Obsah (8)

§ 25§ 11§ 58§ 54§ 4§ 56§ 40§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1044 Haldusasi J.L.i, K.K., M.K.u, R.T.

) §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõudele, kuna selles puuduvad otsuse vastuvõtmise faktilised alused, ei selgu, milliste motiivide poolt volikogu liikmed hääletasid, millised olid valikud ja kuidas neid hinnati. Kaebuse esitajad leiavad, et kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, siis toob motiivide puudumine kaasa otsuse ilmselge õigusvastasuse ning põhjendamispuudusi hilisemas vaidemenetluses enam kõrvaldada ei saa. 4. Teiseks leiavad kaebuse esitajad, et neile ei ole tagatud

§-s 40 sätestatud ärakuulamisõigust, mis peaks seisnema selles, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Kaebuse esitajad märgivad samuti, et hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb isikule anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet. Kaebuse esitajad leiavad, et Ridala Vallavolikogu ei kaasanud neid Asuküla algkooli tegevuse lõpetamise otsustamise menetlusse. 5. Kolmandaks leiavad kaebuse esitajad, et vaidlusalune haldusakt ei ole nende suhtes sootuks kehtiv, kuna seda ei ole neile

§ 25

kohasel viisil kätte toimetatud ning seetõttu ei saa vaidlustatud otsus kaebajate suhtes jõustuda seaduses sätestatud ajal, s.o vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust

1. septembril 2010 (PGS § 491 lg 1).
2. Täiendavas kirjalikus seisukohas selgitab kaebuse esitaja J.L. vastuseks vastustaja kirjalikule seletusele (vt. allpool), et kaebuse esitajad ei olnud eelnevalt teadlikud sellest, et kooli sulgemise küsimust kavatsetakse arutada üritusel „Külast-külla-10“ ning sellekohast päevakorrapunkti ei sisaldanud ka vastustaja viidatud ajalehekuulutus. Samuti toob J.L. välja, et vastustaja viidatud küsimustiku koostamisest said kaebuse esitajad teadlikuks alles käesolevas kohtumenetluses ning selle küsimuse koostajaks märgitud isik on kaebuse esitajatele tundmatu. J.L.i hinnangul viitab see dokument pigem sellele, et vallavolikogu on selle tagantjärele koostanud. VASTUSTAJA VASTUS
3. Ridala Vallavolikogu vaidleb esitatud kaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Esiteks märgib vastustaja, et kaebustest ei nähtu, milliseid kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi vaidlustatud otsus rikub ning sellest tulenevalt leiab vastustaja, et kaebuse esitajatel puudub kaebeõigus halduskohtumenetluse seaduse (HkMS) § 7 lg 1 mõistes.
4. Teiseks ei nõustu vastustaja kaebuse esitajate etteheitega, mis puudutab haldusakti kättetoimetamist. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitajad ei ole vaidlustatud haldusakti adressaatideks

§ 11lg 1 p 2 mõistes.

Vastustaja hinnangul on vaidlustatud otsuse 2 adressaadiks PGS § 491 lg 1 kohaselt Ridala Vallavalitsus ning otsuse kehtivus ei sõltu selle kättetoimetamisest kaebuse esitajatele.

