) §-ile 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja vastavalt PrKS § 96 ja 98 on kohustatud isikuks lapse vanemad. Laps elab hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Hageja on nimetanud hagis lapse kulud ja palunud elatise välja mõista seaduses sätestatud minimaalmääras.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võiks
lg 2 järgi olla aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue igakuise elatise välja mõistmiseks on põhjendatud. 2-10-33515 Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt
MS § 445 lg 1: Hxxxx Sxxxx kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt Kxxxx Rxxxxxxx arveldusarvele. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 16.08.2008. a.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o tagasiulatuvalt alates 13.07.2009.a. Varasema perioodi eest elatisenõue on õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on rikkunud seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda muu hulgas kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt: Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kostja on seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja last on ülal pidanud vaid hageja, on kostja oma käitumisega tekitanud kahju hagejale- hageja on teinud kulutusi kostja eest tema kohustuse täitmiseks. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tasumata elatise alammäära ulatuses ühe aasta eest- s.o perioodil 13.07.2009- 12.07.2010.a. Kahju ühe aasta eest maksmata elatise ulatuses on kokku 26 100 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas ei ole tekkinud sissenõutavaid menetluskulusid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei tule elatise nõudmise hagilt tasuda riigilõivu. Seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.