hagile. 1 Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva apellant ellant soovib asja arutamist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui ap kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 19.08.2009 esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS Viru Maakohtule hagi J K vastu võlgnevuse 8160 krooni ja menetluskulude (1800 krooni) hüvitamise nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on omandanud nõude J K vastu summas 8 160 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen (esialgne võlausaldaja) ja Era Liisingu Inkassoteenused AS´i vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 10.12.2006 lepingu nr 21221 , mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 10.12.2006 esitas kostja laenutaotluse 2000 krooni saamiseks kolmekümneks
kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kostja ei ole kohtuistungile mitteilmumise mõjuvate põhjuste olemasolust kohtule teatanud, kohtuistungi ajast ja kohast on talle teatatud kättetoimetatud kohtukutsega, mille ta on isiklikult allkirja vastu kätte saanud 24.08.2010. Kuivõrd kostja hageja esitatud kompromissettepanekule ei ole vastanud ja ei ole ka kohtuistungile ilmunud, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud.
lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma koos intressidega tähtaegseks tagastamiseks täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. 3 VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on viivituses olnud rohkem kui kolm aastat. Täiendavat viivisnõuet hageja ei ole esitanud ning piirdub hagiavalduses esitatud ja kohtuistungil vähendatud viivisnõudega summas 3000 krooni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingujärgseks intressinõudeks on 550 krooni. Nõude loovutamise õiguse ja alused sätestab VÕS § 164. Kostja poolt hagile põhjendatud vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil vähendatud nõude ulatuses, s.o. kokku summas 5550 krooni, millest põhivõlg koos intressidega moodustab 2550 krooni ja viivisnõue summas 3000 krooni. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi rahuldamisel hageja poolt kohtus vähendatud ulatuses tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda vastavalt vähendatud nõudele. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude taotluses on kuluna märgitud hageja poolt kostja vastu esitatud nõude osas tasutud riigilõiv (vastavalt põhinõude ja suurema viivisnõude summast tulenevale hagihinnale ja ka materjalide väljatrüki ja paljundamise tasule) kokku summas 1800 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 09. oktoobril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.