1. Vastustaja rõhutab, et vaidlustatud otsusega ei kitsendatud kaebuse esitajate õigusi ega pandud neile kohustusi. Seejuures leiab vastustaja, et iga igapäevase elukorralduse muutus ei ole tõlgendatav haldusaktiga isikute õiguste piiramisena. Vastustaja möönab, et kaebuse esitajate alaealised lapsed peavad küll hakkama käima teises koolis, kuid Ridala vald tagab hoolimata sellest laste põhiseadusliku õiguse alg- ja põhiharidusele sama kohaliku omavalitsuse territooriumil ning samuti tagab vald vallaelanike lastele valla koolibussiga tasuta transpordi kooli ja koju. Vastustaja toob välja, et Ridala Põhikool asub vaid 7 km kaugusel Asuküla Algkoolist ja seal käib valla finantseeritav õpilasbuss ning 7 kilomeetrit ei ole maapiirkonnas hajaasustusega alal märkimisväärne vahemaa. Vastustaja selgitab ka, et Ridala Vallavalitsus saatis siiski
2. veebruaril 2010 kõigile Asuküla Algkooli lasterühma laste ja õpilaste vanematele Ridala Vallavolikogu
3. veebruari 2010 otsuse nr 34 ärakirja ning liiatigi oli kaebuse esitajatel oli võimalus vaidlustatud otsusega tutvuda internetis, kus oli kättesaadav ka hariduse ja vaba aja komisjoni ettepanek.
4. Vastustaja ei nõustu ka etteheidetega, et otsuse tegemisel on rikutud ärakuulamisõigust, kuina kaebuse esitajad ei ole menetlusosalisteks, kellele tulnuks ärakuulamisõigus tagada. Samas leiab vastustaja, et reaalselt oli kaebuse esitajatel võimalus oma seisukohti ja vastuväiteid esitada, kuna esmalt teavitati Asuküla Algkooli õpilaste vanemaid kooli tegevuse lõpetamise otsustamise plaanimisest telefoni teel, seejärel algatati kooli lõpetamise otsustamine Ridala Vallavolikogu istungil
5. jaanuaril 2010, mille protokoll on internetis kõigile kättesaadav, seejärel võttis Ridala Vallavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik telefoni teel individuaalselt ühendust kõigi Asuküla Algkooli lapsevanematega ja teavitas, et arutelu kooli lõpetamise üle toimub Külast-Külla üritusel Asuküla Algkoolis. Kõnealune üritus toimuski vastustaja väitel
6. veebruaril 2010 ning sellele kutsuti inimesi ka ajalehekuulutuse kaudu. Vastustaja selgitab, et külaaktiiv oli kokkusaamiseks valmistanud ette põhjaliku küsimustiku kooli lõpetamise põhjuste, kooli tegevuse jätkamise võimaluste ning asjaolude kohta, kuidas vald tagab koolieelsete laste päevahoiu ja Asuküla Algkooli teeninduspiirkonna laste õiguse haridusele realiseerumise peale kooli tegevuse lõpetamist ning vallavanem ja volikogu esimees vastasid kõigile küsimustele. Vastustaja märgib, et eelnimetatud üritusel osalesid ka J.L., R.T., M.K. ning R.N., kuid nad ei esitanud ühtegi omapoolset arvamust ega ettepanekut seoses Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamise või tegevuse jätkamisega. Samuti märgib vastustaja, et J.L. viibis kuulajana Ridala Vallavolikogu
7. veebruari 2010 avalikul istungil, kus enne otsuse arutamist kanti ette ka motiveeritud seletuskiri, kus olid välja toodud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist tingivad asjaolud.
8. Vastustaja ei nõustu ka etteheitega, mis puudutab vaidlusaluse otsuse faktiliste põhjenduste puudumist, leides et kõik selle otsuse põhjendused ja kaalutlused sisalduvad Ridala Vallavolikogu hariduse ja vabaaja komisjoni seletuskirjas Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamise eelnõule, millele on haldusaktis viidatud ning mis oli avalikult kättesaadav koos vallavolikogu istungi protokolliga nii valla kodulehel, vallavalitsuses kui raamatukogudes. Vastustaja leiab samuti, et haldusakti faktilise aluse esitamine polnud käesoleval juhul nõutav ka seetõttu, et sellega rahuldati Ridala Vallavalitsuse kui haldusakti adressaadi taotlus ning vastu võetud otsusega ei piiratud kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. Alternatiivselt leiab vastustaja, et isegi kui vaidlusaluse otsuse vormistamisel ja menetlemisel on menetlusnorme rikutud, ei anna see

