KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-42801 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2010 T

§-le

1. Pooled sõlmisid 04.03.2005 notariaalse müügilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluv OÜ Afando osa, nimiväärusega 21 000 kr., mis moodustas 52,5% osaühingu osakapitalist. 11.05.2005 sõlmisid pooled hagejale kuuluva OÜ Afando osa, nimiväärtusega 19 000 kr., mis moodustas 47,5% osaühingu osakapitalist, müügilepingu. Hageja on teinud vaidlusalused tehingud pettuse mõjul. Hageja õde L. M. soovitas hagejal tööle võtta OÜ-sse Afando kostja Sergei Kulešovi. Sergei Kulešov veenis hagejat ja tema õde selles, et OÜ Afando tegevuse juhtimiseks ja kohtuasjade ajamiseks on vajalik tema nimele vormistada OÜ Afando osa, millise ta hiljem peale kohtuvaidluste lahendamist vormistab hagejale tagasi. Kostja oma lubadusi osade ümbervormistamiseks täitnud ei ole. Hageja petmine seisneb selles, et OÜ Afando tegevuse juhtimiseks ja organiseerimiseks puudus tegelikkuses vajadus osade ümbervormistamiseks kostja nimele. Tehingu tulemusena sai kostja OÜ Afando ainuosanikuks ja oma valdusesse kogu osaühingu vara sh Tallinnas XXXXXXX XXX XXX/X XXXXXX XX/X asuva kinnistu. Sellest tulenevalt ületas osa turuväärtus oluliselt nimiväärtuse. Sellistel tingimustel ei oleks hageja tehinguid teinud. Osak oli ühisomand ning ilma abikaasa A. M. nõusolekuta ei oleks hageja saanud tehingut teha (abiellus XX.XX.XXXX, kohtuotsus abielu lahutamise kohta jõustus XX.XX.XXXX, vara omandati 01.11.2000). Samuti oli hageja hirmul oma õe L. M. (tapetud XX.XX.XXXX, kahtlusalune on kostja) pärast, milline asjaolu soodustas hageja eksimusse viimist. Ka ei ole hageja saanud OÜ Afando müügist raha ning müügilepingutes märgitud hageja kinnitus raha saamise kohta ei vasta tegelikkusele. Hageja sai pettusest teada 15.08.2007, so siis kui hageja pöördus konsultatsiooni saamiseks juristide poole ning peale konsultatsiooni saamist sai hagejale selgeks, et hagejat on petetud. Hageja esitas 05.09.2007 avalduse vaidlusaluste tehingute tühistamiseks. Kostja sai avalduse kätte 07.09.
2. Hagi ei ole aegunud, vaid on esitatud õigeaegselt peale pettusest teada saamist. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja pidanuks

§ 94

lg 1 järgi olema eksimuses just tehingu sõlmimise ajal; pettuseks ei saa olla ettekujutus asjaolude suhtes, mis tekkisid pärast lepingu sõlmimist, kui kostja ei müünud osa tagasi. Kui jagada hageja õiguslikku konstruktsiooni, siis ei oleks hagejal õigus lepingut tühistada, vaid õigus nõuda lepingu täitmist. Pettuse mõjul tehtud tehingu saab tühistada üksnes 6 kuu jooksul pettuse teadasaamisest. Kui hageja loeb pettusest teadasaamise hetkeks seda, kui kostja ei müü peale kohtuvaidluste lõppu talle tagasi OÜ Afando osa, siis sellise väidetava kohustuse täitmise tähtpäeva ei ole saabunud veel. 12.09.2007 esitatud tühistamisavaldus on ise tühine, kuna selle esitamiseks seaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg on möödunud. Väide, et pettus väljendub müügitehingu madalas hinnas, on ainetu. Äriühingule kuuluv kinnistu on 2004a. arestitud ja selle käsutamiseks puudub õiguslik võimalus. 2

§ 99

lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada 6 kuu jooksul, arvates pettusest teadasaamisest. Nimetatud kohtusse pöördumise tähtaeg on oma sisult ja olemuselt sarnane hagi aegumise tähtajaga. Kui kohus tuvastab, et tehingut ei ole tühistatud 6 kuu jooksul arvates pettusest teadasaamist, siis puudub üldse põhjus hagi sisuliseks menetlemiseks. Seadusandja on näinud õiguskindluse tagamiseks ette väga lühikese aja pettuse teel sõlmitud tehingute tühistamiseks. Hageja arvamus, et 6-kuune tähtaeg hakkab kulgema sellest ajast, mil väidetav petetu suvatseb minna juristi konsultatsioonile, ei ole kooskõlas seadusandja tahtega. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja tehingu poolena on avaldanud 05.09.2007 tehingu teisele poolele adresseeritud avalduses tahet osundatud tehingud tühistada. Kostja on avalduse kätte saanud 07.09.2007. Seega on hageja esitanud tühistamise avalduse kooskõlas

§ 98lg-ga 1.

