3-08-1404/27

3-08-1404 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1404 Haldusasi M. O kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Tori Vallavalitsuse 12.06.2008 korraldus nr 162; - tuvastada Tori Vallavalitsuse korralduse nr 63 kehtivus. O. K´i kaebuse, milles kaebaja taotleb: - tühistada Tori Vallavalitsuse 12.06.2008 korraldus nr 162; - teha Tori Vallavalitsusele ettekirjutus läbi viia viivituseta kaebajale kuuluva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlus vastavalt 08.11.2007 asendiplaanile ja selle alusel läbiviidud mõõdistamisele Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2009 Menetlusosalised Kaebaja M. O ja tema esindaja Alar Salu Vastustaja Tori Vallavalitsuse esindaja Uno Feldschmidt Kolmandad isikud M. O kaebuses: T. K, E. K, O. K ja nende esindaja Maido Pajo Kaebaja O. K ja tema esindaja Maido Pajo Vastustaja Tori Vallavalitsuse esindaja Uno Feldschmidt Kolmandad isikud O. K´i kaebuses: T. K, E. K ja nende esindaja Maido Pajo, M. O ja tema esindaja Alar Salu RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada osaliselt M. O ja O. K´i kaebus. Tühistada Tori Vallavalitsuse 12.06.2008 korraldus nr
3. 1 3-08-1404 Jätta rahuldamata M. O ja O. K´i kaebus ülejäänud kaebuses esitatud nõuete osas. Välja mõista Tori Vallavalitsuselt (asuk .. ) 40 (nelikümmend) krooni M. O ( isikukood ..) kasuks asjas kantud menetluskulude katteks. Välja mõista Tori Vallavalitsuselt (asuk ..) 26 (kakskümmend kuus) krooni ja 65 senti O. K´i( isikukood .. eluk ..) kasuks asjas kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. detsembril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 20.03.2008 Tori Vallavalitsuse korraldusega nr 63 jäeti rahuldamata O. K´i avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks temale kuuluva elamu juurde ja otsustati lõpetada erastamismenetlus (tl 9-12). 20.03.2008 esitas O. K vaide Tori Vallavalitsuse 20.03.2008 korraldusele nr 63 (tl 34-35). 12.06.2008 Tori Vallavalitsuse korraldusega nr 162 rahuldati O. K´i vaie ja tunnistati kehtetuks vallavalitsuse 20.03.2008 korraldus nr 63 (tl 13-17). 14.07.2008 esitas M. O kohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse 12.06.2008 korralduse nr 162 tühistamiseks ( haldusasi nr 33-0808-1404 tl 5). 30.07.2008 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 20-21). 14.08.2008 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 23-25). 02.12.2008 esitas Tori Vallavalitsus vastuväited kaebusele (tl 32-33). 05.12.2008 esitasid kolmandad isikud vastuse kaebusele (tl 38-40). 03.07.2008 Tori Vallavalitsuse korraldusega nr 187 vaadati läbi kaebaja vaie 12.08.2008 korraldusele nr 162 (tl 10a). 01.08.2008 postitas O. K kohtule kaebuse 12.06.2008 korraldusele nr 162 ja 03.07.2008 korraldusele nr 187 ning taotles teha Tori Vallavalitsusele ettekirjutus läbi viia viivituseta kaebajale kuuluva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlus vastavalt 08.11.2007 asendiplaanile ja selle alusel läbiviidud mõõdistamisele (haldusasi haldusasi nr 33-0808-1533). 1533 27.08.2008 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 1112). 22.02.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 26-28). 19.02.2009 esitasid kolmandad isikud vastuse kaebusele (tl 30-31). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 3-08-1404 M. O kaebuse toodud selgituste kohaselt omandas O. K hooned kinkelepinguga, kuid ei omandanud maa ostueesõigusega erastamise õigust, kuid 12.06.2008 korraldusega nr 162 anti nõusolek erastada maad O. K´ile kuuluva hoone juurde 2 ha ulatuses. Antud hooned asuvad tagastataval maal, kuid O. K´ile ei ole hoonete kinkelepinguga loovutatud maa ostueesõigusega erastamise õigust ning seetõttu puudub O. K´il õigus erastada maad talle kingitud hoonete juurde. Kaebaja on vaidlusaluse maa osas tunnistatud maa tagastamise õigustatud subjektiks ning maa erastamisel O. K´ile kuuluvate hoonete juurde väheneb kaebajale tagastatav maa. Kaebaja viitab kaebuses Riigikohtu lahendile nr 3-3-140-