§ 58

kohaselt alust otsuse tühistamiseks, kuna need rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja selgitab, et vaidlusalune otsus on tehtud majanduslikel kaalutlustel, kuna Ridala vallal ei ole võimalik majandussurutisest tingitud valla tulude vähenemise olukorras finantseerida endises ulatuses Asuküla Algkooli 3 tegevust. Vastustaja toob ka välja, et Asuküla Algkoolis õpib käesoleval ajal 13 õpilast, kellest vaid kuus on Ridala vallast ja Asuküla Algkooli teeninduspiirkonnast ning Asuküla Algkooli ühe õpilaskoha kulupõhine kohamaks on Ridala valla koolidest kõrgeim: 3257 krooni, samas kui Haapsalu linn tasub Ridala valla koolides õppivate õpilaste eest kohamaksu vastavalt Ridala valla koolide kaalutud keskmisele kohamaksule 2252 krooni õpilase kohta, mis tähendab, et seitsme Haapsalu linna lapse Asuküla Algkoolis õpetamine toob Ridala vallale kaasa kahju 84400 krooni aastas. Ka selgitab vastustaja, et Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamine 2009/

1. õppeaasta lõpus tooks kaasa vallaeelarve kulude kokkuhoiu kokku 326 000 EEK ulatuses, samas kui Ridala vallaeelarve tulude maht on
2. aastal vähenenud võrreldes eelmise aastaga tervelt 11,5% võrra. Vastustaja selgitab samuti, et ka Ridala Põhikool on Ridala valla munitsipaalkool ning valla jätkusuutlikkuse säilitamiseks tuleb üks paralleelsetest struktuuridest lõpetada, samas Asuküla Algkool ei ole suuteline vastu võtma Ridala Põhikooli lapsi, kuna puudub õpikeskkond nii suurele arvule lastele, samal ajal kui Panga külas on värskelt renoveeritud Ridala Põhikool ja komplekteeritud õpetajaskond kõigile klassidele. Ka toob vastustaja välja, et Asuküla Algkooli teeninduspiirkonnas elab 17 Asuküla Algkoolis õppimise eas olevat last, kellest 11 lapse vanemad on ühel või teisel põhjusel teinud valiku teise kooli kasuks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab et J.L.i, K.K., M.K.u, R.T. ja R.N. kaebused ei ole põhjendatud ning tulevad rahuldamata jätta. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ning liiatigi on otsus ka sisuliselt õiguspärane.
4. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta eelkõige põhjusel, et Ridala Vallavolikogu vaidlustatud otsus Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamise kohta ei riku kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitajatel kui Asuküla Algkoolis õppivate õpilase vanematel ei ole seadusest tulenevalt subjektiivset õigust nõuda, et nende lapsed saaks haridust omandada mingisuguses konkreetses koolis. Põhiseaduse (PS) § 37 lg 3 kohaselt on lapse hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Sellest sättest tuleneb eelkõige vanema õigus otsustada, millistele tõekspidamiste järgi ning millist metoodikat järgivat haridust lapsele anda, mis tähendab valikut otsustada, millisesse olemasolevasse kooli oma laps õppima panna. PS § 37 lg 2 kohaselt on riigil ja kohalikul omavalitsusel kohustus pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Kohus leiab, et eeltoodud sätetest ei tulene lapse vanemale õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist ega anna õigust keelata kohalikul omavalitsusel munitsipaalkooli tegevuse lõpetamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Ridala vald tagab ka pärast Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamist kaebuse esitajate lastele võimaluse omandada I ja II kooliastmes üldharidust Ridala valla haldusterritooriumil paiknevas munitsipaalkoolis. Vastustaja selgituse kohaselt korraldab vald ka õpilaste transpordi Ridala Põhikooli tasuta koolibussiga. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et koolibussiga läbitavat 7 kilomeetri pikkust vahemaad ei saa maapiirkonnas ning Eesti keskmist rahvastiku tihedust arvestades, pidada koolitee märkimisväärseks pikenemiseks. Kohus möönab, et otsus kooli tegevuse lõpetamise kohta võiks kooli õpilaste või nende vanemate subjektiivseid õigusi rikkuda juhul kui see rikuks nende õigus sellele, et riik ja kohalik omavalitsus peaksid üleval piisaval hulga koole. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajad väitnud, et pärast Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamist ei oleks nende lastel võimalik saada Ridala vallas nõuetekohast haridust. Vastustaja seletuse kohaselt saavad Asuküla Algkooli õpilased, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Ridala vallas, asuda õppima teistes Ridala valla munitsipaalkoolides. Siinkohal märgib kohus, et Ridala vallal ei ole kohustust tagada õppekohta munitsipaalkoolis neile õpilastele, kelle elukoht on mujal. Kaebuse esitajad 4 ei ole välja toonud ka ühtegi põhjust, mis annaks alust arvata, et teistes Ridala valla munitsipaalkoolides ei ole võimalik saada samaväärset haridust kui Asuküla Algkoolis või et näiteks Ridala Põhikool ei ole Asuküla Algkooli õpilaste huvidele ja võimetele vastav kool võrreldes Asuküla Algkooliga. Inimlikult on loomulikult mõistetav vanemate soov, et lapsel oleks võimalik käia algkoolis võimalikult kodu lähedal ning kahtlemata on omad eelised ka väikesel koolil. Samas tuleb optimaalse koolivõrgu kujundamisel silmas pidada ka koolivõrgu ülalpidamiseks vajalikke kulutusi ning seetõttu ei ole võimalik ülal pidada pisikesi koole, mille õpilased saaksid ilma suuremate pingutusteta omandada haridust mõnes sama omavalitsuse teises koolis, mis aga hoiaks kokku munitsipaalkoolide ülalpidamisele kuluvaid vahendeid. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ei riku ning juba sel põhjusel tuleb kaebused rahuldamata jätta.
5. Kohus leiab siiski, et kaebuses välja toodud argumendid ei annaks alust asuda seisukohale, et vaidlustatud otsus oleks sisuliselt õigusvastane või et Ridala Vallavolikogu oleks eksinud kaalutlusotsuse tegemise nõuete vastu.

