← Eesti

2-08-91862/10

Obsah (8)§ 230§ 231§ 238§ 162§ 173§ 174§ 124§ 133

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.08.2010.a. ts

§ 230lg 1 kohaselt.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta oli sellest teadlik, et tema peab nimetatud asjaolu tõendama. Kohus on seisukohal, et suulise käsunduslepingu sõlmimist ei tõenda ka hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud Rita Kase ja 3 OAe-kirjad, sest e-kirjadest ei nähtu mille eest ja millise lepingu alusel RK OAilt 91.818.- krooni tasumist nõuab, pealegi ei olnud OAil ei seadusest ega lepingust tulenevat õigust kostjat esindada pärast

  1. septembrit 2006.a., mis nähtub poolte vahel 31.08.2006.a. sõlmitud kirjaliku koostöölepingu p-st 2 ja kostja kohta tehtud äriregistri väljatrükist. Suulise käsunduslepingu puudumist poolte vahel tõendab seevastu aga OÜ Julianus Inkasso töötaja Oliver I ja MTÜ EVEA presidendi AK kirjavahetus 05.juulist 2007.a., AK kiri AS-le Julianuse Inkasso Agentuur ning ka OA avaldus EVEA volikogule.
  2. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole ühegi kohtu käsutuses oleva tõendiga tõendanud ka seda, et hageja on kostjale telemarketingi teenuseid suulise käsunduslepingu alusel osutanud, mis oli samuti

§ 231

lg 1 kohaselt hageja tõendamise koormus ning millest hageja väitis kohtuistungil samuti end teadlik olevat, ei ole hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud, sest kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist asjaolu, et poolte vahel sõlmiti suuline käsundusleping teenuste osutamiseks, mis tekitaks käsundiandjale kohustuse tasuda käsundisaajale tasu talle osutatud teenuste eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue käsunduslepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks jätta rahuldamata. 14. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-des 12 ja 13 seisukohale, et hageja nõue käsunduslepingust tuleneva tasu saamiseks on alusetu, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalnõudena ka viivist tasu maksmisega viivitamise aja eest. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta. 15. Juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata nõude loovutamise lepingu lisa nr 1-a, mis on sõlmitud Julianuse Inkasso OÜ ja OÜ TE vahel, sest nimetatud dokumentaalne tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine. 16.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta hageja nõude kostja vastu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ja kostja menetluskulud täies ulatuse hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine. 17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 124

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, ja

§ 133lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi.

Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu on 85.180,81 krooni, ongi nimetatu käesoleva tsiviilasja hinnaks. Kohtunik: 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.