6. Vastustaja Tori Vallavalitsus M. O kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul ei ole viited Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-40-06 antud juhul asjakohased, sest viidatud otsuses oli tegemist olukorraga, kus elamu kinkija oli ka ise maa tagastamise õigustatud subjekt, kuid vaidlusalusel juhul ei olnud T. K maa tagastamise õigustatud subjekt, vaid talle loovutati E. K´i poolt hooned kinkelepinguga ning temal tekkis hoonete omanikuna õigus maad erastada ostueesõigusega erastamise korras. Asjaolu, et E. K loovutas oma 2/7 mõttelist osa oma pojale ei võtnud vallavalitsuse arvates temalt õigust elamu kinkimiseks ega pojalt õigust erastada maad hoonete juurde. Hoonete üleminek O. K´i omandisse ei muutnud õiguslikku olukorda erastamise osas, sest kinkijal oli selline õigus olemas.. O. K esitas avalduse 15 ha erastamiseks, kuna osapooled määratud tähtajaks kokkuleppele ei jõudnud, määras vallavalitsus O. K´ile hoonete juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suuruse ja piirid, kuid antud korraldus tühistati kohtu poolt ning 20.03.2008 korraldusega nr 63 lõpetati O. K´ile maa erastamise menetlus. O. K esitas antud korraldusele vaide ning vaide lahendamisel lähtus vastustaja Maa-ameti 19.05.2008 antud selgitusest. M. O kaebuses kolmandad isikud T. K, E. K ja O. K kaebust ei tunnista. Kohtuotsusega nr 31/2005 on tehtud kindlaks tema õigus erastada maa elamu juurde kahe eraldi katastriüksusena 4 ha ulatuses. Vastustaja asus kohtuotsust täitma ning andis 08.11.2007 välja asendiplaani ning O. K tellis selle kui lähteülesande alusel vajalikud mõõtmised katastriüksuse moodustamiseks. Kui korraldusega nr 63 keelduti maa erastamisest ning korraldusega nr 162 asuti seisukohale, et ta saab erastada vaid 2 ha. Kolmandate isikute hinnangul on antud korraldustes märgitud seisukohad arusaamatud ja õigusvastased. Kolmandate isikute hinnangul on kehtiv Tori Vallavalitsuse 08.11.2007 asendiplaan 4 ha erastamiseks ning selle alusel tuleb O. K´ile erastamine lõpule viia. E ja T. K on koos M. O´ga maaüksuse tagastamise õigustatud subjektid ning nõustuvad 4 ha erastamisega O. K´ile ning on seisukohal, et selline erastamine on kooskõlas kehtiva seadusega ning ei saa seetõttu rikkuda maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi. Kaebaja poolt Riigikohtu lahendis antud õiguslik hinnang ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest tehiolud on antud juhul erinevad. Käesoleval juhul kuulub tagastamisele 29 ha ning 4 ha erastamine elamu juurde ei kahjusta oluliselt maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi, kuna igale subjektile tagastav maa väheneb ainult 1, 4 võrra (tl 38-40). O. K´i K´i kaebuse kohaselt on vaidlustatud korraldused vastuolus maareformi seadusega. 12.06.2008 korraldusega nr 162 määrati ebaõigesti kaebajale kuuluvate hoonete juurde erastamiseks 2 ha. Kaebaja selgituse kohaselt on talle erastamisele kuuluva maa suurus ja piirid kindlaks tehtud kohtuotsusega nr 3-1/