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PGS § 491 lg 1 sätestab, et munitsipaalkooli tegevuse lõpetab valla- või linnavolikogu otsusel valla- või linnavalitsus. PGS § 491 lg 2 p 2 kohaselt võib kooli tegevuse lõpetada kui kooli ei ole võimalik finantseerida. Seega on kooli tegevuse lõpetamise otsus kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Kohus leiab, et valla- või linnavolikogul on kooli tegevuse lõpetamise otsustamisel avar kaalutlusruum ning tehtud kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-03 selgitanud, et kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel ei hinda kohus ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.

§ 4

lg 1 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Käesoleval juhul ei saa väita, et Ridala Vallavolikogu poleks kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud kaalutlusõiguse eesmärgist või et oleks ületatud volituse piire. Kõnealuse otsuse eesmärk on optimaalse koolivõrgu kujundamine ning PGS § 491 lg 1 kohaselt on selle eesmärgi saavutamiseks ühe võimalusena antud vallavolikogule volitus otsustada kooli tegevuse lõpetamine. 15. Kohtu hinnangul ei saa ka väita, et otsuse langetamisel ei oleks vallavolikogu lähtunud asjakohastest kaalutlustest või oleks erinevate huvide kaalu põhimõtteliselt valesti hinnanud.

§ 56

kohaselt tuleb haldusakti põhjendused esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleval juhul ei sisalda vallavolikogu otsus põhjendusi ja kaalutlusi, mis on otsuse tegemisel aluseks olnud. Samas viidatakse selles hariduse ja vaba aja komisjoni ettepanekule, mis on kõigile avalikult kättesaadav Ridala valla kodulehel ning milles põhjendatakse Asuküla Algkooli sulgemise vajadust ühelt poolt sellega, et Ridala valla eelarve on varasema aastaga võrreldes 11% vähenenud ning teiselt poolt sellega, et kõnealuses algkoolis õpib ainult 13 last, kellest kuue elukoht on Ridala vallas. Kohalikul omavalitsusel on kooli tegevuse lõpetamise otsustamisel avar kaalutlusruum, seda iseäranis juhul kui konkreetse kooli tegevuse lõpetamine ei muuda oluliselt hariduse kättesaadavust kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. PGS § 491 lg 2 p 2 kohaselt on kooli tegevuse lõpetamise aluseks asjaolu, et kooli ei ole võimalik finantseerida. Kooli finantseerimise võimaluste olemasolu tuleb hinnata kohaliku omavalitsuse volikogul ning selles osas võetud seisukoha kohtuliku kontrolli võimalus on minimaalne. Samas möönab kohus, et valla eelarve 11%-line vähenemine on tõsine ja arvestatav argument, mis 5 õigustab valla kulude kärpimist mistahes valdkonnas. Vaidlusaluses otsuses viidatud hariduse ja vaba aja komisjoni ettepanekust nähtuvalt moodustab haridusvaldkond eelarvest kõige suurema osa. Tõsi, ettepanekus (seletuskirjas) ei ole välja toodud täpseid arvnäitajaid, ent kaebuse esitajad ei ole seda väidet iseenesest vaidlustanud. Kohtule esitatud kirjalikus seletuses on vastustaja samuti selgitanud Ridala valla eelarve vähenemisega seotud asjaolusid ning esitatud selgituste kohaselt tuleb mõistlikuks pidada seisukohta, et sedavõrd väikese kooli