Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-09-53144 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-53144 T

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks 2 2-09-53144 määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on esitanud laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks, mis on kantud kostja pangakontole 05.01.
2. Kostja kohustus laenu tagastama koos lepingutasuga 700 krooni, kokku 3 700 krooni 05.02.2007 (tl 5-8). Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu loovutas OÜ PLS nõude OÜ-le AF(tl 6). Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 3 000 krooni ja lepingutasu 700 krooni. Kostja märgib, et ei ole sõlmitud laenulepingut sõlminud, seda tegi kostja eest noormees, kes meelitas kostja panka ja sõlmis kostja nimel vastavad dokumendid. Samuti nõutakse kostjalt smslaene, mida kostja ei ole võtnud. Kohus märgib, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Laenutaotlus on sõlmitud läbi interneti, kasutades selleks kostjale väljastatud pangakaarti ja paroolikaarti ning laen on kantud kostja arveldusarvele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei kandnud laenu kostja arveldusarvele ning, et kostja paroolikaart ja pangakaart oleks varastatud olnud või, et keegi noormees meelitas kostja panka. Seega on kohus seisukohal, et on kostja enda risk, kui kostja on allkirjastanud vabatahtlikult lepinguid ja andnud kasutada võõrastele enda ID-kaarti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus 3 000 krooni ja lepingutasu 700 krooni.
3. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 05.02.
4. Laenulepingu p. 9 (tl 11) järgi lepingust tulenevate maksekohustuste mittenõuetekohasel täitmisel on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist 0,5% kalendripäevas. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 2 999 krooni. Kohus võttes arvesse kostja rasket majanduslikku seisu ja asjaolu, et kostja on töövõimetuspensionär, siis on ebamõistlik kostjalt välja mõista viivis summas 2 999 krooni. Kohus leiab, et viivist tuleb vähendada 50% ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista viivis summas 1 499,50 krooni. Menetluskulud 12.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kooskõlas

§ 162lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmise osa määramisel ei mõjuta viivise nõude osaline rahuldamine. Põhinõue millelt hagi esitamisel tuleb riigilõivu tasuda on kostjalt täies mahus välja mõistetud.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 3