) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isiku- ja varahooldus). (
lg 2) Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et J.V. ja A.K. laste kasvatamises ei osale. J.V. 1998.a sündinud pojale M.R.ile on kohtuotsusega määratud eestkostjaks lapse vanaema L. R.. Puudutatud isikute ühised lapsed 2010. a sündinud D. ja A.K.id on riiklikul ülalpidamisel Narva-Jõesuu lastekodus ning vanemad laste käekäigu vastu huvi tundnud ei ole. 15.
lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Jõhvi vald palub J.V.lt ja A.K.ilt vanema õigused ära võtta ehk uue perekonnaseaduse mõistes hooldusõigust maksimaalset piirata. 16. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (
123). Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et J.V. ja A.K. laste eest hoolitsemise ega kasvatamisega ei tegele ega ole selleks suutelised. Mõlemad vanemad tarbivad narkootikume, laste käekäigu vastu huvi ei tunne. Vanemad ei ole lapsi külastanud ei NarvaJõesuu Lastekodus ega J.V. oma vanemat poega tema eestkostja L.i R.i juures. Kohus leiab, et oma eluviiside tõttu ei ole puudutatud isikud suutelised lapsi kasvatama ning seavad ohtu nende elu ja tervise. Viimasele kohtuistungile puudutatud isikud ei ilmunud, positiivset pööret oma eluviisides ning elamistingimuste parandamises pole nad suutnud teha. Nimetatud käitumisest võib järeldada, et puudutatud isikus ei tunne huvi ei antud tsiviilasja menetluse ega oma laste käekäigu vastu. Kuna oma eluviiside tõttu ei tule J.V. ja A.K. oma elu korraldamisega toime, on kohus seisukohal, et puudutatud isikud ei ole võimelised (ega sisuliselt ei soovi) tagama turvalist keskkonda ja arengut oma alaealistele lastele. Seega ei ole nad suutelised tagama hoolt, mis vastaks laste huvidele. Valides eluviisideks alkoholi ja narkootikumid ning jättes M.R.i vanaema ning D. ja A. K. riigi hoolde, on puudutatud isikud sisuliselt loobunud laste kasvatamisest. Seega on nad jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused laste eest hoolitsemisel. Lähtudes põhimõttest, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb, on põhjendatud J.V.lt ja A.K.ilt hooldusõiguse täielik äravõtmine alaealiste laste suhtes, kuna kumbki vanem laste kasvatamises ei osale vähimalgi määral. 17.
lg 1 ja 2 lubab lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega ning isikuhooldusõiguse võib vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust arvata, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Jõhvi vald esitas kohtule esialgselt avalduse puudutatud isikutelt laste äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta, 22.03.2010 täiendas ning muutis esitatud avaldust ja palus ära võtta puudutatud isikutelt vanema õigused A.K.ilt D. ja A.K.i ning J.V.lt D. ja A.K.i ning M.R.i suhtes. Avaldusele lisatud tõenditest tuleneb, et puudutatud isikud tarbivad narkootilisi aineid, oma elutingimusi parandada pole suutnud. Aastate vältel pole J.V. oma poja M.R.i vastu vajalikul määral huvi tundnud, puudutatud isikud ei ole midagi teinud, millest nähtuks nende huvi ka Narva-Jõesuu Lastekodus viibivate D. ja A. suhtes. Menetluse kestel oma eluviise muutnud ei ole. Arvestades menetlusosaliste poolt kohtuistungitel antud selgitusi ning avaldusele lisatud tõendeid, on kohus seisukohal, et vähem piiravate abinõude rakendamisest J.V. ja A.K.i suhtes ei piisa ohu ärahoidmiseks nende alaealiste laste suhtes. 18. Kohus selgitab, et
lg 2 taastab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine. 19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
MS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 558, võtab kohus ära J.V.lt ja A.K.ilt hooldusõiguse täielikult. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.