) § 158 lg-st 3. I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul puudus pankrotimenetluse algatamise ajal igasugune vara. Põhivara, mis oli veel 2008.a. majandusaasta aruandes kajastatud summas 23 485 krooni oli 05.01.2009 maha kantud, kuna põhivaras olevas seadmed ja tööpingid olid muutunud kasutamiskõlbmatuks ja nendel oleks olnud vaid varametalli väärtus. Kuna transpordikulud oleksid olnud väidetavalt samasuured kui laekumine vanametalli ostuhind, siis võttis juhatuse liige vastu otsuse vara ladustada kusagile tuttava juurde Harjumaal. Halduril õnnestud saada ülevaade olemasolevast varast ja tõepoolest tuli tunnistada, et seadmed ja tööpingid olid muutunud taastamiskõlbmatuks. Küll aga leidus üks huviline, kes arvas, et saab kasutada mõningaid detaile varuosadena ja tegi ettepaneku vara väljaostuks 10 000 krooniga. Raha on laekunud. Ka laekus tasumata arvete alusel 52 299.92 krooni. II Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Pankrotimenetlusega seotud väljamaksetest on tasutud ajutise halduri tasu ja tema ülesannete täitmiseks väljamõistetud summa kokku 26 500 krooni. Tagastatud on L OÜ-le 25 000 krooni ekslikult tasutud summa ja EJ OÜ-le 700 krooni pankrotivara transpordiga seotud kulud. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta Jaotise alusel pole väljamakseid teostatud. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises. Antud menetluses oli halduri jaoks oluline teha arvestused ja esitada taotlus Eesti Töötukassale töötajatele saamata jäänud töötasude, puhkusetasude ja hüvitiste maksmiseks. Samuti oli tarvis välja selgitada välja mahakantud pankrotivara asukoht ja leida sellele ostja. Ka oli vaja tuli põhjalikumalt analüüsida maksejõuetuse tekkimise põhjusi ehk et kontrollida, kas ei olnud tegemist juhatuse liikme raske juhtimisveaga ja kas ei olnud tehtud tehinguid, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada ja seeläbi võita tagasi pankrotivara. Selle tulemusel võib haldur kinnitada, et tegemist ei olnud juhatuse liikme raske juhtimisveaga ega ka kriminaalkuriteo tunnustega tegudega. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Pankrotimenetluses esitasid haldurile võlanõuded: Maksu- ja Tolliamet – 252 801.46 krooni II järgu nõue Swedbank Liising AS - 75 929,23 krooni II järgu nõue Mõlemad võlanõuded jäid täies ulatuses rahuldamata. 2
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik
lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
OÜ AM(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Asja kohtuliku arutamise käigus võlgniku juhtide tegevuses raske juhtimisviga tuvastamist leidnud ei ole.
Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
kohaselt on halduril õigus lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu brutosummas 4020 krooni ja kulutused summas 2 000 krooni on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Sotsiaalmaks halduri tasult summas 1 980 krooni tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.