) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Aktsiaselts V esitas 26.11.2008.a Harju Maakohtule hagi OÜ P (kustutatud), AN ja IKN vastu võlgnevuse 837 168,25 krooni ja viivise 64 814,40 krooni väljamõistmiseks. Kohus on 08.02.2010.a määrusega lõpetanud menetluse kostja OÜ P (kustutatud) suhtes seoses äriühingu lõppemisega ilma õigusjärgluseta. 30.08.2010.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 16 625 krooni. Hageja kinnitab, et on teadlik kohtu poolt hagist loobumise vastuvõtmise korral
07.09.2010.a esitasid kostjad kohtule seisukoha tulenevalt hagist loobumisest ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostjad teatavad, et ei oma hagist loobumisele vastuväiteid ning paluvad kohtul hagist loobumine vastu võtta. Kostjad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 12 001,67 krooni. Hageja on 08.09.2010.a esitanud kohtule seisukoha menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles avaldab, et tal ei ole vastuväiteid kostjate 07.09.2010.a menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse osas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud 2 2-08-79369 lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
¹ lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (
Hageja menetluskulud jätab kohus
Tulenevalt
lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud nõude täitmisest kostjate poolt, kuuluvad kostjate menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. Käesolevas asjas taotlevad kostjad hagejalt menetluskuluna õigusabikulude summas 12 001,67 krooni väljamõistmist. Lähtudes
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 900 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 240 000 krooni. Kohus, tutvunud kostjate avaldusega hagejalt menetluskulude 12 001,67 krooni väljamõistmiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kostjate poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning kostjate esindaja eeldatavat töö mahtu ja asja keerukust arvestades on tegemist vajaliku ning põhjendatud kuluga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 §-st 1, rahuldab kohus kostjate avalduse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostjate kasuks 12 001,67 krooni. 3 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Kohus leiab, et hageja avaldus poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 25.11.2008.a (maksekorraldus nr 1910) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 33 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 16 625 krooni. Vastavalt hageja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is. Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.