← Eesti

2-09-35888/15

Obsah (8)§ 146§ 162§ 158§ 1§ 157§ 65§ 66§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2010.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-35888 Tsiviilasi OÜ P (varasema ärinimega OÜ

) § 158 lg-st

  2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta. Pankrotivara menetluse käigus müüdud ei ole vara puudumise tõttu. 2.Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta. 2.1.Vara välistamist ning tagasivõitmist ei toimunud, selliseid nõudeid

§ 146lg.

1 p. 1 alusel ei ole. 2.2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei ole makstud (

§ 146

lg.l.p.2) 2.3 Massikohustused puuduvad (

§ 146lg.l.p.3 ).

  1. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Menetluse käigus jaotusettepanekut koostatud ei ole ja ka muid väljamakseid võlausaldajatele teostatud ei ole.
  2. Andmed pandieseme müügist saadu kohta. Pandieset pankrotimenetluses ei esinenud. 5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikule teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ei ole, teadaolevat vara, mille tagasinõudmise aluseks on sellised asjaolud, mis võimaldavad esitada hagi ei ole.
  3. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Halduri tegevustoimingud olid seotud võlgniku tehingute uurimisega võimalike tagasivõitmise tehingute ja nende võimaluste analüüsimisega ja menetlustoimingute (nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine) läbiviimisega. Menetluse käigus analüüsiti 2008.a. ja 2009.a. majandustegevust ja võimalusi esitada tagasivõitmise hagisid või muul alusel pankrotivarasse hagide esitamiseks olevaid asjaolusid , kokkuvõtvalt haldur leidis et esinevad asjaolud tagasivõitmise hagide esitamiseks, kuid kindlad hagide rahuldamise võimalused on problemaatilised, riskide maandamiseks on vajalik läbi viia raamatupidamise tehingute revideerimine, mille jaoks pankrotipesas raha puudub. Halduri poolt on peetud raamatupidamist (esitatud on käibe-ja tuludeklaratsioonid). 2

