Obsah (11)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 142§ 145§ 42§ 35§ 9§ 6§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-20996 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 05.märts 2010, Tallinn Tsiviilasi Aktsiaselts Sw

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib 5 võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist.

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (

§ 145lg 1).

1. Käenduslepinguga on kostjad võtnud endale kohustuse vastutada solidaarselt OÜ GS(pankrotis) laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga. Käenduslepingus on käendajate vastutuse piirmääraks määratud 3 500 000 krooni. Käenduslepingu punkti 2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käendajad vastutavad lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui laenusaaja esitab panga nõudele vastuväite, sh kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite laenusaaja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. Käenduslepingu punktist 4 nähtuvalt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks lepingujärgse iga makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Käenduslepingule allakirjutamisega andsid käendajad pangale nõusoleku ja õiguse võtta käendajate arvelduskontodelt pangas maha laenusaaja poolt tähtaegselt tasumata käendatava kohustuse makse(d) (käenduslepingu punkt 5). Vaidlust ei ole, et põhivõlgniku poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu hageja ütles laenulepingu 27.06.2008 üles. Hageja teavitas kostjaid võlgnevusest 01.07.2008 ja 16.01.2009 saadetud teatistes, paludes võlg tasuda. Kostjad siiani võlga tasunud ei ole. Kostjad ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Põhivõlgniku OÜ GS(pankrotis) pankroti 27.11.2008 väljakuulutamise seisuga võlgnes OÜ GS(pankrotis) laenulepingu alusel hagejale põhivõlana 1 966 533,18 krooni, põhiosa viivistena 529 165,87 krooni ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx tagatistasu viivisena 2 113,93 krooni. Seega kokku on kostjad käenduslepingu alusel kohustatud solidaarselt hagejale tasuma võlgnevuse 2 497 812,98 krooni. Kostjate vastuväiteid käenduslepingu kehtivuse kohta käsitleb kohus otsuses edaspidi.
2. 08.04.2008 sõlmisid hageja ja kostjad käenduslepingu nr 08-050750-KÄ, mille alusel kostjad võtsid endale kohustuse tagada solidaarselt põhivõlgnikuga 08.04.2008 arvelduskrediidilepingust ja selle lisadest tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmine hageja ees, vastutades võlgnetava summa tasumise eest kuni 500 000 krooni ulatuses. Käenduslepingu muud tingimused kattuvad kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud tingimustega. Pankroti 27.11.2008 väljakuulutamise seisuga võlgnes põhivõlgnik arvelduskrediidilepingu alusel hagejale 515 503,91 krooni, sh põhivõlg 414 135,84 krooni, põhiosa viivised 88 431,11 krooni, intress 9 793,71 krooni, KredEx tagatistasu 2 647 krooni ning KredExi tagatistasu viivis 496,25 krooni. Kuna kostjate solidaarne käendus oli piiratud 500 000 krooniga, vastutavad kostjad arvelduskrediidivõlgnevuse eest selle summa ulatuses.
3. Kohus leiab, et kostjate väited käenduslepingute tühisuse kohta ei ole põhjendatud. Kostjad on seisukohal, et käendusleping on tühine kahel alusel: 1) käendusleping on heade kommetega vastuolus, sest hageja kasutas ära kostjate seotust ja majanduslikku sõltuvust põhivõlgnikust ning sundis sõlmima käenduslepingut järjest suuremate summade peale olukorras, kus kostjate sussetulekud ega varalised seisundid ei võimaldanud tasuda hageja ees ka väikest osa tagatud laenudest. Hageja käenduslepingute sõlmimisel kostjate maksevõimet ja varanduslikku seisundit ei kontrollinud ning sellega hageja rikkus head pangandustava ning TsÜS § 88 alusel on käendusleping tühine. 2) käendusleping kui tüüptingimus on kostjaid ebamõistlikult koormav ning on tühine

§ 42lg 1 alusel.

Kostjad leiavad, et kohustades isikuid sõlmima lepingut summas, mille reaalne 6 täitmine käib käendajale ilmselgelt üle jõu, ei vasta nimetatud tüüptingimus ka headele kommetele. 8. Kohus leiab, et kostjate väited on õiguslikult ebapädevad ning esitatud sooviga vabaneda vastutusest.

