KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 11-14) hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 30.jaanuaril 2009 (tl 21). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. augustil 2008 laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 12 9000 krooni. Vaatamata hageja poolsetele korduvatele nõudmistele võlgnevuse tasumiseks ei ole kostja laenulepingu alusel tekkinud võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees on 25 795 krooni, millest 12 900 krooni on põhivõlgnevus ning kõrvalnõuetest 4 872 krooni on intressivõlgnevus, 2 413 krooni on leppetrahv ning 5 610 krooni on viivisnõue. Neil asjaoludel nõuab Lõunalaenud OÜ hagis K. K. vastu VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 25 795 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu, kostjale saadetud hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatise ( tl 5-9). VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust 2
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 25 795 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab
lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni ja postikulu 300 krooni ( tl 3, 4).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1; lg 3 tuleb hagilt tasuda riigilõivu ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on esitanud hagi 25 795 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus on 12 900 krooni ja kõrvalnõuded 12 895 krooni. Seega arvestades
lg 1, 2 sätestatut on käesolevas asjas hagihinnaks 12 900 krooni ning vastavalt menetlustoimingu ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 tuleb nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 1000 krooni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni. Vastavalt
lg 2 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste postikulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna postikulud 300 krooni. Seega arvestades
§ -s 144 lg 2 sätestatut ning kuna kostja ei ole vastuväiteid hageja postikuludele esitanud, loeb kohus põhjendatuks hageja postikulu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna postikulud summas 300 krooni.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt K. K. lt välja mõista OÜ Lõunalaenud kasuks 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.