ülalpidamine olukorras, kus vaid 7 kilomeetri kaugusel asub teine munitsipaalkool, on ebaotstarbekas ning eelarve vähenemise tingimustes kohalikule omavalitsusele ülemäära koormav. Siinkohal tasub tähele panna, et PGS § 11 lg 2 kohaselt peab 3-klassilie algkooli moodustamiseks elama kooli teeninduspiirkonnas vähemalt 30 last ja 6-klassilise algkooli moodustamiseks vähemalt 60 last. Viidatud säte reguleerib küll kooli moodustamist ning sellest ei tulene, et juba olemasolevate, ent väiksemate kui vastavalt 30 või 60 õpilasega munitsipaalalgkoolide pidamine oleks välistatud, ent seaduses sätestatud piirmäärasid saab käsitada orientiirina hindamaks konkreetse kooli ülalpidamise otstarbekust. Kohus leiab, et üksnes 13 õpilasega algkooli ülalpidamist tuleb seetõttu eelduslikult pidada ebamõistlikuks ning sellise kooli pidamiseks peaksid pigem esinema mingisugused erilised, kas kooli asukohast, ajaloolistest traditsioonidest või muudest sarnastest asjaoludest tingitud põhjused, ent olukorras, kus kooli pidaja peab läheduses teist, märksa suuremat kooli, on juba iseenesest alust kaaluda sellise pisikese kooli tegevuse lõpetamist, seda enam siis olukorras, kus eelarvevahendite piiratuse tõttu peab vald niikuinii kulusid kärpima ja kokku hoidma. 16. Lisaks märgib kohus, et kuigi kohtupraktikas on üldiselt asutud seisukohale, et iseäranis kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste tagantjärele põhjendamine kohtumenetluses ei ole võimalik, kuna sel juhul ei ole tegelikult selge, kas või millistest kaalutlustest haldusorgan otsuse tegemisel tegelikult juhindus, ei saaks kaalutlusotsuse alusel antud haldusakti tühistada üksnes põhjenduste nõuetekohase esitamata jätmise tõttu, kui kohtumenetluses leiab piisavalt kinnitust, et hiljem välja toodud põhjendused ja kaalutlused on tõepoolest needsamad, millest lähtuti ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Sellises olukorras tuleb põhjenduste haldusaktis esitamata jätmist käsitada vormiveana, mis

§ 58

kohaselt ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, kuna need vead ei mõjutanud asja otsustamist.

1. Käesoleval juhul on vastustaja kohtumenetluses täiendavalt viidanud Ridala vallavanema poolt koostatud vastusele (tl. 36-37), mida arutati vastustaja väitel
2. veebruaril 2010 toimunud üritusel „Külast-külla-10“. Kõnealusel üritusel antud vallavanema selgitustele viitab oma ettepanekus (seletuskirjas) ka vallavolikogu hariduse ja vaba aja komisjon. Kuigi kõnealused selgitused on andnud vallavanem, mitte vallavolikogu, kes vaidlusaluse otsuse langetas, on usutav, et vallavanema vastustes kajastatud arvandmed ja Asuküla Algkooli ülalpidamise majandusliku otstarbekusega seotud asjaolud olid aluseks ka volikogu otsuse vastuvõtmisel. Eelviidatud üritusel esitatud vallavanema vastused ning kohtule esitatud seisukohas välja toodud põhjendused veenavad veelgi enam selles, et Asuküla Algkooli ülalpidamine on Ridala vallale ülemäära koormav ning kooli tegevuse lõpetamine seetõttu põhjendatud.
3. Kohus ei nõustu kaebuse esitajate etteheidetega, mis puudutavad ärakuulamisõiguse rikkumist.

