 lg 2 sätestab, et vanema varalise seisundi või laps vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väidab, et tal ei majanduslikult võimalik kostjale maksta elatist laste ülalpidamiseks 1345 krooni kuus mõlemale lapsele. Nõus on maksma 1000 krooni kuus. Kohtus leidis tõendamist kohtutäitur Kersti Vilbo poolt esitatud 19.02.2010 tõendiga, et hageja võlgnevus kostja ees 10.02.2010 seisuga on 139 214 krooni ja hageja on tasunud elatist ajavahemiku 01.01.2009 kuni 19.02.2010 kokku summas 4 275 krooni. Kostja väitel ei ole hageja temale peale elatise võla tasumist välja mõistetud elatist igakuiselt maksnud. Seega kohus leiab, et hageja väide, et tema on võimeline maksma elatist lastele 1000 krooni kuus, alusetu, kuna ta ei ole senini elatist lastele maksnud, vaid likvideerib tekkinud elatise võlgnevust. Hageja väited, et Soomes on elu kallis ja tema ülalpidamisel on 5 alaealist last, ei ole mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks kostjale, kuna niigi on elatis välja mõistetud alla miinimummäära. Käesoleval ajal on elatise miinimummääraks ühele lapsele kuus 2175 krooni. Hagejalt on välja mõistetud kohtuotsusega 1345 krooni kuus mõlemale lapsele. Samas on hagejalt välja mõistetud elatis 18.09.2009 K V kasuks 2800 krooni lapse K ülalpidamiseks, milline on tunduvalt suurem kui kostja kasuks välja mõistetud elatis ühe lapse kohta. Kohtus leiab, et hageja ülalpidamise kohustused peavad olema kõigi laste suhtes võrdsed ja ükski laps ei või olla majanduslikult vähem kindlustatud. Hageja nõue elatise vähendamiseks laste ülalpidamiseks ei ole põhjendatud, kuna kostja laste ülalpidamiseks on välja mõistetud elatis niigi alla miinimummäära. Seega peaks hageja paluma elatise vähendamist, kus elatis ületab miinimummäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-93-08 on asutud seisukohale, et Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Riigikohtu laheni 3-2-1-65-07 kohaselt üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et vanemal tuleb elatist nõudva lapse kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Hageja on kohtule esitanud tõendi, et ta on töötu ja saab töötuabiraha 400 eurot kuus. Hageja on kohtule esitanud teate töösuhte lõpetamisest alates 17.01.
2. ( tl.34) Kostja on esitanud kohtule tõendi lastetoimetuleku toetuste kohta ( tl. 25 ), millised on tema ainsaks sissetulekuks. Kohus leiab, et hageja ei ole teinud kõik selleks, et tagada oma laste ülalpidamise kohustust. 3 Hageja ei ole olnud enne töötu, kuid ikkagi on temal tekkinud elatise võlg kostja ees. Seega on hageja ise loonud endale oma tegevusega olukorra, kus tal on majanduslikult raske oma 5 lapse ülalpidamisega toime tulla. Teda on karistatud kriminaalkorras elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest ( tl. 40). Seega kohus leiab, et ei ole kohtus tuvastatud ühtegi mõjuvat põhjust, et hagejalt välja mõistetava elatise suurust vähendada. Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (

§ 468lg 3).

Poolte lapse ülalpidamise tagamiseks peab kohus vajalikuks tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmises viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 3).

Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb

§ 164

(Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas).

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 sätestatu kohaselt ülapidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Menetletavas ülapidamisasjas kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmist kostja kanda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (

§ 456lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 457lg 1).

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 461lg 1).

Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (

§ 461lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse

§ 214

lg-s 2 sätestatud tingimustel (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Helle Tamm Kohtunik 4