7. Antud otsuse kohaselt ei takista tee olemasolu erastada elamu juurde kahe vahetult külgneva katastriüksusena 4 ha. Kohus leidis, et kaebus oli antud asjas põhjendatud ning vastustaja keeldumine 4 ha erastamisest oli seadusevastane. 08.11.2007 asendiplaani kohaselt oleks kaebajal olnud võimalik erastada 4,2 ha. Selle plaani alusel tellis kaebaja katastriüksuse mõõdistamise tööd. Kuid pärast seda võttis vastustaja vastu korralduse nr 63, millega üldse keeldus maa erastamisest. Vaide alusel antud korraldus tühistati ning leiti, et kaebajal on õigus erastada üksnes 2 ha. Kaebaja hinnangul on tegemist erastamisel kuuluva maa seaduse vastase vähendamisega tagantjärele. 3 3-08-1404 Kaebaja õigus maad erastada tuleneb AÕSRaS § 13 lg 1, MRS § 6, 9, 20, 22, 22`. Kaebaja hinnangul ei ole mingeid takistusi talle ca 4 ha erastamiseks. Vastusaja on ebaõigesti hinnanud kohtuotsuse nr 3-1/2005 põhjendusi. Kohus asus seisukohal, et 4 ha erastamisest keeldumise põhjused ei ole asjakohased. Alusetu ja paljasõnaline on korralduses toodud väide selle kohta, et elamu juurde 2 ha erastamine vastab kõige paremini kõigi subjektide huvidele, sest tegelikult ei ole vastustaja E. K´i ja T. K´i arvamust asjas küsinud ning haldusakt on väljaantud sisuliselt kaalutlemata (haldusasi nr 308-1404 tl 4-8). Vallavalitsus ei tunnista O. K´i kaebust. Korralduses nr 162 on väljatoodud asjaolude kirjeldus. Kuna õigustatud subjektid ei ole vaidlusaluse maa suhtes erastamise ja tagastamise osas kokkulepet sõlminud, on vastustaja väljapakkunud erinevaid lahendeid. Vastustaja hinnangul ei saa õigustatud subjekti elamu võõrandamisega vähendada teistele õigustatud subjektidele tagastamisele kuuluvat osa. T. K kinkis hooned vallasasjana oma pojale, kuid ei loovutanud nõudeõigust ning lõi sellega olukorra, kus õigustatud subjektidele tagastataval maal asub kolmandale isikule kuuluv elamu. Samas on T. K vaidlusaluse maa suhtes ca 4,26 ha mõttelise osa maa osas õigustatud subjekt. Kaebaja on esitanud avalduse 15 ha erastamiseks. Seega maa tagastamise õigustatud subjektid teadsid, et selline tegevus võib kahjustada teiste õigustatud subjektide huve. Seetõttu kohaldas vastustaja MRS § 9 lg 1 p 1 sätteid ning kaebajal on õigus erastada kuni 2 ha. E. K´i, T. K´i puhul on tegemist perekonnaga, kus on ühine huvi saada võimalikult suure maaosa omanikuks. 4 ha erastamisel väheneb tagastamisele kuuluv maa 13,87 %. Maa-amet vallavalitsuse järelepärimisele andis oma vastuses selgituse, millest vastustaja vaide läbivaatamisel lähtus (haldusasjas nr 3-08-1533 tl 26-28). Kolmas isik M. O on seisukohal, et kaebus põhjendamata ja rahuldamisel ei kuulu. Alusetu on tugineda MRS § 9 lg
8. Haldusasjas nr 3-1/2005 tehtud kohtuotsusega tühistati vallavalitsuse korraldused nr 129 ja nr 186, kuid ei määratletud kaebaja poolt ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurust ja piire, seega ei saa antud kohtulahend olla kaebuse aluseks. On arusaamatu millistelt Tori Vallavalitsuse toimingutest tekkis kaebajal õigus maad erastada talle sobivas suuruses. Asjaolu, et kaks subjekti kolmest ei vaidlusta 4 ha erastamist, ei tähenda, et vallavalitsus jättis kohaldamata kaalutlusõiguse. Oluline on ka märkida, et tema taotluse toetajad on esimese ringi sugulased alanevas järjekorras. Kolmanda isiku hinnangul ei ole kaevatava korraldusega rikutud kaebaja õigusi, sest kaebaja ei ole minetanud erastamisõigust. Kohtuotsusega ei ole võimalik määratleda maatüki suurust ning seetõttu tuleb kaebaja sellekohane taotlus jätta rahuldamata (haldusasjas nr 3-08-1533 tl 30-31). Kolmandad isikud E ja T. K märgivad on arvamuses O. K´i kaebusele, et nõustuvad vaidlusaluses asjas O. K´i seisukohtadega ning leiavad, et korraldus nr 162 ja nr 187 tuleb tühistada tervikuna ja teha vallavalitsusele ettepanek viia erastamise menetlus lõpule viivituseta vastavalt 08.11.2007 antud asendiplaanile ja selle alusel läbiviidud mõõdistamistulemustele. Seejärel on võimalik lõpule viia E ja T. K´i suhtes maa tagastamise toimingud ( haldusasi nr 3-08-1404 tl 40). KOHTU PÕHJENDUSED Kaebajad esitasid kohtule kaebused, milles taotlevad kaevatavate haldusaktide tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
