KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma (eesistuja), Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja n

) § 15 lg 6 ei sätesta detailselt vastutuskindlustuskahju täpset ulatust ja kuna Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni töötajad ei ole kindlustusala spetsialistid, ei oska nad hinnata kindlustussumma piisavust.

muutmisega tegeleb Sotsiaalministeerium, oma muudatusettepanekud võib esitada neile.

1. OÜ BaltReal Invest esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 02.07.2007 otsuse nr 4-3-1/12-1 tühistamiseks ja inspektsiooni kohustamiseks teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema AS-le Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks tema tegevusest tingitud võimaliku tekkiva kahju katmiseks ja ettekirjutuse gaasimahutite nõuetele vastavusse viimiseks; alternatiivselt paluti teha inspektsioonile ettekirjutus kaebaja 07.05.2007 avalduse uuesti läbi vaatamiseks. Põhjendused: 1) AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega. Temale kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi tn 8, 11/Betooni tn 5 asuvad vedelgaasi (propaani) mahutid. Maa-alal on 24 mahutit mahtudega 16, 4, 50 ja 100 m3 ja kogumahuga 1500 m3 ning neis on alaliselt 600-650 t kergesti süttivat kemikaali. Vahetult kaebajale kuuluvate kinnistute aadressidega Betooni tn 7a, Silluse tn 15, Silluse tn 13, Silluse tn 11, Silluse tn 7, Silluse tn 9, Silluse tn 3 ja Silluse tn 1 kõrvale jääb
2. a püstitatud kümnest 100 m3 mahutist koosnev mahutite grupp. Samal kinnistul asub ka
3. a püstitatud kümnest 50 m3 gaasimahutist koosnev mahutite grupp. Sellest tulenevalt on kaebajal põhjendatud huvi, et AS Propaan järgiks kemikaali käitlemisel kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid. AS Propaan ei järgi aga kemikaali käitlemisel õigusaktides kehtestatud kohustuslikke nõudeid, ohustades seeläbi kaebaja kinnistul asuvat vara ja isikuid. Kolmanda isiku tegevuse suhtes järelevalve menetluse algatamise taotluse rahuldamata jätmise otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. 2)

§ 15

lg 6 kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik võimaliku kahju hüvitamiseks kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Tegemist on kohustusliku kindlustusega kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 9 mõttes. Seega on AS Propaan kohustatud kindlustama võimalikust suurõnnetusest tekkiva kahju. AS Propaan esitas haldusasjas nr 3-06-1544 ettevõtte tegevuse vabatahtliku tsiviilvastutuse kindlustuse poliisi, millest nähtuvalt on kindlustatud äriühingu tsiviilvastutus summas 2,5 miljonit krooni ja omavastutus on 2

§ 15lg 6 ja Kindl

TS § 9 nõuetele, kuna KindlTS § 9 lg 3 alusel kohustuslikus vastutuskindlustuse lepingus kindlustusvõtja omavastutuse kohaldamise korral hüvitab kindlustusandja kahju täies mahus ja kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa. Antud juhul arvestatakse omavastutus hüvitatavast summast maha. Haldusasjas nr 3-06-1644 jõudis ekspert järeldusele, et elule ohtliku ala suurus arvates AS Propaan gaasimahutitest on 470 m, seega peab kindlustussumma katma vähemalt selles raadiuses õnnetuses tekkiva võimaliku kahju. Maa-ameti andmetel jäävad sellesse alasse kinnistud aadressidega Betooni tn 3, Betooni tn 4, Betooni tn 5/Gaasi tn 8, Betooni tn 6, Betooni tn 6a, Betooni tn 6b, Betooni tn 7, Betooni tn 7a, Betooni tn 7b, Betooni tn 7d, Betooni tn 8, Betooni tn 8a, Betooni tn 8c, Betooni tn 8d, Betooni tn 9, Betooni tn 9a, Betooni tn 10, Betooni tn 11, Betooni tn 12, Betooni tn 14, Betooni tn 18, Betooni põik 8, Gaasi tn 4, Gaasi tn 4a, Gaasi tn 5, Gaasi tn 6, Gaasi tn 6a ja Gaasi tn 7. Enamik nendest kinnistutest on hoonestatud ja kõikidel toimub majandustegevus. On ilmne, et suurõnnetuse korral on tekkiv kahju äärmiselt suur ja 2,5 miljoni krooni suurune kindlustus ei kata vähemalgi määral tekkivat kahju. AS Propaan esitas haldusasjas nr 3-06-1544 kindlustuspoliisi oma vara kindlustamise kohta, kus soodustatud isik on AS Hansapank. Kuna eelnimetatud kindlustused ei ole kohustuslikuks vastutuskindlustuseks, puudub AS-l Propaan

§ 15lg-s 6 nõutud kohustuslik vastutuskindlustus.