§ 40

lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitajat ei saa käsitada vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel menetlusosalisena, kellele oleks tulnud eraldi tagada võimalus esitada oma seisukoht. Asjaolu, et PGS § 491 lõikes 1 nähakse ette vanemate teavitamine kooli tegevuse lõpetamise otsusest, ei tähenda, et enne vastava otsuse tegemist oleks vajalik küsida vanematelt nende seisukohti otsuse suhtes. 6 Menetlusväliste isikute ärakuulamine võib olla asjakohane kaalutlusotsuse tegemisel, selgitamaks välja teatud asjassepuutuvate huvigruppide arvamust, ent selline ärakuulamine on seda olulisem, mida suuremal määral tehtav otsus senist olukorda muudab. Käesoleval juhul ei saa sisulist muudatust õpilaste ja vanemate jaoks pidada suureks, kuna kohalik omavalitsus tagab jätkuvalt kõigile õpilastele valla haldusterritooriumil asuvas munitsipaalkoolis võimaluse samal tasemel haridust saada. Samas nähtub vastustaja seletusest ja sellele lisatud tõenditest, et Ridala vald on Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi arutanud avalikul koosolekul, samuti on teiste seas ka kaebuse esitajad saanud avaldada oma arvamust kooli sulgemise osas pöördumises Ridala Vallavalitsuse ja -volikogu poole (tl. 39 pöördel). Mis puutub kaebuse esitaja J.L.i väitesse, et ta ei olnud asjaolust, et „Külast-külla-10“ üritusel hakatakse kooli tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi arutama, eelnevalt teadlik, siis kuigi vastustaja väidab, et sellest teatas valla kultuuri- ja haridusnõunik eelnevalt kõiki Asuküla Algkooli õpilaste vanemaid, tuleb seda vastustaja väidet kaebuse esitaja vastuväite kontekstis paljasõnaliseks pidada. Õige on J.L.i tähelepanek, et ajalehekuulutuses, millega inimesi üritusele kutsuti, konkreetselt kooli sulgemisega seotud küsimuste arutamist ei nimetatud. Samas ei ole vaidlust selles, et J.L. ise võttis kõnealusest üritusest osa ning ta ei ole vaidlustanud vastustaja väidet, et Asuküla kooli sulgemisega eotud küsimusi seal arutati. Seega oleks tal olnud võimalik ka omalt poolt täiendavaid küsimusi või ettepanekuid esitada, ent ka kaebuse esitaja ise ei väida, et ta seda oleks teinud. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei saa väita, et Asuküla Algkooli tegevuse lõpetamise otsus oleks tehtud salatsedes ning usutav on vastustaja seletus, et kavandatavast otsusest olid kaebuse esitajad teadlikud enne otsuse vastuvõtmist. 19. Põhjendatuks ei saa pidada kaebuse esitajate seisukohta, et vaidlusalune otsus ei ole kehtiv, kuna seda ei ole kaebuse esitajatele nõuetekohaselt teatavaks tehtud.

§ 61

lg 1 kohaselt on haldusakti kehtivus sõltuvuses selle teatavaks tegemisest või kätte toimetamisest adressaadile. Haldusakti adressaat on

§ 11

lg 1 p 2 kohaselt isik, kellele on haldusakt suunatud, see tähendab isik, kelle õigusi või kohustusi haldusaktiga tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse. Kaebuse esitajad ei ole vaidlustatud otsuse adressaatideks ning seega ei sõltu otsuse kehtivus otsuse kättetoimetamisest neile. 20. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsust tehtud kaebuse esitajate kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse esitajatelt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad iga menetlusosalise kulud menetlusosalise enda kanda. Kristjan Siigur Kohtunik 7