Obsah (6)

§ 405§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-09-4585 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 10. mai 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-4585 Tsiviilasi KÜ

) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

§ 405lg 2 kohaselt on kohus hageja 27.04.2010 ära kuulanud.

Kostja ei ole kutsele sideasutusse järgi läinud, kutse on väljastatud kostjale kahel korral sh tähitult ja lihtkirjana. Kostjat teavitati kirjaga kohtuotsuse avaldamise ajast ja kohast, mille on kostja allkirja vastu kätte saanud. 7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Väljavõttega korteriomandi kinnistusregistriosast nr 15043701 (tl 31-32) on tõendatud, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand. KÜ põhikirja (tl 5-6) p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeks elamus asuvate korterite või mitteeluruumide omanikeks olevad füüsilised või juriidilised isikud. Põhikirja punktides 3.2.1 - 3.2.3 on sätestatud ühistu liikme kohustused korteriühistu ees. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldus- ja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid. Kostja ei ole arvete eest nõuetekohaselt tasunud alates veebruarist 2007 kuni käesoleva ajani, mistõttu on kostja võlgnevus hagi esitamise seisuga 22 498,18 krooni (tl 7-30).
2. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, 2 2-09-4585 sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid kohtule esitanud. Kostja väide, et tal ei olnud võimalik tasuda makseid tulenevalt objektiivsetest asjaoludest, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus märgib, et kostjal on kohustus täita oma seadusest tulenev kohustus nõuetekohaselt, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 22 498,18 krooni hageja kasuks. Menetluskulud
4. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 3