3) KGOS § 40 järgi peavad enne nimetatud seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. AS Propaan gaasipaigaldiste paigaldamise ajal kehtis SNIP II-37-76, mille p 9.76 järgi peab kõikidele maapealsetele vedelgaasi mahutitele olema ehitatud statsionaarne automaatne mahutite vesijahutuse süsteem, mis peab tagama kõigi mahutite külg- ja otsapindade jahutamise 75 minuti jooksul intensiivsusega 0,09 l/s m2 ja 0,5 l/s m

1. AS Propaan mahutitel puudub vastav vesijahutussüsteem. Samuti asub gaasipaigaldiste lähedal lubamatu tellisaed. Kaebajale kuuluvate kinnistute kõrvale jääb mahutite grupp, mis koosneb kümnest
2. a püstitatud 100 m3 mahutist. Seega on väär väita, justkui oleks piirdeaed rajatud vedelgaasijaama ehitamise ajal. Gaasimahutid paigaldati erinevatel ajahetkedel. Vastav piirdeaed oli olemas enne mahutite paigaldamist ja asjakohatu on põhjendada
3. a väljastatud kasutusloaga
4. a paigaldatud mahutite nõuetekohasust. Seega ei vasta AS Propaan gaasipaigaldised SNIP II-37-76 nõuetele, rääkimata käesoleval hetkel üldtunnustatud ohutuse nõuetest, samuti ei vasta KGOS §-s 40 sätestatule. 4) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon teostab vastavalt

§ 24

lg 1 p-le 1 järelevalvet ohtlikkuse ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas. Kuna vastutuskindlustuse olemasolu on üheks kohustuslikuks nõutavaks tingimuseks kemikaali käitlemise lubatavuse osas, kuulub ka vastavas küsimuses järelevalve teostamine Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevusse. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on kohustatud teostama AS Propaan tegevuse suhtes järelevalvet, sh tegema AS-le Propaan ettekirjutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks ja gaasimahutite nõuetele vastavusse viimiseks. Vastustaja keeldus 02.07.2007 otsusega õigusvastaselt vastavate toimingute tegemisest. 5) Kolmanda isiku viide sotsiaalministri 16.02.2007 määrusega nr 18 kehtestatud „Kemikaalide Teabekeskuse põhimäärusele ja struktuurile“ on asjakohatu, kuna vastustaja ei jätnud kohustusliku kindlustuse olemasolu kontrollimata pädevuse puudumise tõttu, vaid seetõttu, et ta ei ole kindlustuse osas spetsialist. Spetsialisti puudumine ei vabasta vastustajat seadusest tulenevate kohustuste täitmisest ja vajadusel võib vastava spetsialisti palgata või osta teenust asjatundjalt. 6) Kolmas isik ja vastustaja põhjendavad SNIP II-37-76 nõude mittejärgmist SNIP p-ga 9.42. See tõlgendus on ekslik ega põhine SNIP II-37-76 süstemaatilisel analüüsil. SNIP p 9.42 kohaselt maapealseid mahuteid, mis paigaldatakse piirkondades, kus välisõhu absoluutne maksimum3

§-le 24.

ei näe ette, kelle pädevusse jääb järelevalve vastutuskindlustuse olemasolu üle. 2) SNIP II-37-76 p-st 9.76 tulenevat nõuet ei kohaldata AS Propaan suhtes, kuna asume piirkonnas, kus aastaringne absoluutne maksimaalne õhutemperatuur ei ole kõrgem kui 35°C. Seda tõestab ka SNIP p 9.42, mille kohaselt nõutakse maapealsetele vedelgaasimahutitele vesijahutussüsteemi siis, kui absoluutne maksimaalne õhutemperatuur on kõrgem kui 35°C. Kuna SNIP 2.04.08-87 jõustus alles 01.01.1988, siis sõltumata sellest, kas mahutid paigaldati

