KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16.06.2010.a. Tallinn, Kentmanni Koht

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta COÜ menetluskulud IGOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
2. Pooled sõlmisid 2009.a. veebruaris suulise tähtajatu laenulepingu ja selle alusel andis hageja kostjale laenu 11000 EUR-i (172113 krooni) vastavalt pangaülekannetele 18.02.2009 3200 EUR ja 18.02.2009 7800 EUR. Hageja palus 21.07.09 teatas, et ütleb laenulepingu üles ja palus laenu tagasi maksta 25.09.
3. Hageja ütles lepingu üles. Kostja laenu ei tagastanud. Seisuga 01.10.2009 on kostja laenuvõlg 172113 krooni. Hageja palub nimetatud laenu kostjalt välja mõista, samuti mõista välja viivis protsendina alates hagi esitamisest

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja soovis laenu saada. Hageja kandis kostjale üle suured rahasummad. Hageja juhatuse liikme ja J. S omavahelised suhted ei oma käesolevas vaidluses tähendust.

1. Tõendid: pangakonto väljavõtted, maksekorraldused, pretensioon, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kostja vastus
2. Poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, kuna seda pole suulises ega kirjalikus vormis sõlmitud. Kostja ei ole tahet avaldanud laenu saada. Maksekorralduste selgitus oli hageja juhatuse liikme A. D väljamõeldis, et teha raamatupidamise kandeid. 2009.a. kandis hageja mitu korda kostja kontole raha ja need tagastati ka paari nädala jooksul. Hageja juhatuse liikme ja kostja juhatuse liikme tütre, kes töötas kostja juures, vahel olid isiklikud, lähedased suhted 2005.a. lõpust –
3. a. juulini. Hageja juhatuse liige A. D võttis osa J. S ülalpidamisest selliselt, et kandis üle raha, mis kulus mitmeks otstarbeks, sj kingituste otsmiseks ja samuti raisati raha A. D isiklikeks vajadusteks ning A. D tegi ülekandeid hageja arvelt. 2009.a. suhted halevenesid ja A. D ähvardas kogu raha, mille oli andnud, tagasi nõuda.
4. Tõendid: J. S SMS kirjade väljavõte, äriregistri väljavõte. Kohtu põhjendused 5.

§ 76

g 1 järgi peavad pooled kohustusi täitma vastavalt lepingule,

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust, on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja § 101 lg 1 p 6 alusel viivist. 6.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 7. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib tahteavaldus teha mis tahes viisil ja lg 3 alusel on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, milles võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg.

§ 9

lg 1 loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmisega või muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 8. Kostja väitis, et pooled pole sõlminud laenulepingut, kuna hageja juhatuse liikmel ja kostja töötajal olid suhted ning tegelikult kandis hageja kostjale raha eesmärgiga soodustada kostja juhatuse liikme tütart (kostja töötajat J. S), millega hageja ei nõustunud. Kohtule esitatud kostja J. S sideteenuste väljavõttest nähtub, et A. D, kes tõepoolest on hageja juhatuse liige (äriregistri väljavõte), on saatnud J S isikliku laadi sõnumeid seoses nendevaheliste isiklikku laadi suhete halvenemisega ja lubanud kogu raha tagasi nõuda, ent sõnumitest ei nähtu, millise kokkuleppe või muu õigussuhte alusel antud raha, millises ulatuses ta kavatseb tagasi nõuda. Seega ei ole tõendatud kostja väited sellest, et hageja COÜ kandis raha 11000 EUR-i kostja kontole kostja juhatuse liikme tütre huvides ja teda soodustades, täites sedaviisi nende, so A. D ja J. S vahelisest võimalikest õiguslikest suhetest tulenevaid kohustusi kostjale kui kolmandele isikule

§ 76lg 3 (täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule) tähenduses ja seda A.

D korraldusel. Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatud A. D konto väljavõttest, et tema on oma kontolt maksnud raha J. Sle (lk 81), mis kinnitab hageja väiteid sellest, et pooltevahelisel laenul ei ole seost a. D ja J. S vaheliste õiguslike suhetega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja vastuväited sellest, et poolte vahel pole 2

§ 9lg 2 järgi.

Kohtul puudub alus kahelda selles, et makskorraldusel viidatud selgitus „laen“ tähendaks midagi kuud kui laenu andmist kostjale, sest vastupidist ei ole kostja tõendanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled sõlmisid lepingu, pooltevaheline leping vastab laenulepingu tingimustele

§ 396lg 1 järgi, st kostja sai hagejalt raha laenuks.

10. Vaidlus puudus selles, et tegemist oli intressita laenulepinguga ning et leping oli tähtajatu.

§ 398

lg 1 alusel võib laenuandja tähtajatu laenulepingu üles öelda sellest 2 kuud ette teatades. Kohtule esitatud pretensioonist 21.07.2009 (lk 9) nähtub, et hageja on kostjale 21.07.2009 avaldusega laenulepingu üles öelnud 25.07.2009 nõudes kohustuse täitmist. Seega on hageja kooskõlas

§ 398lg 1 2.

lausega pooltevahelise laenulepingu üles öelnud ning vastavalt

§ 398lg 1 1.

lausele on hagejal kui võlausaldajal õigus lepingu ülesütlemise tõttu nõuda laenu tagastamist e. kohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et laenatud rahasumma 11000 EUR.-i e. 172223 krooni oleks hagejale tagastatud. Seega on kostja kohustust rikkunud

§ 100tähenduses.

Eeltoodu alusel on hagejal kooskõlas

§ 76

lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 396 lg 1 ja § 398 lg 1 õigus nõuda kohustuse täitmist e. laenu tagastamist ja seega on hageja nõue põhivõla nõudes tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 172113 krooni. 11. Hageja palus välja mõista kostjalt alates hagi esitamse ajast, so 02.10.2009 seaduses sätestatud ulatuses viivis. TsMS § 367 võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise, mis pole veel hagi esitamise ajaks sissenõutav, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 alusel võib võlausaldaja alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest nõuda viivist kohustuse täitmisega viivitamise korral ja § 113 lg 1. 2. lause järgi on viivis

§ 94

sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas.

§ 398

lg 1 alusel oli hagejal õigus nõuda pärast lepingu ülesütlemist kohustuse täitmist, kostja ei ole seda ei hagi esitamise ajaks ega ka pärast seda teinud, seega on kostja viivituses

§ 100tähenduses. Eeltoodu tõttu on hageja viivisenõue Ts

M § 367 ja

§ 113

lg 1 alusel viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamise ajast 02.10.2009 tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt alates 02.10.2009 välja mõista viivis

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras põhinõudelt (172113 krooni) kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kohtul puudub vajadus anda hinnang kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, kuna puudutab teiste isikute vahelisi suhteid ega seostu ülalviidatud pooltevahelise laenuga. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulus rahuldamisele ja seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 3