lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik Hageja esitas I V vastu hagi liikluskahjude ning käsitluskulude väljamõistmiseks summas 28 225,15 krooni. Kohus rahuldas oma 13.04.2010 määrusega hageja taotluse AV kaasamiseks menetlusse kaaskostjana. AV tunnistas oma 03.06.2010 kohtule tehtud avaldusega hagi. Hageja loobus oma 08.06.2010 avaldusega haginõudest I V vastu. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele
lg 1 alusel, mille järgi kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas
lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt
lg 3, kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 6, mille kohaselt on kindlustusandjal või garantiifondil õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti LKindlS § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. Kindlustusjuhtumiks olnud liiklusõnnetus toimus 12.04.2007 ning sel hetkel puudus õnnetuse põhjustanud sõidukil liikluskindlustus. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud hageja poolt liikluskindlustuse tavalepinguga nr XXX, tekkis hagejal kannatanu ees liikluskahju hüvitamise kohustus summas 24 543,61 krooni. Sellele lisandus hageja poolt kantud käsitluskulu summas 3681,54 krooni, st kõik kokku 28 225,15 krooni.
S § 48 lg 3 järgi nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kindlustusvõtjaks on LKindlS § 5 lg 1 järgi sõiduki omanik ehk I Va, kelle sõnul kuulus sõiduk tema abikaasa AVga ühisvarasse. Oma nõudest I V vastu hageja loobus.
lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja pole oma õigeksvõtu avalduses hageja poolt esitatud asjaolusid vaidlustanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuna hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt
lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 6000 krooni. Arvestades asjaolu, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega, tuleb
Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.