1. a või
2. a, kehtisid mõlemal perioodil SNIP II-37-76 nõuded. 3) SNIP II-37-76 p 9.47 kohaselt peab iga maapealse mahutite grupi perimeetrile olema rajatud mittepõlevatest materjalidest (nt tellised, puitbetoon, betoon jt sarnased) kinnine vall või piirdesein kõrgusega mitte alla 1 m. Seega on vastav tellistest piirdeaed lubatav ja vastab nõuetele.
3. AS Propaan palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Vastustaja tuvastas 02.07.2007 otsusega, et nõudeid ei ole rikutud ja järelevalvemenetluse algatamiseks puudub kohustus. Rikkumise tuvastab ja menetluse algatab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Kuna kohus ei saa tuvastada rikkumist, ei saa kaebaja nõuda kohtult kohustada algatama menetlust. Kaebuse motiveering kaebuse esitamise põhjenduste kohta on pigem avalik huvi. Kaebaja ei saa pöörduda halduskohtusse avalikes huvides (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1). Seega puudub kaebajal kaebeõigus. 2) Ohtlikke kemikaale käitlev ettevõtja peab tagama, et tema tegevus oleks võimalikult ohutu nii oma töötajatele kui ümbruskonnale ja ettevõtte potentsiaalne ohtlikkus sõltub käideldavatest ohtlikest kemikaalidest ja nende kogustest. Ohtlikkuse määramine on ettevõtja kohustus, mis eeldab käideldavate kemikaalide omaduste tundmist, põhjalikku riskianalüüsi ja õnnetuse vältimise süsteemi olemasolu.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes kontrollib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon kemikaalide käitlemise ohutust ning ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande koostamise ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõuete täitmist. Osundatud sättest ei tulene Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevust kontrollida vastutuskindlustuse olemasolu. Inspektsioon ei saa väljuda sea4

-s, biotsiidiseaduses ja rahvusvaheliste lepete ratifitseerimis- või ühinemisseadustes sätestatud ning Sotsiaalministeeriumi antud ülesandeid. Kemikaalide Teabekeskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus. Seetõttu puudub vastustajal pädevus kontrollida vastutuskindlustuse olemasolu ja kaebaja nõue on alusetu. Kuna seadus ei sätesta otseselt, millise ametkonna pädevuses on vastutuskindlustuse olemasolu kontroll, ei saa kaebaja vastustajale ette heita, et tema peab seda nõudma. 3) Tulenevalt KGOS §-st 40 kuuluvad asjas kohaldamisele SNIP II-37-76 nõuded. Vastustaja leidis õigesti, et AS-le Propaan ei kohaldu SNIP p 9.42 nõuded. Nõustuda ei saa kaebaja tõlgendusega SNIP p-st 9.

1. SNIP p-d 9.42 ja 9.76 räägivad erinevatest mahutiparkidest: p 9.42 räägib maapealsetest reservuaaridest ja p 9.76 räägib maapealsete reservuaaridega gaasitanklate nõuetest. Mahutipargi ehitamise ajal vesijahutussüsteemi ei nõutud ja seda ka ei projekteeritud. Mahutipark on ehitatud vastavuses SNIP nõuetega ning kõikide vastavate ametkondadega kooskõlastatud. Ametkonnad on mahutipargid vastu võtnud ja andnud kasutusloa. 4) SNIP p 9.17 kohaselt peab gaasitankla territoorium olema ümbritsetud mittepõlevast materjalist valmistatud ventileeritava piirdega.
2. a rajatud piirdeaed oli ehitatud vastavalt tollel ajal kehtinud nõuetele.
3. a teostatud renoveerimistööde ja uute mahutite paigaldamise ajal lammutati osaliselt piirdeaed, sest territoorium peab olema avatud, et ei tekiks gaasi kogunemist, vana piirdeaed jäi osaliselt alles, sest selle lammutamist ei nõutud. Aia osalise lammutamisega saavutati eesmärk, et territoorium oleks tuulutatav ja ei koguneks gaasi.
4. a renoveerimistööd ja uute mahutite ehitamine toimus ametkondade järelevalve all, kooskõlas SNIP nõuetega ning mahutid on vastu võetud aktidega. Gaasimahutid on ehitatud nõuetekohaselt ja vastavad nende ehitamise ajal kehtinud nõuetele, mida leiti ka vastustaja korraliste kontrollimiste käigus.
5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selgitas, et Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on tema valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle üle majandus- ja kommunikatsiooniminister teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele (VVS). Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on teostanud riiklikku järelevalvet vastavalt

§ 24lg 1 p-le 1 ja KGOS §-le 28.

