lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 18.01.2010 Eesti Haigekassa esitas Harju Maakohtule hagi kostjalt VR õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 7265 krooni väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 08.07.2008 otsusega kriminaalasjas 1-08-6937 tunnistati kostja süüdi KarS § 121 järgi selles, et 05.12.2007 Tallinnas Männiku tee 102 asuva AS M territooriumil kahjustas MB tervist, lüües teda korduvalt jalgadega pea ja keha piirkonda, põhjustades sellega M. B füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 05.12.2007 saadud tervisekahjustustega seoses M. B osutati AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Medicum ja AS Lasnamäe Perearstikeskus poolt tervishoiuteenuseid. Eeseti Haigekassa on tasunud eelnimetatud raviasutustele raviteenuste arvete alusel M. B osutatud raviteenuste eest kokku 4080 krooni ning maksis OÜ Lasnamäe Perearstikeskus töövõimetuslehtede alusel M. B ajutise töövõimetuse hüvitist perioodi 05.12.2007 – 16.01.2008 eest kokku summas 3185 krooni. Seega on haigekassa kandnud kostja poolt M. B vastu toime pandud teo tagajärjel kahju kokku 7265 krooni. Vastuseks kostja vastuväidetele 25.03.2010 hageja märgib, et jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et tervisekahjustused tekitas M. B kostja. Hageja nõuab kostja käest tagasi ainult neid kulusid, mida hageja kandis kannatanule 05.12.2007 kuriteoga tekitatud tervisekahjustuste tõttu. Seetõttu on põhjendamatud kostja vastuväited, et kannatanul olid jalad juba enne haiged. Hageja poolt esitatud nõue on tsiviilõiguslik nõue ning see ei riku kriminaalmenetluse raames sõlmitud kostja kokkuleppeid prokuröriga. Kostja kohustused teiste isikute ees ei mõjuta hageja nõudeõigust ega vabasta kostjat vastutusest hageja ees. KOSTJA VASTUS 18.03.2010 kirjalikus vastuses kostja hageja nõuet ei tunnista, sest see rikub kostja kokkulepet prokuröriga. Prokuröriga sõlmitud kokkuleppe kohaselt määrati kostjale rahatrahv 8000 krooni riigile, kostja kanda jäid kohtukulud ja 1000 krooni ravitasud. Kohtuotsus tehti vastavalt kokkuleppele. Kostja väidetel oli intsidendi põhjustajaks kannatanu M. B ise, kostja kasutas enda kaitsmiseks liigsel jõudu ning tunnistas end hiljem süüdi, et asi kiiremini lõppeks. Haigla märkis, et kuriteo tagajärjel oli kannatanul katki näpp ja haige põlv. Kostja teada kannatanul olid juba enne kaklust haiged jalad, mille pärast ta oli pidevalt haiguslehel. Oma sõrme lõhkus kannatanu vastu kostja pead. Kostja märgib, et ei saanud M. B teha selliseid vigastusi, kuna lõi teda ainult pähe. Lisaks kostja märgib, et ta ei suuda kahjutasu maksta, sest ta on juba 7 kuud töötu, kostja õpib ja saab peatselt isaks, tal on õppekrediit 37 000 krooni ja kohtutäituri võlg 1600 krooni, tema arve on arestitud, isiklikku vara ei oma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 lg 1 alusel kohus teeb kohtulahendi kirjalikus menetluses. Pooltele oli menetlusse võtmise määruses selgitatud õigust olla ärakuulatud, pooled enda ärakuulamist ei taotlenud, vaid esitasid kohtu määratud tähtpäevaks oma kirjalikud seisukohad. Kohus, tutvunud poolte esitatud seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.