) mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita.
lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt
Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, Võlgniku netovara on negatiivne. 4
Ajutisel halduri hinnangul puuduvad väga selged ja reaalse tulemusega tagasivõitmise võimalused, tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes
§-le 1 lg 2, 29 ja TsÜS §-le 46 ajutine haldur palus: 5
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 ja 2 alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna antud pankrotimenetluses ei ole keegi deposiiti kohtu poolt määratud summat tasunud ning võlgniku varast ei piisa kulude katteks, tuleb kohtul lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku Osaühingul IKOTSENTER pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Osaühingu IKOTSENTER pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu
alusel.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu IKOTSENTER pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühingu IKOTSENTER dokumentide hoidjaks Riho Laan. 6
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg-te 2-7 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas kui 6 200 krooni (s.h maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 6 200 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande kohaselt koostab pankrotimenetlusele kulutatud aeg 14 tundi ja haldur arvestas iga tunni eest tasuks 1 000 krooni. Tasu juurde oli lisatud kulutuste hüvitis 2 500 krooni. Ajutine haldur palus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata mõista ajutise halduri Tarmo Villman arvelduskontole XXX Swedbank tasu summas 6 200 krooni riigivahenditest ja ülejäänud tasu summas 7 800 krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 krooni võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud.
§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel leaib kohus, et ajutisele haldurile tuleb määrata tasuks 14 000 krooni ning kulutuste hüvitiseks 2 500 krooni. Tasule lisandub sotsiaalmaks. Fred Fisker Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.