Vastavalt VVS § 93 lg 6 p-le 1 ei laiene teenistuslik järelevalve riikliku järelevalve toimingutele ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ei ole pädevust avaldada arvamust riikliku järelevalve teostaja sisuliste otsuste suhtes. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevus

raames tuleneb

§ 24

lg 1 p-st 1 ning sellest tulenevalt ei kuulu kindlustuslepingu olemasolu ja kindlustussumma piisavuse kontrollimine Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni pädevusse. Inspektsioon ei saa väljuda seadusega temale pandud pädevuse piirest.

1. Tallinna Halduskohus jättis 09.01.2008 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebuse esitajalt välja AS Propaan kasuks menetluskulud summas 32 989,05 krooni. Põhjendused: 1) AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis tegeleb vedelgaasi käitlemisega. AS-le Propaan kuuluval maa-alal Gaasi tn 8, 11/Betooni tn 5 asuvad vedelgaasi (propaani) mahutid. Kaebaja väitel jäävad vahetult temale kuuluvate kinnistute kõrvale
2. a paigaldatud kümme 50 m3 ja
3. a paigaldatud kümme 100 m3 gaasimahutit. KGOS § 40 kohaselt peavad enne selle seaduse jõustumist paigaldatud gaasipaigaldised ja turule lastud gaasi- või abiseadmed olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele. Nimetatud gaasimahutite paigaldamise ajal kehtisid SNIP II-37-76 nõuded. SNIP II-37-76 p 9.42 kohaselt peavad maapealsed reservuaarid, mis on paigaldatud piirkondades, kus absoluutne maksimaalne välisõhu temperatuur on kõrgem kui 35°C, olema kaitstud vedelgaasi üleliigse 5

§ 15

lg 6 kohaselt peab võimaliku kahju hüvitamiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Sellisel juhul on tegemist kohustusliku vastutuskindlustusega KindlTS § 9 mõttes. KindlTS § 9 lg 1 kohaselt kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu tingimuste suhtes kohaldatakse seadust, millega kohustuslik kindlustus on kehtestatud, ja teisi seadusi niivõrd, kuivõrd esimesena nimetatud seadusest ei tulene teisiti. Seega on AS Propaan kohustatud kindlustama võimalikust suurõnnetusest tekkiva kahju. Samas ei pea vastustaja tegema AS-le Propaan ettekirjutust vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks, sest vastustajal puudub selleks seadusest tulenev pädevus. Tegemist on seaduse lüngaga, mida saab täita vaid seadusandja. Kohustusliku vastutuskindlustuse osas on seaduses lahti kirjutamata selle sõlmimise tingimused ja kord, samuti kindlustussumma suurus, nimetatud kohustuse täitmata jätmisest tulenevad sanktsioonid, selle täitmise üle järelevalve teostamine jne. Inspektsioon ei saa väljuda temale seadusega antud pädevuse piiridest või laiendada pädevust, seda ei saa teha ka kohus.

§ 24

lg 1 p 1 sätestab, et järelevalvet selle seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ kemikaalide eksportimise ja importimise kohta nõuete täitmise üle teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon – ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas. KGOS § 28 kohaselt teostab selles seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Vastustaja pädevus järelevalve teostajana KGOS raames on sätestatud KGOS §-s