Hagejal kui osa omanikul ja osaühingu juhatuse liikmel pidi olema ettekujutus õigusliku tagajärje saabumisest, tehes vaidlusalused tehingud kostjaga. Eeltoodu annab alust järelduseks, et kostja ei saanud hagejat eksimusse viia ega eksimuses hoida, st petta kõnealusel viisil. Hageja ei saanud endapoolse tahte kujundamisel jätta arvestamata oma teadmisi (teadma pidamisi) osa omanikuna ja juhatuse liikmena. Hageja pidi olema teadlik oma seadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest, äriühingu tegevust ja juhtimist reguleerivatest õigusaktidest. 04.03.2005 ja 11.05.2005 sõlmitud tehingute näol ei ole tegemist hageja eksimusega asjaoludes, vaid on tegelikkuses seaduse mittetundmine ja ebaõige ettekujutus õigusliku tagajärje saabumises. Kostja poolt võimalik ostuhinna tasumata jätmine kui ka osa tagasi võõrandamine hagejale puudutab lepingu täitmist ega saa omada tähendust vaidlusaluste lepingute tühisuse hindamisel. Hinnasse puutuvad väited/vastuväited ei saa mõjutada käsutustehingu kehtivust, vaid puudutada üksnes kohustustehingut. Hageja väide, et osa näol on tegemist ühisvaraga, on ainetu, sest hageja on vaidlusaluste tehingu tegemise ajal kinnitanud, et osa on tema lahusvara ja see asjaolu leiab kinnitamist ka toimiku materjalidega ning on kooskõlas PKS § 18 lg 2. Et hagejat ajendas tehinguid tegema hirm oma õe saatuse pärast, ei ole antud tsiviilvaidluses asjakohane. Avalduse tehingu tühistamiseks esitas hageja 05.09.2007, nõude kohtusse 12.10.2007.

§ 99

lg 1 p 2 järgi tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral 6 kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Arvestades asja kohtuliku menetluse käigus tuvastamist leidnud asjaolu, et hageja puhul ei ole tegemist hageja eksimusega asjaoludes, vaid on tegelikkuses seaduse mittetundmine ja ebaõige ettekujutus õigusliku tagajärje saabumises, pidi hageja pettusest

§ 94tähenduses teadma tehingute 3

§ 94

alusel esitatud nõue tuleb lugeda aegunuks, sest see ei ole esitatud 6 kuu jooksul arvates pettusest teadasaamisest. Hageja pidanuks olema eksimuses just tehingu tegemise ajal. Apellatsioonkaebus Hageja palub saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus omistab hagi aluse mõistele vale tähenduse. Kohus on käsitlenud hagi alusena seadusesätet, millele viitab hageja nõude esitamisel, kuid vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 2 on hagi aluseks mitte säte, vaid faktilised asjaolud, millel nõue tugineb. Kuna hageja oli juba esitanud 05.09.2007 avalduse lepingute tühistamiseks, oli hageja hagi suunatud lepingute tühisuse tuvastamiseks. Hageja on esitanud asjaolud õigesti, kuid on eksinud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel. Olemasolevate asjaolude põhjal ilmneb, et kuigi tegemist võis olla ka pettusega, oli tegemist ka näiliku ja heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Kuna kohus ei ole seotud hageja õigusliku hinnanguga, on kohus andnud asjaoludele vale hinnangu. Lisaks hagiavalduses väidetule seisnes pettus ka selles, et hageja sõlmis ostu-müügilepingu teadmisel, et tegemist on ajutise lepinguga, ja hiljem müüakse osad tagasi. Kriminaalmenetluse käigus selgus aga, et kostja tappis hageja õe ja tal polnud kavatsustki OÜ Afando osa tagastada. Tehingu näilikkus seisnes selles, et pooled sõlmisid müügitehingud eesmärgiga jätta mulje osade võõrandamisest, et parandada OÜ Afando positsioone kohtuvaidluses, kusjuures tegelikkuses puudus pooltel tahe osade omandiõiguse üleandmiseks. Tehingu näilisust kinnitavad asjaolu, et tehingud sõlmiti väidetavalt ainult ajutiselt, lepingus määratud hind ei vastanud osa tegelikule väärtusele ja ka lepingus märgitud hinda tegelikult ei tasutud. Heade kommetega oli tehing vastuolus seetõttu, et kostja kallutas hagejat L. M. kaudu, keda pooled pidasid osaühingu suurima vara - kinnistu - tegelikuks omanikuks, tehinguid ajutiselt sõlmima, et L. M. tapmise abil jäädagi osaühingu omandamise kaudu väärtusliku kinnistu omanikuks. Seega oli kostja motiiv tehingu sõlmimisel heade kommetega ilmses vastuolus. Maakohus on valesti kohaldanud aegumise institutsiooni. Tulenevalt