(3)
  1. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad pole raha saanud on järgmised: 7.
  2. AM tunnustatud nõude suurus 45 100 krooni, II rahuldamisjärgus välja makstud Töötukassa poolt. 7.
  3. WP OÜ nõude suurus 1 222 029 krooni II rahuldamisjärgus vaidlustatud REOÜ poolt terves ulatuses. 7.
  4. MP tunnustatud nõude suurus 78 134 krooni II rahuldamisjärgus. Töötukassa poolt välja makstud 47 080 krooni. Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 31 054 krooni. 7.
  5. Priit Vask tunnustatud nõude suurus 291 836 krooni, II rahuldamisjärgus. Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 291 836 krooni. 7.
  6. REOÜ nõude suurus 226 236,02 krooni II rahuldamisjärgus, vaidlustatud WPOÜ poolt terves ulatuses 7.
  7. OÜ Incure Inkasse Angentuur tunnustatud nõude suurus 161 424,02 krooni II rahuldamisjärgus. Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 161 424,02 krooni. 7.
  8. R OÜ tunnustatud nõude suurus 65 360 krooni II rahuldamisjärgus Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 65 360 krooni. 7.
  9. Maksu -ja Tolliamet tunnustatud nõude suurus 28 824,97 krooni II rahuldamisjärgus. Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 28 824,97 krooni. 7.
  10. AS S tunnustatud nõue II rahuldamisjärgus põhinõude osas summas 125 761 krooni, vaidlustatud viiviste osa summas 26 364,15 krooni REOÜ poolt. Tunnustatud nõude osa saamata raha moodustab 125 761 krooni. 7.
  11. ME tunnustatud nõude suurus 200 000 krooni II rahuldamisjärgus Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 200 000 krooni. 7.
  12. OÜ S tunnustatud nõude suurus 40 120 krooni II rahuldamisjärgus. Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 40 120 krooni. 7.
  13. ESCO AS tunnustatud nõude suurus 91 712,90 krooni II rahuldamisjärgus Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 91 712,90 krooni. 7.
  14. LE OÜ nõude suurus 66 768,15 krooni II rahuldamisjärgus põhinõude osas summas 34 328,10 krooni tunnustatud, viiviste osas summas 32 440,05 krooni vaidlustatud REOÜ poolt. Tunnustatud nõude osas saamata raha moodustab 34 328,10 krooni. 7.
  15. EEAS tunnustatud nõude suurus 52 148,08 krooni II rahuldamisjärgus Nõude osa mille ulatuses pole raha saadud moodustab 52 148, 08 krooni.
  16. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta. Esitatud hagisid esitatud ei ole. 9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotiseaduse § 150 alusel 9.
  17. Ajutise halduri tasu ja kulutused moodustavad 26 598 krooni, kinnitatud Harju Maakohtu kohtumäärusega 18.november 2009.a. Ajutise halduri tasu on välja makstud. 9.
  18. Halduri tasu moodustab 16 900 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 577 krooni, kõik kokku 22 477 krooni. Halduri tasu arvestusel on juhindutud PankS § 23 lg
  19. Halduri töötunnid menetluses kokku moodustavad 34 tundi, tasu arvestuse aluseks märgib haldur 13 tundi ja tunnitasu määraks on arvestatud 1 300 krooni kokku 16 900 krooni, kulud menetluses 925 krooni. Halduri töö sisuks oli 2008.a. ja 2009.a. majandustegevuse dokumentide analüüsimine tunnid kokku 22 tundi, nõuete kaitsmise koosoleku, toimkonna koosolekute ettevalmistamine ja koosoleku läbiviimine 7 tundi, dokumentide koostamine kohtule ja aruannete esitamine Maksu-ja Tolliametile 5 tundi. Menetluskulude sisuks on kulud riigilõivule 100 krooni, paberi ja bürookulud 825 krooni.
  20. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. 3
(3)Pankrotimenetluse ajal oli suurema tähelepanu alla 2008.a. ja
  1. aasta, et välja selgitada ettevõtte maksejõuetuse põhjuseid ja määratleda maksejõuetuse tekkimise aeg. 2008.a. moodustas võlgniku raamatupidamise maht 3 369 561 krooni, sealhulgas kohustused moodustasid 5 380 058 krooni. 2008.a oli ettevõtte jaoks ebaedukas mis väljendus järgnevas. Esiteks puhasrentaablus langes pluss 13,3% miinus 13%-le millest on selgelt näha, et ettevõtte oli sattunud raskustesse, kuna isegi väike nihe (1-2%) viitab juba edukale või ebaedukale aastale. Teiseks teenis ettevõte 32 396 780 kroonise müügitulu pealt - 4 241 035 krooni kahjumit, mis oli eelmise
  2. aastaga võrreldes 294% vähem, kahjumi tekitas kulude suurenemine. Kulude suurenemine on täpsemalt näha kasumiaruannet uurides. Esiteks kulud kaubalt, toorelt ja teenustelt, allhangetelt suurenesid 13 213 397 kroonilt 33 791 284 kroonini (104,3%-ni) ehk ületasid müügitulu. Kolmandaks suurenesid tööjõukulud 1 063 488 krooni võrra 1 525 587 kroonini, kuigi töötajate arv märgatavalt ei suurenenud. Kui 2007.a töötas ettevõttes keskmiselt 2 inimest siis 2008.a keskmiselt 3 inimest. Kokkuvõtvalt võlgnik vaatamata majandustulemile ja makseraskustele oli 2008.a. jätkuvalt tegutsev ja mitte püsivates makseraskustes. 2009.aasta teisest poolaastast ettevõttes aktiivset majandustegevust ei toimunud. 2009.a. teises kvartalis realiseeriti varasid, nii moodustas 2009.a esimesel poolaastal varade muutus 3 369 538 krooni võrra, mis tuleneb lisaks varade müügile ka käibevarade muutustest. Müüdud varade arvelt on täidetud ettevõttele võetud kohustusi, kohustused vähenenud 2 081 808 krooni võrra. Vaatamata sellele, seisuga 12.10.2009.a moodustasid kohustused 3 298 250 krooni. Perioodi kahjumiks kujunes (3 369 538 - 2 081 808 = 1 287 730) 1 287 730 krooni, mis tuleneb varade likvideerimise tulemusena tekkinud kahjumist ja sellega seotud asjaoludest. Veel on võlgniku vara vähenenud peale põhivara müügi ka käibevara muutusega, ennekõike käibevara muutus toimunud nõuete ja varude osas. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded on vähenenud 204 356 krooni võrra ja lõpetamata ehitused mahakantud 1 105 795 krooni väärtuses (see on HRX logistikakeskus ehitustööd). Majandustegevuse tulemi langus ja sellega kaasneva makseraskuste tekkimine oli seotud ehitusturu mahu oodatust kiiremast langusest, mida eelkõige soodustas majanduskriis alates 2008.a., mis on kajastunud võlgniku majandustegevuse kasumilanguses. Ettevõttesiseselt tuleks ära märkida suurt kahjumit seoses HRX logistikakeskus ehitustöödega (-1 105 795 krooni). 09.10.2009.a. kohtule esitatud aruandes märkis haldur püsivalt maksejõuetuks tuleks võlgnik lugeda alates
  3. juuni 2009.a., oma arvamust põhjendas haldur sellega, et võlgnikul oli teada 2008.a. majandusaasta tulem, sealhulgas kahjum 4 241 035 krooni ja sellega kaasnev ühingu negatiivne omakapital -2 010 497 krooni. Samas tuleb möönda, et ainuüksi negatiivne omakapital ei tõenda ettevõtte püsivat maksejõuetust vaid on kindlaks märgiks selle kohta, et kui ettevõtte osanikud ei suurenda osakapitali või ei investeeri ettevõtte majandustegevusse, siis makseraskused süvenevad ja järgneb püsiv maksejõuetus. Võlgniku juhatuse liikme MP selgituste kohaselt 2009.a. teises kvartalis oli ettevõttel veel lootust probleeme võlausaldajatega lahendada, kuid kuna kokkulepetele maksete ajatamise osas võlausaldajatega ei jõutud ja ettevõtte võlausaldajad andsid sisse pankrotiavaldused, loobuti läbirääkimistest, seni kuni esines võimalus saavutada kokkulepe võlausaldajatega võis eeldada, et ettevõte oli suuteline oma kohustusi pikaajalises perspektiivis lahendama, seepärast tuleks ettevõtte lugeda püsivalt maksejõuetuks 2009.a. kolmandast kvartalist. Kokkuvõtvalt haldur konstateerib, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg.

3 tähenduses, see on tegevjuhtide suutmatust organiseerida edasist majandustegevust. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 4

(3)3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik

§ 1

lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 157p 2 alusel.

Kohus määras 10.06.2010 määrusega OÜ P (pankrotis) pankrotimenetluses deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ P (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. OÜ P (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Asja kohtuliku arutamise käigus võlgniku juhtide tegevuses raske juhtimisviga tuvastamist leidnud ei ole.

§ 65lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 66

kohaselt on halduril õigus lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu summas 16 900 krooni ja kulutused summas 925 krooni on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Sotsiaalmaks halduri tasult summas 5 577 krooni tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Raivo P halduri ülesannete täitmisest. Kuivõrd OÜ P (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha pankrotihaldurile. Peale osaühingu registrist kustutamist tuleb haldur vabastada halduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ P (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb määrata pankrotihalduri ettepanekul Mait Parts. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.