2-10-28034/16

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-28034 Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Jõhvi Valla ( Vallavalitsuse kaudu) avaldus eestkostja volituste lõpetamiseks. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2010 Menetlusosalised Avaldaja: Jõhvi Vald Jõhvi Vallavalitsus ( Keskväljak 4, Jõhvi) Avaldaja esindaja: Ene Eljas e-post: johvi@johvi.ee Puudutatud isik: R. L. ( IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: M. B. (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon
3. Lõpetada alaealise A. S.`i (S.) (isikukood xxx), üle Ida- Viru Maakohtu 15.11.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1355/02 seatud eestkoste.
4. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks.
5. Jõhvi Vallavalitsusel edastada informatsioon eestkoste lõpetamise asjaolude kohta lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Jõhvi vald (Vallavalitsuse kaudu) esitas Viru Maakohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks alaealise isiku A. S.i suhtes. Avalduse kohaselt on alaealise A. S. (sündinud xxx) üle seatud eestkoste Ida- Viru Maakohtu
6. novembri 2002.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-1355/02). Eestkostjaks määrati R. L. (isikukood xxx). Eestkoste seadmise aluseks oli asjaolu, et alaealise A. S.i vanemad lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega ei tegelenud ja seetõttu on laps jäänud ilma vanemate hoolest ja elas oma vanavanema R. L. juures. Käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud. Alaealine on tagasi saanud vanemliku hoolitsuse. Eestkoste seadmise alus on ära langenud, alaealise A. S.i ema M. B. kasvatab ise oma alaealist poega A. S.it. 17.06.2010 esitas eestkostja R. L. avalduse Jõhvi Vallavalitsusele milles soovib, et A. S.i üle seatud eestkoste lõpetatakse, kuna A. S. on asunud elama oma ema M. B. juurde. Tulenevalt TsMS § 552 1 lg 1 kuulas kohtunik ära A. S.i, ärakuulamisel viibis Jõhvi valla peresotsiaaltöötaja P. R.l. A. S. selgitas, et elab juba 3 aastat ema perega koos. Puhkepäeviti käib ta vanaema R. L. juures. A. oma isaga ei suhtle, ja on kindel, et tema päris kodu on ema juures. Ema mehe O. on head suhted. 31.08.2010 kohtuistungil avaldaja esindaja jäi avalduse juurde. R. L. soovis loobuda eestkostja kohustustest, sest tütre perekonnas on kõik korras.Omal ajal eestkoste määramise asjaolud on äralangenud. M. B. toetas avaldust. Ta soovib, et poeg elaks koos perega. Abikaasa O. B. toetas avaldust ja leidis, et laps peab elama emaga koos ja pere juures. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 50 lõikest 1 tulenevalt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, lõpetatakse PKS § 103 alusel eestkoste kas eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel. Asjas esitatud tõenditega on veenvalt põhistatud, et laps ei ole enam ilma vanemlikust hoolitsusest PKS § 92 lg 3 mõttes, mis oli eestkostja määramise põhjuseks. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus). (PkS § 116 lg 2) Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 tulenevalt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigus hoolitseda laspe vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 197 lg 2 kohaselt, kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. Asjas esitatud tõenditega on veenvalt põhistatud, et laps ei ole enam ilma vanemlikust hoolitsusest PKS § 140 lg 2 mõttes, mis oli eestkostja määramise põhjuseks. A. S. on asunud elama oma ema juurde kus ta elab juba kolm aastat. Seega ei ole enam eestkoste A. S.i suhtes vajalik ning see tuleb lõpetada. Kohus usaldab eestkoste asutuse seisukohta, et lapse ema M. B. on suuteline hoolitsema ise oma lapse eest ja eestkoste lõpetamine on lapse huvides. Eestkosteasutusena on Jõhvi vallal jätkuvalt seadusest tulenev kohustus jälgida seda kuidas M. B. tuleb toime vanema hooldusõigusega, sh tuleb lapse elukohajärgsel eestkosteasutusel jälgida seda, kas lapse langenud õppeedukus on seotud lapse elukoha vahetusega, so vanaema juurest ema juurde elama asumisega. Menetluskulud Menetluskulude osas on kohus seisukohal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 kohaselt tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda ja riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluskulud täielikult riigi kanda. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud