lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse hüvitamise kohustusest osaliselt, summas 65 000 krooni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 03.06.2009 M J esitas Harju Maakohtule hagi A P ja J P vastu kostjatevahelise 19.11.2008 kinkelepingu ning asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ning kohtuotsuse alusel kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistu registriosa nr XXX II jakku omanikuna A P. Hagiavalduse kohaselt 30.05.2006.a. Marylandi Montgomery maakonna Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A P hageja kasuks välja elatis 694 USA dollarit kuus alaealiste laste C P (sündinud XXX) ja M P (sündinud XXX) ülalpidamiseks. 23.12.2008 Harju Maakohtu määrusega tunnustati selle kohtuotsuse Eesti Vabariigis täidetavust. 05.08.2008 Harju Maakohtu määrusega seati otsuse täitmise tagamiseks hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 82 970 krooni kinnistule, mille kohta on avatud registriosa nr XXX Harju maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas. Hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 186/2009/1344 käigus esitas Tartumaa kohtutäitur Reet R 13.03.2009 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke seadmise avalduse A P kuuluvale kinnistule nr XXX. Kohtunikuabi 03.04.2009 määrusega jäeti kandetaotlus rahuldamata, kuna kohtunikuabi tuvastas, et kinnistu kuulub J P , kes on kantud kinnistusraamatusse omanikuna asjaõiguslepingu alusel. 18.05.2009 A P esindaja A P esitas Harju Maakohtule avalduse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kuna A P elab Ameerika Ühendriikides ja tal puudub Eestis vara, millele sissenõuet pöörata, on hageja seisukohal, et kostja 1 poolt kinnistu võõrandamine kostjale 2 oli teadlikult suunatud hageja kui sissenõudja huvide kahjustamisele. Hageja elatisnõue võlgniku, kostja 1 vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja 1 ei ole tasunud hagejale kohtu poolt välja mõistetud elatist perioodi 01.08.2008 – 31.05.2009 eest 6940 USA dollari suuruses summas (77 454,55 krooni) ja võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole kaasnenud selle nõude rahuldamist täitemenetluses. Hageja taotleb hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. KOSTJATE VASTUSED 23.11.2009 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja 2 hagi ei tunnista. Kostjad ei ole tehingut teinud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks. Kostja 2 omandas krundi asukohaga XXX Tallinnas 1970.a. ja ehitas sinna kodu. 1974.a. avanes kostjal 2 võimalus soetada korter. Kuna Eesti NSV ajal ei võinud isikul olla mitut eluaset, kinkis kostja 2 XXXTalllinnas asuva maja 2 oma abikaasa emale PT. Kokkuleppe kohaselt kinkis PT1986.a. maja A P täisealiseks saamisel temale, et muudel sugulastel ei tekiks nõudeid ega õigusi J P ehitatud majale pärast PT surma. Kostja 2 on selle maja aluse krundi ostnud, maja ehitanud, hooldanud, maksnud kõik maksud, 2000.a. erastas kostja 2 volituse alusel maja all oleva maa. Kostja 1 ei ole seal elanud pärast täisealiseks saamist, seal elavad tema vanemad ja õde perega. Perekondlikult oli kokku lepitud, et kostja 1 kingib maja tagasi kostjale
) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse, et tegemist on elatusraha võlgnevusest tuleneva nõudega ning kostjateks on hageja laste isa ja vanaisa, käesoleva menetluse käigus elatise võlgnevuse katteks tasutud summad ei taga, et edaspidi elatise võlgnevust ei teki, peab kohus kostjate menetluskulude väljamõistmist hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 8.
lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses 4 välja.
lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 14.06.2010 kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-5610 seisukohale, et kuna hagejale oli antud menetlusabi riigilõivu tasumisel, tuli ringkonnakohtul esitatud asjaolusid arvestades kaaluda
Tsiviilkolleegiumi hinnangul viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus
lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel.
lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle. 9. Kohus leiab, et Riigikohtu ülalviidatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas tsiviilasjas. 30.06.2009 kohtumäärusega on kohus, hinnates M. J majanduslikku seisundit, andnud talle menetlusabi ning vabastanud ta summas 75 000 krooni hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Hageja kasvatab üksi kahte kooliealist last, tema ainsaks sissetulekuks on saadav töötasu, mis 27.05.2009 tõendi kohaselt on 11 100 krooni brutotasuna kuus. Arvestades ülemaailmset majanduslangust ning Eesti Vabariigi avaliku sektori eelarvevahendite üldteadaolevat piiratust, ei ole kohtul alust arvate, et hageja töötasu viimase aasta jooksul võiks olla suurenenud määral, mis võimaldab hagejal probleemideta tasuda 75 000 kroonist riigilõivu. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu hagejale mingit muud kinnisvara, peale korteriomandi Tartu linnas, mis on hageja ja tema laste elukohaks. Samuti kohus jääb menetlusabi andmise määruses märgitud seisukohale, et laste elatusraha võlgnevuse katteks tasutud summasid ei saa hageja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta hageja sissetulekutena, mille arvelt hageja võiks täita kohustusi riigi ees. Võttes samas arvesse, et kohus tegi kindlaks, et hagi esitamise ajal tegelikult tehingu kehtetuks tunnistamise nõude eeldused puudusid, ei pea kohus õigeks vabastada hagejat riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest täies ulatuses. Kohus peab kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatuks vabastada hageja
lg 7 alusel 75 000 kroonise riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt, 65 000 krooni ulatuses. Kohus mõistab hagejalt riigituludesse välja 10 000 krooni ja määrab, et see tuleb võrdsete osamaksetena tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 9 kohaselt tuleb riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10.
lg 5 kohaselt kohus lahendab otsuse resolutsiooniga muu hulgas ka hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Heli Käpp Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.