← Eesti

2-08-91363/12

Obsah (7)§ 218§ 187§ 436§ 656§ 199§ 422§ 414

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-91363 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 02.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetlus maakohtus

  1. Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2008 töövõtulepingu, millega kostja kohustus valmistama ja paigaldama hageja kinnistul asuvale meiereile sise- ja välisuksed. Hageja tasus vastavalt kokkulepitule sularahas ettemaksu 130 325 krooni. Eriteadmistega isik T. S. teostas uste ülevaatuse 27.04.2008 ja 09.05.2008 ning leidis ustel hulgaliselt puudusi.
  2. Kostja käis vigu parandamas, kuid parandamine ei õnnestunud. Hageja on korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult palunud puudused kõrvaldada. 15.12.2008 hageja taganes pooltevahelisest lepingust ja nõudis ettemaksu tagastamist.
  3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teostas tööd vastavalt hageja poolt ette antud joonistele.
  4. Maakohus määras asja lahendamiseks esimese istungi 19.05.
  5. 18.05.2010 teatas kostja lepinguline esindaja kohtule kirjalikult kostja ainsa juhatuse liikme haigestumisest ning oma volituse ulatusest esindada kostjat ainult koos seadusliku esindajaga ning esitas neil asjaoludel taotluse istungi edasilükkamiseks.
  6. Maakohus jättis istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata, rahuldas hagi ja mõistis AS-lt Pumeko välja 130 325 krooni ning jättis menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  7. AS Pumeko palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
  8. Kohtule edastati AS Pumeko taotlus kohtuistugi edasi lükkamiseks seoses seadusliku esindaja Kazmar Länsi haigestumisega. Kohus taotlust ei rahuldanud, arutas asja ilma kostja pooleta ja tegi asjas otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise motiive kohus ei ole põhjendanud. Seega on kohus antud asja arutamisel oluliselt rikkunud õiguslikku ärakuulamise põhimõtet.
  9. Kohus on rikkunud

§ 436

ja 438 andes esitatud tõenditele ebaõige hinnangu rajades otsuse ainult ekspertarvamuses toodule, jättes analüüsimata ja põhjendamata selles sisalduvate väidete ja teiste asjas olemasolevate tõendite vahelise vastuolu. Vastustaja seisukoht

  1. Rein Paberit vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 1 p 1 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks arutamiseks maakohtule.

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. 11.

§ 199

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel muuhulgas õigus anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele ning esitada küsimusi teistele 2

(3)menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele. Poolte ärakuulamiseks määras kohus istungi. 12. Kostja ei saanud haiguse tõttu istungile ilmuda, millest ta õigeaegselt kohut teavitas oma volitatud esindaja kaudu. Kostja teatas, et esitab töövõimetuslehe koopia pärast selle lõpetamist arsti poolt. Kostja ei olnud volitanud lepingulist esindajat üksinda esindama, kuna soovis ehituslike küsimuste arutamisest ise osa võtta. Kuna kostja seaduslik esindaja soovis isiklikult istungil osaleda, taotles ta istungi edasilükkamist. Kohus jättis kostja taotluse ilma ühegi põhjenduseta rahuldamata ja lahendas asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. 13.

§ 422

lg 1 kohaselt on poole ootamatu haigestumine mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Apellatsioonkaebusele lisatud töövõimetuslehe koopiast nähtub, et kostja oli 13.05-28.05.2010 tööst vabastatud haigestumise tõttu. 14. Seega rikkus kohus

§ 414

lg 2 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. 15. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.