3-05-4/21

3-05-04 KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmata jätmise kohta esitatud taotluse lahendamine Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-05-4 Haldusasi O. K´i taotlus: - määrata Tori Vallavalitsusele haldusasjas nr 3-1/05 tehtud kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahv kuni 100 000 krooni; - juhul, kui Tori Vallavalitsus jätkuvalt keeldub kohtuotsust mõistliku aja jooksul täitmast, määrata talle uus trahv kuni otsuse tegeliku täitmiseni. Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2009 Menetlusosalised Kaebaja O. K ja tema esindaja Maido Pajo Vastustaja Tori Vallavalitsus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 98 lg 3: Jätta rahuldamata O. K´i taotlused haldusasjas nr 3-05-
3. Edasikaebamise kord 1 Juhindudes HKMS §47 lg 1, lg 3: Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. septembrist
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 03.01.2005 esitas O. K kohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse 02.12.2004 korraldusele nr 186 ja 09.09.2004 korraldusele nr
6. 27.05.2005 halduskohtu otsusega tühistati kaevatavad korraldused. 05.05.2006 ringkonnakohtu otsusega jäeti 27.05.2007 halduskohtu otsus muutmata. 11.04.2008 postitas O. K kaebuse, milles taotleb Tori Vallavalitsusele rahatrahvi määramist HKMS § 98 lg 3 alusel (tl 5-6). 17.05.2008 esitas Tori Vallavalitsus vastuväited taotlusele. 1 3-05-04 15.05.2009 määrusega otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses (tl 45-46). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja põhjenduste kohaselt tuli haldusasjas nr 3-1/2005 tehtud kohtuotsuse alusel Tori Vallavalitsusel sooritada toimingud kaebajale maa ostueesõigusega erastamiseks kooskõlas kohtuotsuse ja kehtivate õigusaktidega. Kohtuotsuse jõustumise järel andis vallavalitsus pika viivituse järel asendiplaani, kus maa suurus ja piirid olid kooskõlas jõustunud kohtuotsusega. Kaebaja tellis maaüksuse mõõdistamise, tasus selle eest ning esitas katastriüksuse plaani Tori Vallavalitsusele edasiste toimingute tegemiseks. 20.03.2008 võttis Tori Vallavalitsus vastu korralduse nr 63, millega keeldus kaebajale maa erastamisest ning otsustas kogu maa tagastada maa tagastamise õigustatud subjektidele. Keeldumise põhjenduses toodud viide kolmanda isiku O uuele kaebusele ja selles osundatud Riigikohtu lahend, ei saa ära muuta ega anda alust jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmiseks käesolevas asjas. Vastustaja esitatud taotlusega ei nõustu ning on seisukohal, et taotlus on sisuliselt ja õiguslikult põhjendamata. HKMS § 98 lg 3 eeldab menetlusosalise süüd, mida taotlusest ei ilme. Vallavalitsus on 20.03.2008 korralduses motiveerinud on seisukoha ning sellest nähtud vallavalituse tahe asja lahendada. Haldusasjas nr 3-4/2005 tehtud kohtuotsusega tühistati kaevatavad haldusaktid ning resolutsioon ei sisalda ettekirjutusi mingite toimingute tegemiseks kohustamist. Uute otsuste vastuvõtmisel on vald lähtunud konkreetsetest asjaoludest ja õigusruumist. Haldusasjas nr 34/2005 tehtud kohtuotsuse ajal ei olnud Riigikohtu lahendit, mis oluliselt muutsid valla tegevust ja arvamust antud asja lahendamisel. Vallavalitsus on seisukohal, et elamu võõrandamisega ei saa õigustatud subjekt tekitada olukorda, kus vähendatakse oluliselt õigustatud subjektidele tagastamisele kuuluvat maad. KOHTU PÕHJENDUSED Lähtudes HKMS § 98 lg 3 määrab kohus kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Viidatud alusel rahatrahvi määramine eeldab jõustunud kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse süülist mittetäitmist menetlusosalise poolt, kellele see ettekirjutus on suunatud. Ettekirjutuseks, mille mittetäitmine võib kaasa tuua HKMS § 98 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi kohaldamise, võib olla HKMS § 26 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv ettekirjutus. Kaebaja hinnangul oli vallavalitsusel kohtuotsusest tulenev kohustus erastada kaebajale kuuluva elamu juurde elamuga vahetult külgnev maatükk. Seega tuleb kontrollida, kas kohtuotsuse resolutsioonist tulenevalt oli vallavalitsusel kohustus erastada kaebajale ostueesõigusega maad kaebaja poolt taotletud ulatuses. Tori Vallavalitsuse 09.09.2004 korralduses nr 129 tuvastati, et maa erastamise ja tagastamise õigustatud subjektid ei ole sõlminud nõutud kokkulepet ja arvestades seda, et kaebajale kuuluva elamu ümber puuduvad vabad piirnevad maad, on hoonete juurde võimalik ostueesõigusega erastada ligikaudu 2,0 ha ning määrati O. K´ile kuuluvate elamute juurde erastatava maa suuruseks ligikaudu 2,0 ha (toimik 3-1/05 tl 5). 02.12.2004 korraldusega nr 186 vaadati läbi O. K´i vaie 09.09.2004 korraldusele nr
7. Vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata (samas tl 6-7). 2 3-05-04 Kohtuotsusega haldusasjas 3-1/05 kaevatavad korraldused tühistati. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei ole 09.09.2004 korralduses nr 129 piisavalt põhjendatud, miks ei saa kaebajale erastada maad rohkem kui 2 ha. Kaevatavas korralduses ei ole kaalutlusi ja põhjendusi maa võimalikult võrdse jagamise printsiibi kohaldamise osas. Lõppkokkuvõttes jõudis kohus järeldusele, et 09.09.2004 korraldus nr 129 on argumenteerimata ning tuleb seetõttu tühistada. Vaideotsuse osas märkis kohus, et vaideotsus moodustab esialgse õigusaktiga sisuliselt ühtse terviku ning mitmetitõlgendamise vältimiseks tuleb tühistada ka 02.12.2004 korraldus nr
8. Kohtuotsuses leiti, et vaideotsuses on asutud ekslikule seisukohale, mille kohaselt ei saa elamu juurde erastada sellega külgnevat maatükki kuna vahel asub teisele isikule kuuluv tee. Kohtu hinnangul oli tegemist kaalutlusveaga ning otsuses märgiti, et eelnimetatud põhjusel ei saa jätta maad erastamata (samas tl 82). Tallinna Ringkonnakohus 05.05.2006 otsuses nõustus halduskohtu otsuse motiividega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis kohus, et teisele isikule kuuluv tee ei muuda kõnealust maatükki kaheks lahustükiks. Samuti on kohtuotsuses selgitatud, et õige ei ole seisukoht, mille kohaselt elamu juurde saab üle 2,0 ha erastada vaid tagastamise käigus vabaks jäävat maad ning õigusakte hinnates jõutud seisukohale, et elamu juurde moodustatava kinnistu koosseisus võib olla mitu külgnevat katastriüksust, katastriüksuste vahel asuv teisele isikule kuuluv tee ei katkesta elamu juurde moodustatava kinnistu terviklikkust (samas tl 131 pöördel-132). Lähtudes eeltoodust tühistati kaevatavad korraldused põhjusel, et Tori Vallavalitsus ei arvestanud diskretsiooni teostades kõiki olulisi asjaolusid ning lähtus korralduste vastuvõtmisel lubamatutest kaalutlustest. Tulenevalt eeltoodust oli haldusasjas nr 3-4/05 tehtud otsuse resolutsioon järgmine: - tühistada Tori Vallavalitsuse 09.09.2004 korraldus nr 129; - tühistada Tori Vallavalitsuse 02.12.2004 korraldus nr 186; - välja mõista Tori Vallavalitsuselt O. K´i kasuks tema poolt kantud kohtukulud. Haldusaktide osas tehtud taotluste lahendamisel on kohus viidanud HKMS § 26 lg 1, mille kohaselt on kohtul volitus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Kohtuotsuse resolutsioon ei kohustanud Tori Vallavalitsust andma välja konkreetse sisuga haldusakti ega sooritama selgelt piiritletud toimingut (toimik 3-05/05 tl 78). Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi halduskohtu 27.05.2005 otsus haldusasjas muutmata. Ringkonnakohtu kohtuotsuse resolutiivosa ei sisalda uut ettekirjutust ega muuda ka halduskohtu resolutsiooni. Seega ei võtnud kohus otsuses seisukohta küsimuses, kas ja millises ulatuses tuleb O. K´ile maad erastada ning ei nõutud vallavalitsuselt O. K´ile maa ostueesõigusega erastamist ca 4 ha ulatuses. Ka juhul, kui kaebaja hinnangul on tema avaldus lahendatud talle ebasobival viisil ja/või toimingute tegemisel on alusetult viivitud ning menetluse käigus on vastuvõetud kaebaja suhtes kahjulik haldusakt, ei ole antud asjaolud piisavad Tori Vallavalitsuse suhtes rahatrahvi kohaldamiseks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja pool taotluses viidatud Tori Vallavalitsuse 20.03.2008 korraldusele nr 63 (tl 7-10) esitas kaebaja vaide. Esitatud vaie rahuldati ja korraldus nr 63 tunnistati Tori Vallavalitsuse 12.06.2008 korraldusega nr 162 kehtetuks (tl 22-26). HKMS § 98 lg 3 sätestab, et rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud protsessiosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta protsessiosaliselt, kelle huvides 3 3-05-04 ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. Kaebaja poolt esitatud teise taotluse osas (juhul, kui Tori Vallavalitsus jätkuvalt keeldub kohtuotsust mõistliku aja jooksul täitmast, määrata talle uus trahv kuni otsuse tegeliku täitmiseni) peab kohus vajalikuks selgitada, et lähtudes viidatud sättest ei saa kohus oma algatusel hakata tuvastama kas peale rahatrahvi määramist kohtuotsust täidetakse nõuetekohaselt või mitte, uue rahatrahvi määramise taotluse peab kohtule esitama huvitatud menetlusosaline. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Lähtudes HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotlust kohtukulude hüvitamiseks esitanud ei ole. Vastustaja esitas taotluse välja mõista kaebajalt asjas kantud kohtukulud, kuid ei esitanud ühtegi kuludokumenti (tl 49). Kooskõlas HKMS § 93 lg 1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Seega ei kuulu vastustaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 4