) §§ 67 p 1 ja 103, mille kohaselt on vahistatu kohustatud vangla julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirja, ning vangla sisekorraeeskirja § 60, mille kohaselt pole käekell kartseris kinnipeetavale isikule lubatud asjade nimekirjas. Distsiplinaarkaristuse määramisel on
tutust raskendavaks asjaoluks O.B.u 9 kehtivat distiplinaarkaristust ja distsipliinirikkumise toimepanemine distsiplinaarkaristuse kandmise ajal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tuvastada vaidlustatud käskkirja õigusvastasus ja mõista Tallinna Vanglalt välja kaebajale tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks 8400 kr, millest 4200 kr tekitati kaebajale õigusvastaselt kartserisse paigutamisega ja 4200 kr sellega, et talle ei võimaldatud kokkusaamisi, saada informatsiooni raadio, televiisori ja raamatute kaudu, kasutada kartseris madratsit kella 6.00 - 22.00, sooritada sisseoste, kasutada veekeedukannu, mistõttu kaebaja oli sunnitud jooma toorest vett, ja piirati suhtlemist kaaskinnipeetavatega. Kuna vangla seadused muutuvad pidevalt ning 30.10.2006.a. otsiti kaebaja kartserisse paigutamisel kahel korral läbi ega võetud käekella ära, arvas kaebaja, et seadus on muutunud ja kell on kartseris lubatud. Kella kaebaja ei varjanud, vaid kandis seda käe peal. 7.11.2006.a. peale jalutuskäiku võeti kell kaebajalt ära ja talle määrati kartseri karistus 7 ööpäeva, mille kaebaja kandis ära alates 14.12.2006.a. kuni 21.12.2006.a. Tegemist oli Tallinna Vangla töötajate eksimusega, et temalt kella ära ei võetud kartserisse paigutamisel.
tustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja omas kartseris keelatud eset ning distsiplinaarmenetluse käigus on tema süü tõendamist leidnud, seega on distsiplinaarkaristus määratud õiguspäraselt. 2006.a oli enne kartserisse paigutamist teostavate toimingute protsess järgmine: kartserisse määratud isikutele anti korraldus oma isiklike asjade kokkupanemiseks elukambris, peale mida toimetati isikud
tuvõtuosakonda, kus kinnipeetavatel paluti eraldada kilekottidesse kartseris lubatud ja keelatud esemed; seejärel viidi isikud kartserihoonesse, kus samuti teostati läbiotsimine. Kartserihoonesse saabus isik juba kartserikambris lubatud esemetega ning elukambrist kaasavõetud madratsi ja voodipesuga. Teistkordse läbiotsimise eesmärgiks on välistada võimalus, et kinni peetavad isikud toimetavad kartserisse lubatud esemete sees keelatud esemeid.
tav kord tuleneb õigusaktidest, millega kinni peetavat isikut tutvustatakse vanglasse saabumisel. Kaebaja väited nagu oleks vanglaametnikud teostanud läbiotsimist hooletult, pole põhjendatud ega ka usutav. Esmalt lasub kartserikaristust kandma suunatud isikul kohustus võtta elukambrist kaasa vaid kartserikambris lubatud esemed. Keelatud eseme näol ei olnud tegemist kaebaja isiklike asjade nimekirjas oleva esemega, mistõttu pole välistatud olukord, et kaebaja omandas selle eseme keelatud viisil. Kartserihoones teostatava kontrolli käigus avastatud keelatud eseme omamisel on kinni peetava isiku poolt toime pandud käitumine süüline, seega puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Pealegi taotleb kaebaja kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla 2006.a. tehtud toiminguga. Riigivastutuse seaduse(RVS) § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Osundatud sätted võimaldavad isikul nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, toimingu lõpetamist ning haldusorgani kohustamist haldusakti andma või toimingut sooritama. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega peale raha, näiteks kohtulahend või vaideotsus. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada pole enam võimalik ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamis- ja kohustamiskaebuste kaudu. Kaebaja pöördus esmakordselt
tustaja poole neli kuud enne 3 aasta täitumist vaidlustatud käskkirja väljaandmisest. Kaebusest ei nähtu, miks on kaebaja nii kaua viivitanud vajalike esialgsete õiguskaitsevahendite sooritamisega oma õiguste kaitseks. Kui kaebaja leidis, et kartserisse paigutamine oli õigusvastane, oli tal võimalik seda kahju vältimiseks vaidlustada vaidemenetluse korras, taotledes käskkirja kehtetuks tunnistamist või esitada tühistamiskaebus kohtule. Riigikohtu halduskolleegium sedastas 20.06.2003.a. otsuses nr 33-1-51-03, et RVS §-st 7 lg 1 tuleneb põhimõte, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse. 11.03.2004.a. otsuses nr 3-3-1-8-04 märkis halduskolleegium, et RVS § 7 lg 1 võimaldab jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimise ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kuna kaebaja pole rakendanud õigeaegselt vajalikke esialgseid õiguskaitsevahendeid kahju ärahoidmiseks, tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 7.11.2006.a. viibis kaebaja Tallinna Vanglas vahistatu staatuses. Kinnipeetavate, vahistatute ja arestialuste õigusi reguleerisid