9. O. K esitas 01.08.2008 kaebuse Tori Vallavalitsuse 02.06.2008 korraldusele nr 162 ja antud korralduse osas vaidemenetluses 03.07.2008 tehtud korraldusele nr
10. 4 3-08-1404 Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. O. K taotleb ka vallavalitsuse kohustamist jätkata ostueesõigusega maa erastamise menetlust. Taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 2 ning kuna kaebusest tulenevalt on tegemist viivitusega toimingute sooritamise on kaebus esitatud tähtaegselt. M. O esitas 14.07.2008 kaebuse Tori Vallavalitsuse 02.06.2008 korraldusele nr
11. Kaebuse kohaselt sai M. O korraldusest teada 13.06.2008 (tl 38). Kuna13.07.2008 oli pühapäev, esitas kaebaja kaebuse esmaspäeval 14.07.
12. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 toodud tähtaja jooksul. Kaebaja taotleb ka korralduse nr 63 kehtivuse tunnustamist. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamist lähtudes HKMS § 6 lg 3 p
13. Arvestades eeltoodut on kaebused lubatavad. Kaebajad on vaidlustanud Tori Vallavalitsuse 02.
14. 2008 korralduse nr
15. Kaevatava korraldusega tunnistati kehtetuks Tori Vallavalitsuse 20.03.2008 korraldus nr 63 ja anti O. K´ile nõusolek erastada maad talle kuuluva elamu juurde 2 ha ulatuses (tl 13-17). Tori Vallavalitsuse 20.03.2008 korraldusega nr 63 jäeti rahuldamata O. K´i avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks temale kuuluva elamu juurde ja lõpetati erastamismenetlus. Kaebaja O. K´i hinnangul rikub kaevatava korraldusega temale kuuluvate hoonete juurde ebaõiges suuruses ostueesõigusega erastava maa suuruse määramine tema õigusi maa ostueesõigusega erastamisel. O. K´i hinnangul tuleb talle elamu juurde ostueesõigusega erastada maad ca 4 ha ulatuses. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1/2005 on märgitud, et puuduvad takistused kaebajale maa erastamiseks vahetult külgnevate katastriüksustena ning jõustunud kohtuotsuse täitmiseks tuleb talle erastada ca 4 ha suurune maatükk. Kaebaja M. O hinnangul ei saa O. K olla maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektiks, sest ehitiste kinkelepinguga ei loovutatud talle ostueesõiguse erastamise nõudeõigust. Samuti ei ole korralduse põhjendatud 12.06.2008 korralduse nr 63 kehtetuks tunnistamise osas. Maa tagastamise õigustatud subjekt M. O leiab, et maa ostueesõigusega erastamine rikub tema õigust saada tagasi maad nõudeõiguse ulatusega kindlaksmääratud osas ning ostueesõigusega erastamise tagajärjel väheneb tagastatava maa suurus oluliselt. Tori Vallavalitsuse 09.09.2004 korraldusega nr 129 määrati O. K´ile kuuluvate hoonete juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maatüki suuruseks ligikaudu 2 ha ning piirid vastavalt plaanile nr
16. 02.12.2004 korraldusega nr 186 jäeti rahuldamata O. K´i vaie 09.09.2004 korraldusele nr
17. Haldusasjas nr 3-1/2005 27.05.2005 tehtud kohtuotsusega tühistati korraldused nr 129,