§ 142

on aegumine tähtaeg, mille jooksul saab isik nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist.

§ 99aga sätestab tähtaja, millal saab huvitatud isik ise tehingu tühistada.

Seega puudub vajadus nõuda teiselt poolelt teo tegemist või sellest hoidumist. Juhul, kui tehingut tühistav isik ei järgi

§ 99

lg 1 sätestatud tähtaega, võib kohus tuvastada, et tühistamise avaldus oli tühine ja ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. Hageja taotles 20.01.2009 istungil menetluse peatamist kuni menetluse lõppemiseni kriminaalasjas 1-07-8224. Kohus jättis nimetatud taotluse ebaõigesti rahuldamata. Viidatud kriminaalasjas süüdistatakse kostjat L. M. mõrvas. Muuhulgas on süüdistuses esitatud mõrva motiivina kostja soovi saada OÜ Afando osade omandamise kaudu kinnistute XXXXXXX XXX/X XXXXXX XX/X omanikuks. Samuti uuritakse kriminaalasjas tehingute sõlmimisega seotud asjaolusid s.h asjaolusid, mis võivad tõendada, et vaidlustatud tehingud olid näilised. 4

§-dele 94 lg.3 ja 98 lg.1 toimub pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamine avalduse esitamisega teisele poolele. Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et ta on teinud kostjale osaühingu osade müügilepingute tühistamise avalduse, ja menetluse käigus on vaidlusesemeks olnud küsimus tühistamisavalduse kehtivusest. Seega kolleegium leiab, et tegemist on tuvastushagiga, täpsemalt nõudega tuvastada müügilepingute tühistamisavalduse kehtivus ja seeläbi tehingute tühisus. Hageja väitis, et kostja pettis teda sellega, et lubas suusõnaliselt osad pärast teise kohtumenetluse lõppemist temale tagasi müüa. Osade müügilepingutes hageja tagasiostuõigust ei ole märgitud, ja kuivõrd osaühingu osade võõrandamine peab ÄS § 149 lg. 4 toimuma notariaalses vormis, siis oleks selline lubadus vormipuuduse tõttu tühine. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja esiletoodud asjaolu saab olla vaid eksimus õiguses, mitte faktilistes asjaoludes, mistõttu tehingu tühistamiseks pettuse motiivil puudub materiaalne alus. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja tahte kujunemisele osade müügiks oleks mõjunud kostja väidetavalt hagejale antud lubadus osad hiljem tagasi võõrandada. Harju Maakohtu 16.04.2009 otsuse kohaselt rääkis L. M. oma õele (s.o. hagejale), et viimasel on vaja minna notari juurde osade vormistamiseks kostja nimele. „ T. Müllärinen nõustus sellega, kuna niikuinii ei olnud tal mingit isiklikku huvi firmas toimuva vastu ja firma asjadega tegeles L. M.“ (otsuse lk. 9). Kohus on ka õigesti tuvastanud (vastavalt kostja alternatiivsele vastuväitele), et hageja tühistamisavaldus ei ole kehtiv ka seetõttu, et ta ei teinud avaldust

§-is 99 lg. 2 märgitud kuuekuise tähtaja jooksul. Kolleegium märgib vaid, et kohus on nimetatud tähtaega ekslikult lugenud aegumistähtajaks; tegemist on õigustlõpetava tähtajaga. Selles mõttes on apellandi märkus õige, kuid kohtu ekslik õiguslik hinnang märgitud tähtaja suhtes ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Hageja ei ole esitanud kostja vastu materiaalset nõuet, näiteks tühise tehingu järgi saadu tagasinõudmiseks alusetu rikastumise sätete järgi. Tegemist on tuvastushagiga, mille puhul peab kohus järgima hagi alust ja tal ei ole õigust ja kohustust hinnata, kas tehing võib olla tühine muudel asjaoludel, millele ei ole hageja tuginenud. Kolleegium märgib vaid, et 5