) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustusetäitmise eest.
Kohtule esitatud kirjalike tõendiga, laenuleping , käenduslepingutega , laenumaksete aruannetega, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatega, väljavõttega Ametlikest Teadaannetest, viiviste arvestamise tabeliga, on hagiavalduse asjaolud tõendatud. Kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista põhivõlg 61 703,10 krooni ja intressivõlg 3 325,49 krooni.
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
, mille lõige 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja O B esitatud tõenditest nähtuvalt on ta töötuna Eesti Töötukassas arvele võetud . Kostja E B kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole, kuid kohtul puudub alus kahelda väites, et ka tema on jäänud töötuks. Võttes arvesse, et kostjad vastutavad solidaarselt, et O B on töötuks olemist tõendanud, et kostjatel muu vara võla tasumiseks puudub, laenu tasumise ulatust ja hageja huvi saada laenult intressi ja viivist lepingu rikkumise korral mõistlikus ulatuses, asub kohus seisukohale, et kostjatelt väljamõistetavat viivist tuleb vähendada – sissenõutavaks muutunud viivist 3000,00 kroonini ja TsMS § 367 alusel täiendavalt väljamõistetavat viivist alates hagi esitamisest 18.03.09 kuni põhivõla tasumiseni 12%-le aastas põhinõudelt. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi viiviste osas osaliselt, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud 85% ulatuses jätta solidaarselt kostjate ja 15% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.