18. Korraldus nr 129 tühistati kohtu põhjenduste kohaselt seetõttu, et korralduses puudub argumentatsioon, millele tuginedes jõudis vallavalitsus seisukohale, et maad ei saa erastada rohkem kui 2 ha. Korraldus nr 186 tühistati kohtu põhjenduste kohaselt mitmetitõlgendamiste vältimiseks, sest korraldus moodustas korraldusega nr 129 sisulise terviku, kuna korralduses asuti ebaõigele seisukohale, et maatükki ei saa erastada vaid seetõttu, et seal vahel asub teisele isikule kuuluv tee. 05.05.2005 Tallinna Ringkonnakohtu poolt antud asjas tehtud otsuse põhjenduste kohaselt on õige kaebaja väide selle kohta, et elamust üle tee jääva endise Lõusa kinnistu koosseisu kuulunud ca 2 ha suuruse maatüki näol ei ole tegemist lahustükiga. Tagasitaotletav maa koosneb kolmest lahustükist. Asjaolu, et maal kulgeb teisele isikule kuuluv tee, ei muuda maatükki kaheks lahustükiks ning elamu juurde moodustatava kinnistu koosseisus võib olla mitu külgnevat katastriüksust. Lähtudes eeltoodust tühistati kaevatavad korraldused põhjusel, et Tori Vallavalitsus ei arvestanud diskretsiooni teostades kõiki olulisi asjaolusid ning lähtus korralduste vastuvõtmisel lubamatutest kaalutlustest. Tulenevalt eeltoodust oli haldusasjas nr 3-4/05 tehtud kohtuotsuse resolutsioon järgmine: - tühistada Tori Vallavalitsuse 09.09.2004 korraldus nr 129; 5 3-08-1404 - tühistada Tori Vallavalitsuse 02.12.2004 korraldus nr 186; - välja mõista Tori Vallavalitsuselt O. K´i kasuks tema poolt kantud kohtukulud. Haldusaktide osas tehtud taotluste lahendamisel on kohus viidanud HKMS § 26 lg 1, mille kohaselt on kohtul volitus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Kohtuotsuse resolutsioon ei kohustanud Tori Vallavalitsust andma välja konkreetse sisuga haldusakti ega sooritama selgelt piiritletud toimingut (toimik 3-05/05 tl 78). Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi halduskohtu 27.05.2005 otsus haldusasjas muutmata. Ringkonnakohtu kohtuotsuse resolutiivosa ei sisalda uut ettekirjutust ega muuda ka halduskohtu resolutsiooni. Seega ei võtnud kohus otsuses seisukohta küsimuses, kas ja millises ulatuses tuleb O. K´ile maad erastada ning ei nõutud vallavalitsuselt O. K´ile maa ostueesõigusega erastamist ca 4 ha ulatuses. Seega ei saanud kaebajal O. K´il viidatud kohtuotsuse alusel tekkida õiguspärast ootust maa erastamiseks ca 4 ha ulatuses. HMS § 6 kohustab haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõtte kohaldamisel tuleb haldusorganil lähtuda neist õigusnormidest, mis vastavat valdkonda reguleerivad. Asjas oluliste asjaolude tuvastamisel on haldusorganil õigus ja kohustus lähtuda asjakohastest normidest sh ka kohtupraktikast antud normide kohaldamisel. Kohus ei saa konkreetsete maatükkide asukohta ja piire määrata. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu rahuldamisele O. K´i taotlust teha Tori Vallavalitsusele ettekirjutus läbi viia viivituseta kaebajale kuuluva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlus vastavalt 08.11.2007 asendiplaanile ja selle alusel läbiviidud mõõdistamisele 06.01.1994 ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni otsusega nr 175 tunnistati Lõusa talumaade osas õigustatud subjektideks H. L ja H Oa. 08.11.2001 päris H L järgi nõudeõiguse Lõusa maaüksusele E. K. 06.11.2002 esitas E. K avalduse maa tagastamise kohta. 15.11.2002 esitas H O avalduse maa tagastamise kohta. 30.12.2002 loovutas H O nõudeõiguse Lõusa talu maaüksusele M. O´le. 14.05.2003 loovutas E. K talle kuuluvast (1/2) mõttelisest osast (2/7) mõttelist osa T. K´ile. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p 1.6 kohaselt kuuluvad lepingu p 1.1 nimetatud maaüksusel paiknevad ehitised loovutuse saajale. T. K omandas nimetatud ehitused kinkelepingu alusel 27.12.
