KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- mail 2010.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-70066 Tsiviilasi E E hagi N E vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 19.575.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: E E (ik xxx, elukoht: xxx) Kostja: N E (ka J , ik xxx, elukoht: xxx) esindajad Asja läbivaatamine
- aprillil 2010.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista N J elatusraha tema tütre V J , sünd. xxx.a., ülalpidamiseks E E kasuks 1000.- (üks tuhat) krooni kuus alates 22.12.2009.a., s.o. alates hagi esitamisest kohtusse, kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielust sündis xxx.a. tütar V J . Laps elab koos hagejaga.
- Kostjal on kooselust L P xxx.a. sündinud tütar K J .
- Kostjal on raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tema töövõime kaotuse protsent on 80%. Kostja ainukeseks sissetulekuks on tema töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus, mille suuruseks kokku on 3611.- krooni. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- Hageja palub 22.12.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt elatusraha minimaalses summas alates 2009.a. detsembrikuust.
- Oma nõuet kostja vastu põhjendab hageja sellega, et kostja ei osale lapse ülalpidamisel alates
- septembrist 2006.a., mil poolte abielulised suhted lõppesid. Hageja ise on töötu alates 06.01.2010.a., kuid töötu abiraha ta väidetavalt ei saa.
- Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 3480.- krooni. Lapse igakuised kulutused koosnevad eluasemekulust 900.- krooni, toidurahast 800.- krooni, kulutustest tervishoiule 300.- krooni, kulutustest hügieenitarvetele 80.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 500.- krooni ning muudest vältimatutest püsikuludest, s.h. lapse lasteaiatasust 900.krooni.
- Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, tõendid selle kohta, et hageja on Eesti Töötukassas registreeritud töötuna ja, et talle ei maksta töötutoetust alates 01.03.2010.a., korteriomandi xxx müügi- ja asjaõiguslepingu, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist ja Tallinna Pensioniameti tõendi talle makstava peretoetuse kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja hagi ei tunnista. Oma vastuses hagile märgib ta, et on invaliid seoses vaegkuulmisega ja tema sissetulekuks on 3500.- krooni. Sellest summast peab ta tagastama laenu 250.- krooni kuus. Muu vara tal puudub.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja arstliku ekspertiisi otsuse, millega on tuvastatud, et tal on raske puue mis põhjustab lisakulutusi ning, et tema töövõime kaotuse protsent on 80%, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist ja K J sünnitunnistuse. Kohtuistung. Lk
(5)2
- Kostja 20.04.2010.a. kohtuistungile ei ilmunud. Mõjuvast põhjusest, mis teeks tal istungile ilmumise võimatuks, kostja kohut ei teavitanud. Hageja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil kostja osavõtuta. Kohus pidas hageja taotlust põhjendatuks ja arutas asja kohtuistungil sisuliselt kostja osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning uurinud kohtule poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lisaks eeltoodud seadusesätetele kohaldab kohus ka PkS § 61 lg 4 sätestatut, mille kohaselt ei või igakuine elatise suurus ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning lõigetest 5 ja 6 p 1, milliste kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla lõikes 4 sätestatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ( lg 5) või kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu ( lg 6 p 1).
- Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, sest kohtuotsuse p-s 11 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 3480.- krooni. Lapse igakuised kulutused koosnevad eluasemekulust 900.- krooni, toidurahast 800.- krooni, kulutustest tervishoiule 300.- krooni, kulutustest hügieenitarvetele 80.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 500.- krooni ning muudest vältimatutest püsikuludest, s.h. lapse lasteaiatasust 900.krooni. Kostja lapse ülalpidamiskulude suurust vaidlustanud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi, on kohus seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutused lapse ülalpidamiseks on põhjendatud. Üldtuntud asjaoluks on see, et laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka puuvilju, mahla ja maiustusi, samuti see, et laps vajab eluaset kus elada ning eluaseme kasutamisega kaasnevad ka kulutused. Üldtuntud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus leiab, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada ka seda, et lapsel on kulutused seoses enda hügieeni eest hoolitsemisega ning aegajalt ka ravimite ostmisega, samuti kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus summat 3480.- krooni.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord, mida kohus peab samuti arvesse võtma elatise suuruse kindlaksmääramisel ning millised on muud Lk
(5)3 asjaolud mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel ning kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtted ja hageja korteriomandi müügi- ning asjaõiguslepingu. Poolte varalist olukorda tõendavad ka Eesti Töötukassa tõendid, mille kohaselt on hageja alates 06.01.2010.a. töötu ning töötu abiraha talle alates 01.03.2010.a. ei maksta, samuti arstliku ekspertiisi otsus kostja kohta, mis tõendab, et kostjal on raske puue mis põhjustab lisakulutusi ning, et tema töövõime kaotuse protsent on 80%. Arvestades asjaoluga, et hageja on käesoleval ajal töötu, et talle ei maksta töötu abiraha ning, et hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on tema ainukesteks sissetulekuteks Maardu linna poolt makstav toimetulekutoetus, mille suurus on ulatunud kuude lõikes 1849.- kroonist kuni 2517.- kroonini, ja riigi poolt makstav peretoetus 300.- krooni, samuti sellega, et kostja ainukesteks sissetulekuteks on tema töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus, mille suuruseks kokku on 3611.- krooni, ning sellega, et kostjal on lisaks hagejaga sündinud tütrele ka kooselust L P xxx.a. sündinud tütar K J , kelle ülalpidamiskohustus kostjal samuti on, ja lõpetuseks ka sellega, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ja, et väljamõistetav elatis ei või olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 1000.- krooni, s.o. alla PkS § 61 lg 4 sätestatud alammäära. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostjal on laen, mida ta peab tagastama 250.- krooni kuus, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, sest laenukohustuse on kostja võtnud endale vabatahtlikult, mistõttu ei saa see mõjutada lapsele makstava elatise suurust. Kohus selgitab menetlusosalistele, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 14. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist alates 2009.a. detsembrikuust, kuulub elatis väljamõistmisele alates 22.12.2009.a., s.o. päevast kui hagi kohtusse esitati. Menetluskulude jaotamine. 15. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Ka ei olnud käesolevas tsiviilvaidluses pooltel muid menetluskulusid. Tsiviilasja hinna määramine. Lk
(5)4 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis miinimumsummas ja käesoleval ajal on minimaalse elatise suuruseks 2175.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 19.575.- krooni (9 x 2175). Kohtunik: Lk
(5)5