) § 12 lg 2 p 1 kohaselt peab halduskohus tegema kindlaks, millise asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale kaebus on esitatud. A. B on kaebuse suunanud Rahandusministeeriumi vastu, väites et riigil peab olema kohustus organiseerida oma karistussüsteem selliselt, et kinnipeetavate väärikuse austamine oleks tagatud. Kahju hüvitamiseks on kohustatud RVS § 12 lg-st 1 tulenevalt avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kaebuse väidetest tulenevalt oleks käesoleval juhul kahju hüvitamises kohustatud isikuks avaliku võimu kandjana Eesti Vabariik. Eesti Vabariik ei saa aga kohtulikus menetluses esineda vahetult, vaid oma organi vahendusel. Vastavalt Justiitsministri 06.12.2001 määrusega nr 92 vastuvõetud Tallinna Vangla põhimääruse § 1 on Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. Sama paragrahvi lõike 6 esimese lause kohaselt juhib vanglaid Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 39 lg 3 kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eeltoodu kohaselt on Justiitsministeeriumi vanglate osakond valitsusasutus VVS § 39 tähenduses. VVS § 41 lg 1 sätestab, et riik on volitatud esindama valitsusasutust või muu riigiasutust seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. VVS § 441 lg 5 kohaselt toimub kohtus riigi esindamine haldusasjas vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korrale.
lg 3 p-s sätestatud kahju hüvitamise taotlust võib tema olemusest tulenevalt käsitleda
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustamiskaebuse ühe liigina, kus taotletavaks toiminguks on kahju hüvitise maksmine. Kohustamisnõue toimingu sooritamiseks tuleb esitada organi vastu, kes on pädev toimingut sooritama. Materiaalõiguse kohaselt on kahju hüvitamise taotluste lahendamine kahju tekitanud haldusorgani pädevus. RVS § 17 lg 1 kohaselt esitatakse kahju hüvitamise nõude kohtueelses menetluses taotlus kahju hüvitamiseks kahju tekitanud haldusorganile. RVS § 18 lg 1 sätestab haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise korra. Eeltoodust võib järeldada, et avaliku võimu kandja, antud juhul riigi asjaomaseks organiks, kellele seadus paneb kohustuse kahju hüvitamise menetluses, on Tallinna Vangla. Kaebaja poolt nimetatud Rahandusministeerium ei ole asjassepuutuv.
Kinnipeetavate kahjunõuetes kohtueelse menetluse läbimise kohustus on seadusest tulenev kohustus (VangS § 11 lg 8). Kohtul ei ole võimalik seadust meelevaldselt kohaldamata jätta.
lg 31 p 1 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kuna kinnipeetavast kaebaja ei ole kohtule kaebuse esitamiseks järginud VangS § 11 lg 5 ja 8 nõudeid, ei ole võimalik tema kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebuse muud puudused.
lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Eeltoodu alusel ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § § 11 lg 31 p 1 ja lg 8 alusel, kohus m ä ä r a b: 1. Tagastada kaebus läbivaatamatult selle esitajale. Kaebuse tagastamine ei võta esitajalt õigust seadusega sätestatud korras ja vastavaid tähtaegu järgides pöörduda uuesti halduskohtusse. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Aivar Koppel, halduskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.