19. Seega kuulub antud lepingu tagajärjel Lõusa talumaa tagastamise nõudeõigus H. L järgi E. K´ile ja T. K´ile. 27.05.2004 sõlmitud notariaalse lepingu esemeks on T. K´ile Pärnumaal Tori vallas Oore külas asuvad ehitised (elamu, pooleli olev garaaź-elamu, kaev). Lepinguga kinkis T. K oma pojale O. K´ile ehitised vallasasjana. Maa tagastamise nõudeõigust T. K asjas esitatud tõendite kohaselt ei loovutanud. 31.05.2004 esitas O. K avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 15 ha ulatuses ning asjas esitatud kaebuse kohaselt on seisukohal, et talle tuleb erastada tagastatavate maade arvelt ca 4 ha. Maa tagastamise õigustatud subjektid: M. O, E. K ja T. K taotlevad endise Lõusa talu maade tagastamist. Talumaad asetsevad 3 lahustükil pindalaga ca 31.2 ha. (29.8 ha). Seega ca 4 ha erastamisel väheneb tagastamisele kuulu maa ca 13 %. Kohtu hinnangul tuleb eelpool toodud asjaolude hindamisel tugineda kohtupraktikale (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-40-06) ning käesolevas asjas arvesse võtta ja hinnata asjaolusid mil moel O. K´i omand õigusvastaselt võõrandatud maal asuvale vallasasjast elamule tekkis, sest olenevalt sellest, kas T. K´il elamuomanikuna oli maa ostueesõigusega erastamise õigus saab anda hinnangu õigustele, mis läksid üle O. K´ile elamu võõrandamisel. 6 3-08-1404 Vallavalitsus on 12.06.2008 korralduses nr 162 tuginenud Maa-ameti selgitustele kus leitakse, et Riigikohtu Halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-40-06 esitatud seisukohade kohaldamisel analoogses asjas tuleb haldusaktis (vallavalitsuse 20.03.2008 korralduses nr 63) välja tuua ka konkreetse haldusakti andmise aluseks olevad õiguslikud alused ja lisada vastavad põhjendused. Maa-ameti hinnangul ei ole Tori Vallavalitsuse 20.03.2008 korralduses nr 63 välja toodud sisulise otsuse tegemise õiguslikke aluseid ega põhjendusi (tl 15, 36-37). Kohtu hinnangul ei saa antud arvamusest teha järeldust, et Maa-amet välistab korralduses käsitletud kohtupraktika kohaldamise võimaluse antud juhtumi puhul, vaid arvamuses on leitud, vallavalitsuse 20.03.2008 korralduses nr 63 puuduvad antud kohtulahendi kohaldamiseks konkreetsed õiguslikud alused ja piisavad põhjendused so korraldust ei ole selles osas piisavalt motiveeritud. Eelpool kirjeldatud asjaoludest selgub, et maa tagastamise õigustatud subjekt T. K, kellele kuulusid tagastamisele kuuluval maal ehitised (sh elamu) kinkis oma pojale O. K´ile ehitised vallasasjana. Maa tagastamise nõudeõigust T. K ei loovutanud. Seega tekkis olukord, kus O. K´ile kuulub maja maal, mille tagastamise õigustatud subjekt ta ei ole ja T. K´ile kuulub jätkuvalt maa tagastamise nõudeõigus. Tulenevalt eeltoodust lõi maa tagastamise õigustatud subjekt T. K elamu võõrandamisega oma pojale O. K´ile ilma maa nõudeõiguse loovutamiseta olukorra, kus õigustatud subjektidele tagastataval maal asub kolmandale isikule kuuluv elamu. Maareformi eesmärgist tulenevalt peavad maa jagamisel olema kaitstud kõikide tagastamise õigustatud subjektide huvid. Esitatud tõendite kohaselt on T. K O. K´i isa ning E. K O. K´i vanaema, kes toetavad oma lähisugulase O. K´i nõudeid. Kuid kohtu hinnangul ei oma eelpool kirjeldatud/kujunenud olukorras asja lahendamisel määravat kaalu antud isikute poolt esitatud kaalutlused ja toetus kaebaja O. K´i kaebusele/nõuetele. Asja lahendamisel tuleb tagada ka tagastamise õigustatud subjekti M. O huvide kaitse. On üldteada asjaolu, et maatüki asukoht määrab suures osas tema väärtuse ja atraktiivsuse. Asjas kogutud tõendite kohaselt asub O. K´i poolt erastamiseks taotletav maatükk Pärnu jõe