lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude tunnustamise kostja pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja hagejale nõuetekohaselt üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 1 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50763. Kostja on jätnud hagejale tasumata üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 2 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50796, summas 367 911,02 krooni ning üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 3 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arve nr 50823, summas 151 091,92 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja oma nõuet piisavalt tõendanud, kuna hageja ei ole tõendanud, et OÜ A E nimel aktidele alla kirjutanud isik oleks omanud õigust võtta OÜ A E nimel käsutuskeelu kehtivuse ajal kohustusi.
lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kostja esindajana võttis tööd vastu lepingu p 14.2.1 märgitud isik, mistõttu on kohtu hinnangul hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde kohta esitanud ühtegi pretensiooni, mistõttu tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et teostatud tööd olid lepingukohased. Kohtu hinnangul ei välista hageja nõudeõigust ka asjaolu, et aktid nr 2 ja 3 on allkirjastatud pärast kostja pankroti väljakuulutamist.
teisest lausest tulenevalt tuleks töö vastuvõetuks lugeda, kuna töö on valmis ning oluliste puudusteta. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hageja nõude tunnustamata jätmiseks. Hageja nõuet tuleb tunnustada OÜ A E (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus summas 537 398 krooni ja 49 senti. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja 3 kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.