1. Vastustaja pädevuse puudumist kohustusliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustamiseks kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vaidlustatud kirjas on piisavalt selgitatud avaldusega seotud asjaolusid, mis on üheselt mõistetavad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
2. OÜ BaltReal Invest palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Põhjendused: 1) Ekslik on kohtu järeldus, et SNIP p 9.76 kolmanda isiku suhtes ei kohaldu, vaid täiendab üksnes p 9.
3. SNIP II-37-76
4. peatükk reguleerib gaasivarustust vedelgaasidega. Punkti 9.42 kohaselt tuleb maapealseid mahuteid, mis paigaldatakse piirkondades, kus välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ületab 35°C, kaitsta vedelgaasi liigse kuumenemise eest. Seega sätestab p 9.42 kohustuse vältida liigset kuumenemist ja vesijahutussüsteemi olemasolu on üheks võimaluseks vastavat liigset kuumenemist ära hoida. Seevastu p-d 9.73-9.79 reguleerivad vedelgaasi täitejaamade (GTJ) veevarustust. Seega on veevarustusega seonduvad küsimused eraldi alajaotuse all, mis kinnitab selgelt, et p 9.42 ei kehtesta mistahes erandit veevarustusnõuete osas. Lähtudes SNIP normistiku süstemaatilisest analüüsist ja tõlgendusest on üheselt selge, et maapealsete vedelgaasimahutite vedelgaasi täitejaamadel peab olema vesijahutussüsteem. 2) Menetlusosalised ei vaidlustanud väidet, et territooriumil on tellisaed, mis ilmselgelt ei ole ventileeritav. Seega puudus kaebajal vajadus vastavas osas ekspertarvamust esitada. Vastuargumendina esitati väide, et aed on osaliselt lammutatud ja seeläbi on tagatud ventileeritavus. Need väited on ekslikud, kuna räägiti territooriumil sees asuvast aiast, kuid kaebaja pidas silmas krundi piiriga külgnevat tellisaeda, mis on terviklik ja ilma mistahes tuulutuseta. Kohus jättis need seisukohad otsuses tähelepanuta. Seetõttu on kohtuotsuses asutud ebaõigele seisukohale, et kolmanda isiku territooriumi ümbritsev piirdeaed on lubatav. 7

§ 15

lg-st 6 ja § 24 lg 1 p-st 1 tulenevalt on vastutuskindlustuse olemasolu üheks kohustuslikuks tingimuseks kemikaali käitlemise lubatavuse osas ja vastavas küsimuses kuulub järelevalve teostamine vastustaja pädevusse. Kohtu järeldus, et kohustusliku kindlustuse olemasolu nõude järgimine ei allu üldse järelevalvele, on meelevaldne ja vastuolus seadusandja tahtega.

§ 24

lg-st 1 tuleneb, et kogu

-s sätestatud kohustuslike nõuete täitmine allub järelevalvele ning järelevalve teostamine on jaotatud erinevate ametite vahel. Ilma nõutava kindlustuseta on kemikaali käitlemine lubamatu. Vastustaja pädevuses on teostada järelevalvet käitlemise üle. Ükski teine amet ei ole pädev seda tegema. Seega allub

§ 15

lg 6 täitmine vastustaja järelevalvele ja ta on seda järelevalvet teostanud ka praktikas. 22.01.2008 toimus seminar teemal „Ohtlikud ettevõtjad ja vastutuskindlustus“, kus vastustaja esines teemal „Suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtete ohutuse tagamine“. Ettekandes märgiti, et Tehnilise Järelevalve Amet on kontrollinud suurõnnetusega ettevõtetel kohustuslike vastutuskindlustuste olemasolu. Seega on ainult kolmanda isiku suhtes sellest teadmata põhjustel keeldutud. 4) Kindlustussummaks on

§ 15

lg 6 järgi suurõnnetusest tuleneva võimaliku kahju suurus ja kindlustusjuhtumiks suurõnnetus. Võimaliku kahju suuruse saab välja arvestada, võttes aluseks AS Propaan ohualas asuva vara väärtuse, inimeste hulga jne. Kindlustuslepingu sõlmimisega seonduv on reguleeritud KindlTS-s ja võlaõigusseaduses.

§ 15

lg-st 6 tuleneva kohustuse mittetäitmine allub

§-s 24 sätestatud järelevalvele. Seega on põhjendamatu õigustada

§ 15lg-st 6 tuleneva kohustuse mittejärgimist seaduse puuduliku regulatsiooniga.

5) Riikliku vastuvõtukomisjoni 17.12.1982 ja 31.12.1980 aktid mahutite, tanklate ja vedeldatud gaasi torustiku eksplikatsiooni võtmise kohta ei kinnita kohtu väidet, et mahutipargi ehitamise ajal vesijahutussüsteemi ei nõutud.