ääres looduskaunis ja privaatses asukohas, kuhu on hea juurdepääsutee ning muu tagastamisel kuuluv maa asub kaardimaterjali kohaselt metsade ja põldude vahel ja on määratletud kui põllumajandusliku kasutusalaga maa. Asjas esitatud tõenditest selgub ka see, kõikide asjaosaliste suurendatud huvi on suunatud eelkõige just sellele jõeäärsele ca 4 ha suurusele maatükile. Üksnes tagastamisele kuuluvate maatükkide pindaladest lähtudes protsentide/nõudeõiguse suuruse arvestamine võib käesoleval juhul jätta maa saajad faktiliselt ebavõrdsesse olukorda. Kohtu hinnangul vähendatakse vaidlusaluse maatüki ca 4 ulatuses kaebaja O. Ki´le erastamisel oluliselt õigustatud subjektide nõudeõigusele vastavat osa. Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsusega tuvastatakse õiguslikult siduvalt vara tagastamisel tähtsust omavad asjaolud, mis puudutavad taotleja isikut ja vara õigusvastast võõrandamist. Antud otsusest tuleb omandireformi menetluse järgnevates staadiumides kinni pidada. Käesoleva juhul oli T. K elamu kinkimisel O. K´ile maa tagastamise õigustatud subjektiks. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T. K´il oli maa ostueesõigusega erastamise õigus. Kogutud tõendite kohaselt saab asuda seisukohale, et T K´il oli tagastaval maal asuva elamu omanikuna õigus taotleda kinkelepinguga omandatud ehitiste juurde nende teenindamiseks vajaliku maa ulatuses maa eraldust. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-40-06 asunud seisukohale, et oma elamu võõrandamisega ei saa õigustatud subjekt tekitada olukorda, kus vähendatakse oluliselt ka teiste õigustatud subjektide nõudeõigusele vastavat osa. Kui maa tagastamise õigustatud subjektil elamuomanikuna ei olnud maa ostueesõigusega erastamise õigust, ei saa seda õigust tekkida ka hoone uuel omanikul, sest keegi ei saa tehinguga üle anda rohkem, kui talle enesele kuulub. Vastasel juhul oleks ühel õigustatud subjektil ehitiste võõrandamisega võimalik teiste õigustatud subjektide huve piiramatult kahjustada. 7 3-08-1404 Lähtudes eelpool tuvastatud asjaolude erineb käesoleva juhul kirjeldatud olukord oluliselt tavapärasest olukorrast maa ostueesõigusega erastamisel. Seega ei tekkinud O. K´il elamuomanikuna AÕSRS § 13 lg 3, MRS § 6 lg 2 p-st 3, § 9 lg 1 p-st 1, § 22 lg-st 1 tulenevat maa ostueesõigusega erastamise õigust. Nii O. K kui ja M. O on vaidlustanud vallavalitsuse 12.06.2008 korralduse nr
20. Vastustaja oma vastuväidetes ei tunnista O. K´i kaebust. Vastustaja on seisukohal, et T. K ei loovutanud elamu kinkimisel kaebajale maa tagastamise nõudeõigust ning lõi seetõttu olukorra kus õigustatud subjektidele tagastataval maal asub kolmandale isikule kuuluv elamu. Vastuväidete kohaselt on T. K vaidlusaluse maa osas maa tagastamise õigustatud subjekt ning möönab, et asja lahendamisel tuleks juhinduda Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-40-
21. Samas leidis vallavalitsus, et korraldus vastuvõetud kujul riivab kõigi õigustatud subjektide huve kõige vähem. Vastustaja oma vastuväidetes ei tunnista M. O kaebust ning märgib, et Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-40-06 toodud seisukohad ei ole antud vaidluse puhul kohaldatavad. Vastustaja on seisukohal, et T. K´l tekkis kinkelepinguga hoone omanikuks saamisel maa ostueesõigusega erastamise õigus ning tagastamise nõudeõiguse loovutamine ja vastuvõtmine ei võtnud T. K´ile ära maa ostueesõigusega erastamise õigust. Tulenevalt eeltoodud vastustaja vastuväidetest on vastustaja korralduse nr 162 õigusliku põhjendatuse osas asunud kohtu hinnangul kahele teineteist välistavale seisukohale: ühe variandi järgi tekkis O. K´il maa ostueesõigusega erastamise õigus ning Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-40-06 toodud seisukohad kohaldamisele ei kuulu, teise variandi järgi ei saanud O. K´il maa ostueesõigusega erastamise õigust tekkida ning asja lahendamisel tuleks juhinduda Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-40-
