2-09-46937/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 10.03.2010.a, Kentmanni tn 13, Tallinn esindajad 2-09-46937 HL hagi RK vastu elatise nõudes Hageja: HL Isikukood: XXX XXX Kostja: RK Isikukood XXX XXX Kohtuistungi toimumise 15.02.2009.a. aeg Kohtuistungil osalejad hageja HL Resolutsioon Hagi rahuldada . Mõista välja RKlt alaealise lapse SKisikukood (XXX) ülalpidamiseks HL kasuks igakuine elatis 3 000,- krooni kuus alates 16.10.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni . Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 16.10.2009.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte XXX.a. sündinud ühise lapse SK ülalpidamiseks 3 000,- krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele kuus kokku 5750,- krooni, millest sidekulud on 100 krooni, koolitarvetele 600 krooni, sõidukulud 100 krooni, tervishoiukulu 200 krooni, toit 900 krooni, hügieenitarbed 200 krooni, raamatud 200 krooni, riided, jalanõud 1500 krooni, juuksur 200 krooni, teater, kino, ujula, sünnipäevad 700 krooni, taskuraha 100 krooni nädalas, õppemaks Avasta Anded 650 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista Kostja on maksnud igakuiselt elatisraha 2000 krooni, millest 1500 krooni HLi pangakontole ja 500 krooni lapse pangakontole. Kostja sissetulek on 15000 krooni kuus, kuid tal on liisingud, tarbimislaenud, eluasemekulu, krediitkaardi tagasimaksed. Kostja soovitab lapse kuludes kokku hoida. Tütar viibib ka tihti kostja juures ja siis kannab kõik kulud kostja. Kohtuotsuse õiguslik põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seletused ja uurinud ja hinnanud kohtule poolte poolt esitatud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele . PkS § 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni kuus. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja on maksnud elatist tütre ülalpidamiseks 1500 krooni kuus, mis ei ole arvestades lapse vanust piisav. Taskuraha andmist otse lapsele ei saa arvata tasutud elatise hulka. SK viibib isa juures aasta jooksul 3-4 korda, maksimaalselt järjest 2 tööpäeva. Seega põhilise aja elab tütar hagejaga. Kostja väited, et ta on ostnud ise lapsele riideid ja teinud vajalikke kulutusi , on paljasõnalised ja tõendamata. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Hageja on esitanud lapsele igakuiselt tehtavate kulutuste tõendamiseks pangaväljavõtted ja säilinud tšekid. Lisaks igakuistele kulutustele on hageja esitanud tõendid viimastes suuremate kulutuste kohta lapsele, milleks on arvuti, jalgratas ja mobiiltelefon. Kohus leiab, et 13-aastase lapse kulutused on põhjendatud toidule suuruses 1500,- krooni , õppemaks 600,- krooni, raamatud 200,- krooni, hügieenitarbed 200 krooni, riided ja jalanõud 800 krooni, sidekulud 100,- krooni, transport 100,- krooni, tervishoiukulud 200 krooni, koolitarbed 600 krooni, teater, kino, ujula, sünnipäevad 500 krooni, taskuraha 300 krooni kuus, kokku 5200,Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning kuna vanematel on võrdsed võimalused, siis tuleb elatise väljamõistmisel jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. Seega tuleb mõlemal vanemal kanda 2 600,- krooni. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka asjaoluga, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Kohus leiab, et elatise maksmine suuruses 3000 krooni kuus ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ega pane teda olukorda, kus kostjal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 2