1. a ja
2. a paigutatud mahutite eksplikatsiooni võtmise kohta mistahes dokumente asja materjalide hulgas ei ole. Vastavatel aktidel puudub igasugune märge vesijahutussüsteemi nõude puudumisest. Juhul, kui vastavad dokumendid peaksid kinnitama, et kolmanda isiku gaasipaigaldised olid paigaldamise ajal nõuetekohased, see ei tähenda, et vastaval ajal vesijahutussüsteem puudus. Ei saa välistada, et käsitletavate dokumentide vormistamise ajal oli vastav vesijahutussüsteem olemas, kuid käesoleval ajal on see nõue järgimata. Samas sõltumata asjaolust, kas vesijahutussüsteemi ehitamise ajal nõuti või mitte, ei muuda see olematuks SNIP II-37-76 punktidest, sh p-st 9.76, tulenevat nõuet. Kaebaja on naaberkinnistu omanikuna huvitatud sellest, et gaasikäitlemine toimuks nõuetekohaselt ja ohutult. Kolmanda isiku gaasimahutite pargi rajamise ajal ei olnud kaebajat olemas. Rohkem kui 25 a tagasi koostatud aktide alusel ei saa põhjendada KGOS § 40 ning seeläbi SNIP II-37-76 nõuete mittejärgimist. Kuna vastavat akti kohaldatakse käesoleval ajahetkel, siis tuleb hinnata, kas praegusel ajal on vastavast aktist tulenevad nõuded täidetud või mitte.
3. Tehnilise Järelevalve Amet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Täitejaam võeti kasutusele
4. a tolleaegse riikliku vastuvõtu komisjoni poolt, kelle vastuvõtu akt kinnitab, et ehitis vastab SNIP nõuetele. SNIP kehtimise ajal ehitati Eestisse ka teine vedelgaasi täitejaam (Reola Gaas), mille mahutid võeti samuti kasutusele ilma vesijahutussüsteemita. AS Propaan kinnistu suurus on üle 7 ha ja käesoleval ajal on tellistest piirdeaed majandustsoonis, kus mahuteid ei ole. Täitejaam on töötanud 25 a ja vastavate ametkondade poolt on teostatud ja teostatakse ka edaspidi regulaarselt järelevalvet täitejaama töö üle. Vastustaja lähtub riikliku järelevalve teostamisel AS-le Propaan kuuluvas vedelgaasi täitejaamas KGOS, SOS ja

ning nende seaduste alamaktides sätestatud nõuetest. Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse eelkõige, kas gaasipaigaldisele ja surveseadmetele (sh mahutitele) on teostatud vastavate seadustega ettenähtud korralised tehnilised kontrollid, kas personal on pädev ning gaasipaigaldise ja surveseadmetega töötatakse ohutult. Gaasipaigaldise ja surveseadme tehnilise kontrolli teostamise läbiviimise õigust omab Eestis vaid OÜ Tehnokontrollikeskus, kelle tehnilise kontrolli protokolli- 8

§-st 24 puudub vastustajal kohustus ja pädevus teostada järelevalvet vastutuskindlustuse osas. Vastustaja ei saa väljuda temale seadusega antud pädevuse piiridest. 10. AS Propaan palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, lisades, et seminari materjalide esitamine ei tõenda vastustaja pädevust, kohustusi ega õigusi, mis tulenevad seadusest.

§ 15

lg 6 alusel on kindlustamise kohustus ettevõtte omanikul, mitte suurõnnetuse ohuga ettevõttel. Samuti on kohustus kindlustada omaniku vastutus, mitte ettevõtte vastutus.