§ 35

lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse seisu. Laenulepingu või arvelduskrediidilepingu tüüptingimusena saaks olla käsitatav käenduslepingu sõlmimise kohustuse sätestamine vastavalt laenu- või arvelduskrediidilepingu sõlmimise eeldusena. Tüüptingimuseks ei saa olla käenduslepingu sõlmimise tehing iseenesest. Vaidlusaluses laenulepingus on tagatistena nimetatud lisaks kinnistute ühishüpoteegile ja kommertspandile ka HL, RPi ja MJkäendused. Konkreetsete isikute käendus ei vasta

§ 35

lg-s 1 sätestatud tüüptingimuse definitsioonile, sest see tingimus on seatud konkreetselt selle lepingu ja nende käendajate jaoks. Eeltoodu alusel kohus ei arvesta kostjate vastuväiteid käenduslepingu kui tüüptingimuse tühisuse kohta. 9. Samuti ei ole hageja käitumine käenduslepingute sõlmimisel kohtu hinnangul vastuolus hea pangandustavaga. Kostjad püüavad panna kogu vastutust lepingute sõlmimise eest hagejale. Seejuures jätavad kostjad tähelepanuta, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste esitamise teel (

§ 9lg 1).

Kostjate väidetest jääb mulje, et tegemist on vaimselt keskmisest vähemvõimekate inimestega, kellel puudub selge arusaamine ümbritsevast tegelikkusest ja keda on seetõttu ära kasutatud. Kostjad olid käenduslepingute sõlmimise ajal ja on praegugi OÜ GS(pankrotis) juhatuse liikmed ja osanikud, laenulepingu on põhivõlgniku nimel allkirjastanud samuti H. L . Lisaks on hageja esile toonud ja kostja Lon kinnitanud, et ta oli veel mitme teise äriühingu osanik ja juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on ka R. P veel teise äriühingu (OÜ M ) ainuosanik ja juhatuse ainuliige. Seega on põhjendatud eeldada, et kostjatel on arusaamine äritegevuse ja rahaasjade korraldusest, sh lepingute sõlmimisega kaasnevatest kohustustest. 10. Põhivõlgniku juhatuse liikmete ja osanikena olid kostjad huvitatud, et nende äriühing saaks laenu. Laenulepingu tühisust ei ole kostjad väitnud, vaid on sellest tulenevaid põhivõlgniku kohustusi kinnitanud. Kostja H. L se märgib oma vastuses, et tulenevalt tegevusala eripärast ei olnud OÜ-l GS kinnisvara ega olulises määras põhivahendeid. Seega on mõistetav, et laenuandja nõudis enne ettevõttele suures summas laenu andmist täiendavaid tagatisi. Kostjad juhatuse liikmetena võisid valida, kas hageja nõudmistega nõustuda või mitte. Kostjad põhivõlgniku juhatuse liikmetena omasid kontrolli ka põhivõlgniku kohustuste täitmise üle. Laenu- ja käenduslepingute sõlmimisel pidid kohtu hinnangul eelkõige kostjad ise hindama põhivõlgniku ja enda maksevõimet ja võimet võetud kohustusi täita. 11.

§ 6

lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 sätestab samuti, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikul (TsÜS § 138 lg 2). Kohus leiab, et kohtumenetluses hagejale käenduslepingute sõlmimisel kostjate varandusliku seisundi hindamata jätmist ette heites ei toimi kostjad heas usus. Kostjad OÜ GS(pankrotis) osanike ja juhatuse liikmetena olid teadlikud põhivõlgniku maksevõimest ja varalisest seisundist, seega oli neil olemas info hindamaks põhivõlgniku võimet täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. Sõlmides olulist vara mitteomava äriühingu laenu tagamiseks käenduslepingu, pidid kostjad aru saama, kui suure tõenäosusega neil tuleb äriühingu kohustusi endal reaalselt täitma hakata.

1. Samuti ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega viide hagejapoolsele sunnile ja kostjate sõltuvusseisundi ärakasutamisele. TsÜS § 97 võimaldab füüsilisel isikul tühistada tema poolt 7 äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Sellisel alusel tühistamisavalduse esitamiseks näeb TsÜS § 99 lg 1 p 1 ette tähtaja 6 kuud, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Hagi kostjate vastu on esitatud 2007 ja 2008 sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenulepingust nähtuvalt sõlmiti laenulepingu tagamiseks käendusleping juba laenulepingu sõlmimisega samal ajal 2004.a. ning kostja vastusest nähtuvalt hiljem sama laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingutega muudeti vaid käendatavat piirsummat. Hiljemalt põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest 2008 novembris kostjate väidetav sõltuvussuhe põhivõlgnikuga lakkas avaldamast mõju hageja ja põhivõlgniku laenusuhtele ning kostjatel oli võimalik käenduslepingute tühistamisavaldus esitada ilma, et sellega oleks kaasnenud täiendavaid kahjulikke tagajärgi nende äriühingule või nendele endile. Kostjad tühistamisavaldust ei esitanud. Sellises olukorras tehingu kehtivuse vaidlustamine kohtumenetluses pärast seda, kui hageja on asunud nõudma tehingust tulenevate kohustuste täitmist, on oma õiguste pahauskne kasutamine ega ole lubatav.
2. Eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Käenduslepingutest ja

§ 65lg-st 1 tulenevalt vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. 14. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 165 lg-le 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Heli Käpp Kohtunik 8