22. Seetõttu ei ole korralduse sisu üheselt arusaadav ja mõistetav. Korralduses toodud õiguslikku regulatsiooni ja faktilisi asjaolusid ei saa ühes ja samas asjas vastu võetud korralduses käsitleda selliselt, et nende alusel antakse ühe ja sama isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisel korralduse alusel erinev õigusliku hinnang. Isik ei saa sama vara osas olla üheaegselt nii ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektiks kui ka tagastamise õigustatud subjektiks. Asjas on vaidlustatud korraldust nr 162 ka seetõttu, et selle p-ga 2 tunnistati korraldus nr 63 kehtetuks (tl 17). Kuna korraldus nr 63 tunnistati kehtetuks M. O kahjuks peab arvestama HMS § 64-70 nõudeid haldusakti muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel. Haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid Korralduses nr 162 on toodud asjaolude kirjeldus ja menetluse käik, kuid puuduvad igasugused põhjendused, mille alusel jõudis vallavalitsus seisukohale, et korraldus nr 63 tuleb tunnistada kehtetuks. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ei vasta korraldus nr 162 kohtu hinnangul HMS sätestatud nõuetele. Kuna eelnimetatud puudused korralduses võisid mõjutada asja otsustamist, tuleb Tori Vallavalitsuse 12.06.2008 korraldus nr 162 tühistada. M. O oma kaebuses taotleb tunnustada Tori Vallavalitsuse korralduse nr 63 kehtivust. Kaebuses on toodud põhjendused 12.06.2008 korralduse nr 162 õigusvastasuse osas ning on asutud seisukohale, kuna korraldus nr 162 on põhjendamata osas millistel tunnistati kehtetuks korraldus nr 63 tuleb tuvastada korralduse nr 63 kehtivus. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi korralduse nr 162 õigusvastasus piisav korralduse nr 63 kehtivuse tuvastamiseks, seda olukorras kus 20.03.2009 korraldusele nr 63 on esitatud vaie, mis on läbivaadatud korraldusega nr 162 ning korraldus 162 kuulub tühistamisele. Seega ei 8 3-08-1404 ole korralduse nr 63 osas vaidemenetlust lõpuleviidud ning kohtu hinnangul ei saa taolises õiguslikus olukorras kaebaja eelpool käsitletud taotlust rahuldada. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid kuuluvad kaebused vastavalt eeltoodule rahuldamisele osaliselt. M. O taotleb asjas kantud kohtukulude hüvitamist. Kaebaja on tasunud riigilõivu 80 krooni (tl 19). O. K, T. K ja E. K taotlevad asjas antud menetluskulude hüvitamist. O. K on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 80 krooni ( haldusasi nr 3-08-1404 tl 19). Kohtuistungil esitas antud isikute esindaja õigusteenuste osutamise lepingu ja kohtukulude nimekirja, kuid kohtukulude kandmist tõendavaid dokumente ei esitanud. HKMS § 93 lg 1 alusel tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele O. K´i, T. K´i ja E. K´i taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks. Lähtudes HKMS § 92 lg 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. O. K esitas kaebuses 3 nõuet. Ühest nõudest kaebaja loobus kohtuistungil ning ühe nõude osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Seega kuulub kaebaja hüvitamisele 1/3 tasutud riigilõivust – 26.65 krooni. M. O esitas kaebuses 2 nõuet, millest kuulub rahuldamisele üks nõue. Seega kuulub kaebaja hüvitamisele 1/2 tasutud riigilõivust – 40.00 krooni. Annika Vendik Kohtunik 9