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustajal puudub pädevus ettekirjutuse tegemiseks vastutuskindlustuse sõlmimiseks kolmanda isiku poolt. Seminaride materjalid ei tõenda Tehnilise Järelevalve Ameti pädevust ega ka õigusi, mis tulenevad seadusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et tulenevalt KGOS §-st 40 kuuluvad AS Propaan vedelgaasimahutite suhtes kohaldamisele SNIP II 37-76 nõuded. Menetlusosalised vaidlevad aga jätkuvalt selle üle, kas AS Propaan vedelgaasimahutid peavad SNIP II 37-76 p 9.76 kohaselt olema varustatud vesijahutussüsteemiga ja kas AS Propaan territooriumi ümbritsev tellistest piirdeaed vastab SNIP II 37-76 p-s 9.17 sätestatud nõuetele.
3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole KGOS § 40 ja SNIP II 37-76 kohaldamisel eksinud. SNIP II 37-76 punktid 9.36 – 9.53 käsitlevad vedelgaasimahuteid ning nendes on antud maapealsete ja maa-aluste vedelgaasimahutite mõiste, samuti nõuded nende paigaldamiseks (vastavalt pd 9.40 kuni 9.47 ja p-d 9.48 kuni 9.51). Maapealseid mahuteid, mis paigaldatakse piirkondades, kus välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ületab 35°C, tuleb punkti 9.42 kohaselt kaitsta vedelgaasi liigse kuumenemise eest (näiteks vesijahutuse või valgeks värvimisega). Seega sätestab punkt 9.42 kohustuse vältida vedelgaasi liigset kuumenemist ja näeb ühe võimalusena seda ära hoida ette vesijahutuse piirkondades, kus välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ületab 35°C. Punktist 9.42 ei tulene kohustust varustada kõik maapealsed vedelgaasimahutid vesijahutussüsteemiga, sest ka piirkondades, kus välisõhu absoluutne maksimumtemperatuur ületab 35°C, võimaldab kõnealune säte kasutada vedelgaasi liigse kuumenemise vältimiseks vedelgaasimahutite valgeks värvimist. SNIP II 37-76 punktid 9.73 – 9.79 näevad ette nõuded veevarustusele vedelgaaside täitejaamades. Punktist 9.73 nähtub, et see alajaotis käsitleb ohutuse tagamist vedelgaaside täitejaamades ning seda kinnitavad ka tuletõrjevett puudutavad punktid 9.74 ja 9.
4. Punkt 9.76 näeb ette, et maapealsete vedelgaasimahutitega vedelgaaside täitejaam peab olema varustatud (слeдүeт пpeдүcмaтpuвaтъ) mahutite kohtkindla automaatse vesijahutussüsteemiga, mis peab tagama 75 minuti kestel mahutite kõigi külg- ja otsseinte niisutamise intensiivsusega 0,09 l/s m2, vööarmatuuriga otsseinte korral 0,5 l/s m
5. Punktis 9.76 sätestatakse seega nõuded automaatsele vesijahutussüsteemile ja p-s 9.77 tuuakse automaatse vesijahutussüsteemis veekulu arvetus, kuid nendest sätetest ei saa tuleneda kohustust rajada igasse maapealse vedelgaasimahutitega vedelgaaside täitejaama mahutite kohtkindel automaatne vesijahutussüsteem. 9

§ 15

lg 6 kohaselt peab võimaliku kahju hüvitamiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest.

§ 24

lg 1 p 1 kehtis alates 01.01.2007 kuni 01.01.2008 ette järgmises redaktsioonis: „Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ kemikaalide eksportimise ja importimise kohta nõuete täitmise üle teostavad: 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon – ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas;“. Osundatud sätte alusel võis vastustaja kaebaja avalduse alusel teostada AS-s Propaan järelevalvet käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas, kuid mitte

§ 15lg-s 6 sätestatud nõude täitmise üle.

Halduskohus järeldas õigesti, et

§ 24

lg 1 p-st 1 ei tulene vastustajale pädevust järelevalve teostamiseks AS Propaan poolt

§ 15lg-s 6 sätestatud nõude täitmise üle.

Kaebuse esitaja poolt apellatsioonkaebusele lisatud seminari materjalid ei tõenda vastupidist. 16. Nõustuda ei saa aga vastustaja ja halduskohtu seisukohaga selles, et tegemist on seaduse lüngaga, mis ei võimalda teostada järelevalvet

§ 15

lg 6 nõude täitmise üle ja teha ettekirjutust vastutuskindlustuslepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuni 01.01.2010 kehtinud politseiseaduse §-de 3 ja § 12 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel oli (ja 01.01.2010 jõustunud politsei ja piirivalveseaduse sätete alusel on) politsei, kelle põhiülesandeks on avaliku korra tagamine ning inimeste ja organisatsioonide seaduslike huvide kaitse, pädev kontrollima kõigi nende seaduste täitmist, mida seadusandja ei ole andnud mõne muu ameti või asutuse pädevusse. Arvestades eeltoodut oleks vastustaja HMS § 15 lg 4 alusel pidanud kaebajale selgitama, et ta võib pöörduda AS Propaan suhtes järelevalve teostamiseks

§ 15

lg-s 6 ettenähtud nõude täitmise üle avaldusega politsei poole, kuni seadusandja ei ole andnud selle sätte üle järelevalve teostamist mõne muu ameti või asutuse pädevusse, kuid ei teinud seda. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine ei anna kaebuse osaliseks rahuldamiseks alust, sest vastustajale ei ole põhjendatud ühegi kaebaja taotletud ettekirjutuste tegemine. 10