Obsah (5)

§ 217§ 218§ 115§ 101§ 127

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-21149 Otsuse kuupäev 16. juuni 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi K K hagi SH vastu kahju hüvitamise nõu

§ 217lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Müüdud asi ei vasta muu hulgas

§ 217lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

Müüdud asi ei vasta

§ 217

lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

1. Hageja väite kohaselt lepingu esemeks olev ehitis ei vastanud lepingu tingimustele. 2006.a. juunis vajus hageja jalg põrandas tekkinud auku ning põranda lahti võtmisel avastati defektid. Lepingus pooled kvaliteedinõuetes kokku ei leppinud. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinsener-ekspert on lepingueseme üle vaadanud 2007 aprillis ning andnud oma arvamuse (t. lk 27-32). Spetsialisti arvamuse kohaselt puudub ehitisel soojustus ning põrandad on läbi mädanenud, põranda all kasvavad eluohtlikud hallitusseened. Vaidlus puudub selles, et hageja soovis ehitist osta selleks, et seda kasutada elamiseks. Tuginedes spetsialisti arvamusele saab järeldada, et ehitis ei vastanud lepingutingimustele.
2. Kostja viide sellele, et ekspertiis oli tehtud alles aasta pärast asja üleandmist ning seetõttu ei ole selge, millal ning mis põhjustas puuduste tekkimise, on alusetu. Puudused ehitisel olid olemas asja üleandmise hetkel. Seda tõendab tunnistaja VBütlus. Tunnistaja kinnitas, et põranda vajumine oli visuaalsel vaatlemisel nähtav ning isik, kes ehitise müügiga tegeles ütles, et maja on soojustamata. Vastavalt

§ 218

lg 1 ja 3 vastutab müüja põhimõtteliselt alati müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral.

§ 218

lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

1. Hageja sai vaidlusaluse ehitise müügist ja selle seisukorrast informatsiooni ajalehest „Referent“ (t. lk 9). Kuulutuses oli märgitud, et ehitis on soojustatud ja selles on võimalik aastaringselt elada. Tunnistaja VBväitis, et ta selgitas kõikidele, kes tulid majaga tutvuma põranda probleemist ning müüja esindaja D ütles, et maja ei ole soojustatud. 3 Samas ei käinud hageja esindaja ND majaga tutvumas sellel päeval, millest rääkis tunnistaja. Seega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja oleks olnud eelnevalt teadlik sellest, et maja ei ole soojustatud.
2. Mis puutub põrandasse, siis tuginedes tunnistaja ütlustele, et põranda vajumine oli visuaalselt nähtav, oli ND seda maja ülevaatamisel võimalik näha. Samas ei olnud ND ehituse spetsialist, kes oleks maja ülevaatamisel võinud ilma põrandat lahti võtmata hinnata selle vajumise põhjusi. Tunnistaja VB väitis, et müüja ise ka ei olnud teadlik, mis põranda vajumise põhjustas. Tõendamata on asjaolu, et kinnistu müügihinnas oli juba eelnevalt arvestatud asjaoluga, et põrand tuleb välja vahetada. Pooled ei olnud ka lepingus nimetatud tingimust märkinud. Põranda remondi vajadusest ja väljavahetamisest räägivad pooled pärast lepingu sõlmimist ja asja valduse üleandmist (t. lk 57-70). Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud asjaolud, mis vabastaksid müüja vastutusest asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 11. Tuginedes

§ 101

lg 2 on kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sama paragrahvi 1.lõike punkt 3 järgi on võlgniku kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 12. Kahju suurus on tõendatud 10.10.2007 ja 03.11.2007 sõlmitud töövõtulepingutega. 10.10.2007 ND ja AS vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi alustati aadressil XXX põrandate remondiga. Tööde ja materjalide eest on tasutud kokku 61 000 krooni (t.lk 18-21). 03.11.2007 VA sõlmitud töövõtulepingu alusel jätkati töid põrandate ja seinte soojustamiseks. Tööde ja materjalide eest on tasutud 69 600 krooni (t.lk 22-26). Materjalide maksumus ja tööde teostamine kajastub ka tööde üleandmise aktides. Seega saab lugeda hageja poolt lepingu eseme puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi kahjuks, mis tekkis hagejal müügieseme lepinguga vastavusse viimiseks. Eelnevast lähtudes kuulub kostjalt välja mõistmisele kahju summas 1130 600 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4