ning selle alusel antud üldaktide(näit. justiitsministri 2 30.11.2000.a. määrusega nr 72
tu võetud vangla sisekorraeeskiri) redaktsioonid, mis kehtisid vaidlusaluse teo toimepanemise ning karistuse määramise ja kandmise ajal. Vahistatu
tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas(
). Distsipliinirikkumine on
-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine(
lg 1), mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks(
Seega on distsiplinaarkaristuse määramine ja valik vangladirektori kaalutlusõiguse(diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Käskkirja õiguspärasuse hindamiseks tuleb kõigepealt selgitada, kas kaebaja tegevus käskkirjas viidatud asjaoludel on käsitletav distsipliinirikkumise toimepanemisena. Tulenevalt
§dest 103 ja 67 p 1 on vahistatu kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja. Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja §-dest 57 lg 2 ja 60 lg 1 võib vahistatul kartseris kaasas olla pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige põhiseadus,
, vangla sisekorraeeskiri ja vangla kodukord), mõistlikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud
tuseid, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt ja rull tualettpaberit. Seega oli käekella omamine karteris vahistatule keelatud ning kaebaja kui korduvalt kartseris karistus kandnud isik (ajavahemikus 27.08.2005 – 23.10.2006.a. 11 korda) pidi sellest nõudest kahtlemata teadlik olema. Vaidlust pole selles, et kõnealune käekell kaevatud käskkirjas näidatud ajal ja kohas kaebajalt ära võeti. Kaebaja väidab, et see käekell oli tal olemas juba vanglasse saabudes, kuid jäeti millegipärast temale kuuluvate asjade nimekirja kandmata ning et käekell oli tal käe peal ka 30.
tustaja arvamusega, et kaebaja omandas selle eseme keelatud viisil. Seda kinnitab ka fakt, et kartseris käekella hoidmise kohta algatatud distsiplinaarmenetluses keeldus kaebaja üldse seletuse andmisest ning versiooniga, et kell oli tal käe peal juba kartserikaristust kandma minnes ja vanglaametnikud jätsid selle ära võtmata, tuli kaebaja välja alles 2 aastat 9 kuud hiljem, 5.08.2009.a. vanglale kahjunõuet esitades. Keelatud eseme hoidmisega kartseris rikkus kaebaja sisekorraeeskirja § 60 lg 1 ning
p 1, mille eest distsiplinaarkaristuse kohaldamine on kooskõlas
§-ga 100. Käskkiri on faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud, selles on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjas distsipliinirikkumise kirjeldus ning märgitud, milliseid
-i ja sisekorra eeskirja sätteid kaebaja on rikkunud. Karistuse määramisel on vangla direktor arvestanud distsipliinirikkumise raskust ja kaebaja isikut. Käskkiri on õiguspärane, seega puudub ka alus kaebajale kartseris viibitud 7 päeva eest 4200 kr hüvitise väljamõistmiseks. Veel 4200 kr hüvitamist taotleb kaebaja põhjusel, et talle kartseris viibimise ajal ei võimaldatud kokkusaamisi, saada informatsiooni raadio, televiisori ja raamatute kaudu, kasutada kartseris madratsit kella 6.00 - 22.00, sooritada sisseoste, kasutada veekeedukannu, mistõttu kaebaja oli sunnitud jooma toorest vett, ja piirati suhtlemist kaaskinnipeetavatega. Ka see kaebaja nõue jääb rahuldamata.
lg 1 kohaselt lubati vahistatule lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes 3 või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute. Kaebaja pole tõendanud, et mõni selline kokkusaamine tal ajavahemikul 14.12.2006 - 21.12.2006 kartseris viibimise tõttu ära jäi, kaebaja pole isegi märkinud, et tal sel ajal üldse pidi mingi kokkusaamine olema. Samuti pole kaebaja tõendanud, et tal ei võimaldatud sisseoste teha. Kartserisse paigutamisega kaasnevad vahistatu õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud, võrreldes vanglas üldiselt kehtiva reźiimiga. Kartseris viibijal polnud sisekorraeeskirja § 8 lg 1 järgi õigust vabalt liikuda, seega oli piiratud ka tema võimalused suhelda teiste kinni peetavate isikutega, kaebaja nõudmine, et temale tulnuks võimaldada suhtlemist kaaskinnipeetavatega ka kartseris viibimise ajal, on alusetu.
lg 3 kohaselt peavad vahistatule olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad; vangla direktori nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või teler. Vaidlusalusel ajal polnud
tavalt sisekorraeeskirja §-le 60 lg 1 ajalehed-ajakirjad, raamatud, raadio ja teler, samuti ka mitte veekeedukann kartseris lubatud. Kaebaja pole ka selgitanud, kuidas toore vee joomine talle kahju põhjustas. Sisekorraeeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt kuulusid kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid, voodivarustuse eemaldamine kartserikambrist kella 6.00-22.00-ni oli kooskõlas sisekorraeeskirja ja Tallinna Vangla kodukorraga. Kohtunik: D.Maastik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.