) § 432, § 430 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 sätetest. Kohtu põhjendused
alusel võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohus leiab, et ülalnimetatud tsiviilasjade liitmine ühte menetlusse on põhjendatud, kuivõrd tsiviilasjades on samad menetlusosalised ning vaidlus tuleneb ühest ja samast õigussuhtest, mistõttu nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist ja lihtsustab nende menetlemist. Seega tuleb tsiviilasi nr 2-10-1369 liita ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-101370. Tsiviilasja numbriks jääb 2-10-1369.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt
Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 3 2-10-1369 Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks kuuluvad rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 10.01.2010 (dok nr 132 ja 133), 12.04.2010 (dok nr 43) ja 20.04.2010 (maksekorraldus nr 46) tsiviilasjades nr 2-10-1369 ja 2-10-1370 hagiavalduste esitamise eest riigilõivu kokku 17 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 8 500 krooni.
lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse
Kuna kohus on jätnud hageja avalduse hagi tagamiseks rahuldamata, kuulub hagi tagamise tagatis hagejale tagastamisele. Vastavalt taotlustele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt
g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool tasutud riigilõivudest summas 8 500 krooni igakuiste
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.